Zelenski: Ukraina testib viit reaktiivdroonide tõrjeks mõeldud interceptor-drooni mudelit
President Volodymyr Zelenski ütles ajalehele Financial Times antud intervjuus, et Ukraina testib praegu viit kõrge kiirusega interceptor-drooni mudelit, mis on loodud Venemaa reaktiivmootoriga droonide tabamiseks. Ühte mudelit kavatsetakse oktoobri lõpuks toota umbes 400 ühikut, neli ülejäänut on testimisel. Zelensi hoiatas, et mootorite puudus, eelarvepiirangud ja piiratud partnerite tugi takistavad arendust ning et USA ja Euroopa valitsustel puudub piisav poliitiline tahe Venemaa peaministrit Vladimir Putinit sõja lõpetamiseks sundida.
Põhipunktid
- Ukraina testib praegu viit interceptor-drooni mudelit, mis on mõeldud Venemaa reaktiivdroonide tõrjumiseks, ütles president Zelenski ajalehele Financial Times.
- Ühte mudelit plaanitakse oktoobri lõpuks toota umbes 400 ühikut; ülejäänud neli on endiselt testimisel.
- Arendust takistab mootorite puudus – suur osa mootoritest imporditakse, omamaine tootmine on ebapiisav.
- Ukraina eelarves on puudujääk, mis pärsib kriitiliste kaitsevahendite arendust ja masstootmist.
- Ukraina tabab praegu umbes 57% Venemaa reaktiivdroonidest; reaktiivdroonid lendavad kuni 600 km/h, tavalised interceptorid umbes 300 km/h.
- Ameerika F-16 hävitid on Venemaa uute reaktiivdroonide vastu tõhusad, kuid umbes pool Ukraina F-16 laevastikust on pikemat aega Euroopas remondis.
- Zelenski küsib läänepartneritelt abi F-16 hoolduse viimiseks Ukrainasse, et lennukid kiiremini teenistusse naaseksid.
Miks see on oluline
Intercepter-droonide programm on Ukraina peamine odavam vastus uuele Venemaa reaktiivmootoriga UAV-de klassile, mida tavalised intercepterid ei suuda usaldusväärselt kinni püüda. Tootmise laiendamine – umbes 400 ühikut oktoobri lõpuks – tähistab üleminekut prototüüpimiselt masstootmisele. Samas näitavad mootorite puudus, eelarveaugud ja see, et pool F-16 laevastikust on välismaal remondis, et Ukraina õhutõrje ülesehitamisel on struktuurseid kitsaskohti. Zelenski kriitika lääne poliitilise tahte aadressil ja pakkumine jagada vastastehnoloogiat kujundavad Ukraina positsiooni nii abisaajana kui ka areneva kaitsealaste lahenduste eksportijana.
Mis juhtus
President Volodymyr Zelenski ütles ajalehele Financial Times antud intervjuus, et Ukraina testib praegu viit kõrge kiirusega interceptor-drooni mudelit, mis on loodud Venemaa reaktiivmootoriga droonide tabamiseks. Ühte neist mudelitest plaanitakse oktoobri lõpuks toota umbes 400 ühikut, ülejäänud neli on endiselt testimisel. Arendust takistavad mootorite puudus – suur osa mootoritest imporditakse, omamaine tootmine on ebapiisav – ning eelarvepuudujääk, mis pärsib kriitiliste kaitsevahendite arendust ja masstootmist. Zelenski märkis, et Ameerika F-16 hävitid on uute Venemaa reaktiivdroonide vastu tõhusad, kuid umbes pool Ukraina F-16 laevastikust on pikemat aega Euroopas remondis ning ta palus läänepartneritel aidata hooldustööd Ukrainasse tuua, et lennukid kiiremini teenistusse naaseksid. Ukraina tabab praegu umbes 57% Venemaa reaktiivdroonidest ja 85–90% tavalistest droonidest; reaktiivdroonid lendavad kuni 600 km/h, tavalised intercepterid umbes 300 km/h. Relvajõud testivad eesliinil juba nelja paljutõotavat mudelit ning umbes kümme tootjat katsetavad oma lahendusi. Kui Zelenski käest küsiti, kas partnerid teevad kõik võimaliku, vastas ta, et muidugi mitte piisavalt, ning kritiseeris USA ja Euroopa valitsuste poliitilise tahte puudumist Vene juhi Vladimir Putini survestamisel. presidendi kantselei juht Kyrylo Budanov lisas, et Kiieviga aktiivse droonikoostöö kokkuleppega riigid võivad läbirääkimistel saada juurdepääsu Ukraina uusimatele vastasedroonide tehnoloogiatele.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad keskenduvad Zelenski intervjuule ning esitavad intercepter-droonide programmi kui kodumaist aktiivset vastust konkreetsele Vene ohule. Rõhutatakse tootmise verstaposte (400 ühikut oktoobri lõpuks) ja kodumaiste tootjate laia kaasatust (umbes kümme tootjat lisaks katsetavad oma lahendusi). Tähelepanu pälvib Budanovi pakkumine jagada vastastehnoloogiat partnerriikidega, mis raamib Ukrainat kaitsealaste lahenduste panustajana, mitte ainult vastuvõtjana. Allikad annavad olulise kaalu Zelenski kriitikale lääne poliitilise tahte puudujäägi osas, kujutades partnerite pingutusi ebapiisavana.
Kus kajastused lahknevad
Allikad ei ühti selles, kas testimisel on neli või viis mudelit: mõnedes faktides mainitakse, et relvajõud katsetavad eesliinil nelja paljutõotavat mudelit (umbes kümme tootjat lisaks), samas kui Zelenski kirjelduses on viis mudelit kokku – nelja-viie raamistust ja eesliini testimise laiema katsetamise staatust allikate vahel ei lepitata. Samuti kirjeldatakse intercepterite kasutusetappi erinevalt: ühtedel andmetel on need alles testimisel, teistel juba lahingutingimustes kasutusel (Budanovi 30. septembri avalduse kohaselt). Uute intercepterite prototüüpide kiirused varieeruvad: Kindralstaabi allikad viitavad 500–700 km/h, teistes ülevaadetes on tavaline baaskiirus umbes 300 km/h, kuid prototüüpide kiirust ei kinnitata.
Taust
Venemaa on kasutusele võtnud reaktiivmootoriga droonid, mille kiirus ulatub kuni 600 km/h – kiiremini kui Ukraina praegused umbes 300 km/h intercepterid. Ukraina tabab praegu ligikaudu 57% Venemaa reaktiivdroonidest ja 85–90% tavalistest Venemaa droonidest. F-16-d on Venemaa reaktiivdroonide vastu tõhusad, kuid umbes pool Ukraina F-16 laevastikust on Euroopas hooldusel. presidendi kantselei juht Kyrylo Budanov on märkinud, et partnerriigid, kellel on droonikoostöö kokkulepped, võivad saada juurdepääsu Ukraina uusimatele vastasedroonide tehnoloogiatele.