Zelenskõi: partnerid ei hoiatanud Ukrainat ette Ballistilisestiraktilöögist Kiievisse

Miks see on oluline

Zelenskõi avaldus seob hoiatuse puudumuse konkreetse rünnakuga pealinnas, küsimused liitlaste luureandmete jagamise kohta USA-Ukraina suhete tundlikul hetkel. See langeb kokku aruannetega, et Washington on ähvardanud peatada luureandmete jagamise ja relvaostude, kui Ukraina jätkab löökeid Venemaa energiataristu vastu. Samal ajal kinnitas Ukraina välisminister avalikult, et luureandmete jagamine USA-ga jätkub, lükates ümber spekulatsioonid selle katkestamise kohta. Juhtum toob esile haavatavuse: Brjanski oblastist välja tulistatud S-400 raketid jõuavad Kiievisse alla kahe minutiga, mistõttu on õigeaegne hoiatus erakordselt keeruline.

Mis juhtus

12. oktoobri õhtul tabas Venemaa Kiievi viie ballistilise raketiga, mis lõid tsiviilinfrastruktuuri. Ukraina õhujõud teatasid, et radari tuvastas ballistilised sihtmärgid alles rünnaku ajal umbes kell 22:10 ning et õhuviutumised kõlasid alles pärast löögi algust. President Zelenskõi teatas 13. oktoobril Telegramis ja teistes sotsiaalmeediakanalites, et partnerid ei hoiatanud Ukrainat selle rünnaku eest ette, jättes täpsustamata, milliseid partnereid ta silmas pidas. Ta lisas, et Ukraina hoidus kaks päeva pärast USA presidendi Donald Trumpi 11. oktoobril sotsiaalmeedias välja kuulutatud "energiahavitusrelvastust" löömast Vene naftatöötlemis- ja energiataristu vastu, samal ajal kui Venemaa jätkas Ukraina energia- ja kriitilise taristu ründamist 19 piirkonnas.

Samal õhtul ja järgmisel hommikul tabas täiendavaid Vene rünnakuid Harkivit (hävis elumaja, hukkus neli ja sai viga 41 inimest), Kiievi oblasti Fastivi piirkonda, Rivnet (drone tabas haridusasutust, 14 sai viga) ja Lvivi lähist (drone tabas elumaja Murovanes). Välisminister Andrii Sibiga kinnitas Varssavi julgeolekufoorumil, et Ukraina jätkab luureandmete saamist USA-lt. Õhujõudude esindaja Juri Ihnat seletas, et varasemad sarnased juhtumid on esinenud ja et luureandmeid jagavad nii USA kui ka teised NATO riigid.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina allikad paigutavad loo keskmesse president Zelenskõi sotsiaalmeediaavalduse, et partnerid ei hoiatanud Ukrainat ballistilise löögi eest, rõhutades Kiievi ja teiste linnade tsiviilohvreid ja -taristut. Nad seavad rünnaku Trumpi väljakuulutatud "energiahavitusrelvastuse" konteksti ning toovad esile ametlikud kinnitused, et luureandmete jagamine USA-ga jätkub (Sibiga Varssavis) ja disinfo-vastase keskuse hoiatuse veebis leviva spekulatsiooni kohta. Sõjaväelased ja parlamendihääled pakuvad tehnilist seletust - Brjanski lühike lennuaeg S-400 rakettide puhul, mitmed luureallikad peale USA ja varasemad sarnased juhud -, et seletada hoiatuse puudumist ilma poliitilist katkestust osutamata.

Kus kajastused lahknevad

Allikad ei ole üksmeelel selles, kas USA on ähvardanud peatada luureandmete jagamine Ukrainale, kui see jätkab Vene energiataristu löömist. CNN-i ja Financial Timesi aruanded Euroopa ametnike allikaid tsiteerides viitavad sellistele hoiuteleidele; Reutersi allikad, sealhulgas üks 9. oktoobri Florida kohtumisel osalenu, eitasid, et USA pool oleks selliseid ähvardusi esitanud. Teine erinevus puudutab seda, kas Venemaa "eritüüpi relva" kasutamine selgitab õhuviutumises hilinemist või peegeldab juhtum tegelikku partnerite pakutud varajase hoiatuse lünka.

Taust

11. oktoobril teatas USA president Donald Trump sotsiaalmeedias, et mõlemad pooled olid kokku leppinud kohese "energiahavitusrelvastuse"; Moskva ei kinnitanud seda väidet ja Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et kontaktid jätkuvad ilma kokkulepet kinnitamata. Meediaaruanded (CNN, Financial Times, viidates Euroopa ametnikele) väitsid, et Trumpi administratsioon hoiatas Ukrainat ja Euroopa liitlasi, et Washington võib peatada luureandmete jagamise ja Euroopa USA relvade ostmise Ukrainale, kui Kiiev ei peata lööke sügavale Venemaa sisse. Reutersi allikad, sealhulgas üks 9. oktoobri Florida kohtumisel osalenu USA läbirääkijate Steve Witkoffi ja Jared Kushneri ning Ukraina meeskonna vahel, eitasid, et ähvardusi sõjalise abi lõpetamiseks oleks tehtud. Sõjauuringute Instituut (ISW) hindas oma 11. oktoobri aruandes, et USA ajutine luureandmete jagamise peatamine 2025. aasta märtsis võimaldas Venemaal edeneda Kurski oblastis ning et "energiahavitusrelvastus" oma praegusel kujul annaks Venemaale olulise eelise ilma Ukrainale midagi vastu andmata. Samal õhtul ja järgmisel hommikul tabasid täiendavad Vene rünnakud Harkivit (hävis elumaja, hukkus neli ja sai viga 41 inimest), Kiievi Darnõtskõi linnaosas asuvat eratut, Kiievi oblasti Fastivi piirkonda, Rivnes asuvat haridusasutust (14 sai viga) ja Lvivi lähist asuvat Murovane küla elumaja.