Putin süüdistas Balti riike venekeelsete õiguste rikkumises ja eitas sõjalise operatsiooni ettevalmistamist Euroopas
25. septembril süüdistas Venemaa president Vladimir Putin Eestit, Lätit ja Leedut venekeelsete elanike õiguste rikkumises ning väitis, et Venemaa ei valmistu sõjaliseks tegevuseks Euroopas. Putin iseloomustas EL-i hoiatusi Vene ohu kohta kui «provokatsiooni» ja «olukorra õhutamist». Samal päeval teatas Vene väljaanne Agenstvo, et RIA Novosti avaldas ja kustutas seejärel kiiresti teksti, mis propageeris uut «erioperatsiooni» Leedus.
Põhipunktid
- Putin süüdistas 25. septembril Eestit, Lätit ja Leedut venekeelsete elanike õiguste rikkumises.
- Putin väitis, et Venemaa ei valmistu sõjaliseks tegevuseks Euroopas ja et eskalatsiooniks puuduvad reaalsed alused.
- Putin iseloomustas EL-i avaldusi Vene ohu kohta kui tahtlikku «provokatsiooni» ja «olukorra õhutamist».
- Putin märkis, et Venemaa reageerib väidetavatele õiguste rikkumistele Balti riikides «humanitaarõiguse raames».
- Avaldused edastasid 25. septembril Vene riiklikud uudisteagentuurid TASS ja RIA Novosti.
- Vene väljaanne Agenstvo teatas 25. septembril, et RIA Novosti avaldas ja kustutas seejärel teksti, mis propageeris Leedus uut «erioperatsiooni».
- Putin ütles, et Venemaa «teab» väidetavatest venekeelsete õiguste rikkumistest Balti riikides.
Miks see on oluline
Putini retoorika venekeelsete õiguste rikkumisest Balti riikides kordab argumenti, mida Venemaa kasutas enne täismahulist sissetungi Ukrainasse, mis tekitab küsimusi Venemaa kavatsuste kohta Balti riikide suhtes. Samal ajal tema kinnitus, et Venemaa «ei valmistu» sõjaks Euroopas, on otseses vastuolus Euroopa julgeolekuametnike hoiatustega Vene hübriid- ja traditsiooniliste ohtude kohta. RIA Novostist kustutatud Leedu-vastase «erioperatsiooni» tekst paljastab pinget ametliku Vene rahustamise ja riigimeelses meedias leviva ülimasionalistliku retoorika vahel.
Mis juhtus
25. septembril toimunud pressikonverentsil süüdistas Venemaa president Vladimir Putin Eestit, Lätit ja Leedut venekeelsete elanike õiguste rikkumises. Ta kinnitas, et Venemaa «teab» nendest väidetavatest rikkumistest ning reageerib neile «humanitaarõiguse» ja «rahvusvahelise õiguse» raames. Samal ajal väitis Putin, et Venemaa ei valmistu sõjaliseks tegevuseks Euroopa riikide vastu ja et eskalatsiooniks puuduvad reaalsed alused. Ta iseloomustas EL-i avaldusi Vene ohu kohta kui tahtlikku «provokatsiooni» ja «olukorra õhutamist», nimetades Eesti esindajate hoiatusi Vene rünnaku kohta provokatsiooniks. Putin süüdistas Euroopa riike ka olukorra eskaleerimises seoses nende sooviga jätkata Ukraina toetamist ning väitis, et EL-i võimud petavad Euroopa elanikke teadlikult, et «kasutada ukrainlasi tulevasena». Tema väitel tulistas Ukraina ka 19.–20. septembri öösel Moskvast hääletiotsingute pihta. Putin väitis, et Venemaa «teab» väidetavatest venekeelsete õiguste rikkumistest Balti riikides.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Mõlemad Ukraina meediakanalid keskenduvad Putini samaaegsele kinnitusele, et Venemaa «ei valmistu» sõjaks Euroopas, ja tema süüdistustele venekeelsete õiguste rikkumises Balti riikides. Samuti toovad nad esile RIA Novostist kustutatud Leedu-vastase «erioperatsiooni» teksti, käsitledes seda märkimisväärse faktina Putini ametlike avalduste kõrval.
Taust
28. juunil ütles Poola Välisluureameti juht avalikult, et Venemaa on valmis saatma Balti riikidesse «väikeseid rohelisi mehi»; järgmisel päeval teatas Leedu Kaitseministeerium, et agressorriigi poolt Balti riikide vastu ei ole objektiivseid märke täismahuliseks rünnakuks. 18. septembril ütles Poola peaminister Donald Tusk, et kõige tõenäolisem stsenaarium lähiajal on Vene hübriidrünnakud droonide ja rakettidega Ukraina toetajate vastu. 23. septembril rikkus Vene sõjaväe helikopter Poola õhuruumi Braniewo linna lähistel. RIA Novostist kustutatud teksti autoriks määrati Aleksandr Nosovitš, kes on SVOP-i liige ja Valdai Klubi kaasasutaja.