Euroopa Komisjon plaanib reformida ELi otsuste langetamist, et mööduda riikide vetost
Euroopa Komisjon valmistab ette reformi, mis kaotaks võimaluse üksikutel ELi liikmesriikidel blokeerida kandidaatriikide liitumisläbirääkimisi vaheetappidel. Plaani tutvustab järgmisel nädalal komisjoni president Ursula von der Leyen koos laienemisstrateegiaga. Reformi eesmärk on valmistada EL ette laienemiseks üle 30 liikme ning kiirendada Ukraina, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Albaania liitumist.
Põhipunktid
- Reform kasutaks nn passerelle-klausleid, et asendada ühehäälsus kvalifitseeritud häälteenamusega paljudel kandidaatide liitumise vaheetappidel.
- Ettepaneku kohaselt hõlmaks kvalifitseeritud häälteenamus (15 riiki, kes esindavad vähemalt kaht kolmandikku ELi elanikkonnast) uusi valdkondi: sanktsioonid, inimõigused, kaitse ja julgeolek ning maksudest kõrvalehoidumine.
- Reform ise vajab kõigi 27 liikmesriigi ühehäälset heakskiitu ning Lissaboni lepingut muuta ei ole vaja.
- Ukraina, Moldova, Montenegro ja Albaania saavad liikmelisuse teekaardid; nelja uue liikme puhul nähakse ette üle 10-aastane katseaeg tugevdatud Brüsseli järelevalve all.
- Liikmesriikidele, kes ei soovi vetot kaotada, pakutakse „erakorralist pidurit" juhuks, kui ohus on „elulised riiklikud huvid".
- Praeguse ELi puhul jääks pärast laienemist 9 riiki ilma oma volinikuta Brüsselis, kuna volinike kohtade arv väheneks kahe kolmandikuni liikmesriikidest.
- Viimane uus liige oli Horvaatia 2013. aastal; Põhja-Makedoonia, Kosovo, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Türgi liitumine on veninud.
Miks see on oluline
See on viimase kümnendi suurim muutus ELi sisemises toimimises. Reform kaotaks võimaluse ühegi üksiku riigi poolt kandidaatide – sealhulgas Ukraina – liitumise blokeerimiseks vaheetappidel ja laiendaks kvalifitseeritud häälteenamust sanktsioonide, inimõiguste, kaitse ja julgeoleku poliitikasse. Samas vajab reformi enda vastuvõtmine kõigi 27 liikmesriigi ühehäälset heakskiitu ja eeldatavasti kohtab see paljude praeguste liikmete vastuseisu.
Mis juhtus
Euroopa Komisjon valmistab ette reformi, millega kaotataks võimalus üksikutel riikidel blokeerida kandidaatide liitumist ELiga. Plaani tutvustab järgmisel nädalal komisjoni president Ursula von der Leyen koos laienemisstrateegiaga. Reformi eesmärk on valmistada liit ette laienemiseks üle 30 liikme ja kiirendada Ukraina, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Albaania liitumist.
Plaani kohaselt kasutataks nn passerelle-klausleid, et asendada ühehäälsus kvalifitseeritud häälteenamusega paljudel kandidaatide liitumise vaheetappidel – kuid liitumise algus ja lõpp nõuaksid jätkuvalt ühehäälsust. Kvalifitseeritud häälteenamust (15 riiki, kes esindaksid vähemalt kaht kolmandikku ELi elanikkonnast) soovitakse laiendada ka sanktsioonide, inimõiguste, kaitse ja julgeoleku ning maksudest kõrvalehoidumise valdkondadele.
Liikmesriikidele, kes ei soovi vetot kaotada, pakutakse nn erakorralist pidurit, mida valitsus saaks kasutada juhul, kui elulised riiklikud huvid on ohus. Uued liikmed läbiksid üle 10-aastase katseaja tugevdatud Brüsseli järelevalve all ning peaksid enne liitumist ühinema Euroopa Prokuratuuriga. Kui uued liikmed lahknevad demokraatlikest ja kohtusüsteemi standarditest, võib neid ELi Nõukogu hääleõigusest ilma jätta ja trahvida „institutsioonilise" ja „rahandusliku" klausli alusel.
Nelja „eesrindlikku" kandidaatriiki – Montenegro, Ukraina, Moldova ja Albaaniat – ootavad liikmelisuse teekaardid. Komisjon peab Ukrainat ja Moldovat valmis avama kõik läbirääkimisklastrid, kuid tempo sõltub ELi Nõukogu eesistumisest ja liikmesriikidest. Põhja-Makedoonia, Kosovo, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Türgi liitumine on veninud. Lisaks plaanitakse kandidaatriikidele pakkuda juba taotluse läbivaatamise ajal ainulaadset „järk-järgulist integreerumist" ühisturule, sealhulgas takistamatut kaubavahetust ja juurdepääsu teadusprogrammidele; süvendatud koostöö valdkondadeks kaaluvad pooled pooljuhte, kvanttehnoloogiat, biotööstust, tehisintellekti ja kosmosevaldkonda. Lissaboni lepingut reformi jaoks muuta ei ole vaja, kuid reformi enda vastuvõtmine nõuab kõigi 27 liikmesriigi ühehäälset heakskiitu.
ELi ei ole ühtegi uut liiget astunud alates Horvaatia liitumisest 2013. aastal. Juunis oli Saksamaa, Prantsusmaa ja kolm muud riiki teinud ettepaneku piirata ajutiselt uute liikmete hääleõigust. Komisjoni laienemise volinik Marta Kos teatas uute liikmete üle järelevalvet tugevdavatest mehhanismidest, et takistada reformidest kõrvalehoidumist või liidu otsuste blokeerimist pärast liitumist. Komisjon lükkas 6. oktoobrile edasi laiema hinnangu esitamise selle kohta, kuidas tulevane laienemine ELi põhipoliitikaid mõjutab; seda tööd juhib komisjoni presidendi juhtiv nõunik Alexander Adam, endine Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni abi.
Kus kajastused lahknevad
Ukraina allikad esitavad kvalifitseeritud häälteenamuse määratlust erinevalt: ühe versiooni kohaselt 15 riiki, kes esindavad vähemalt 65% ELi elanikkonnast, teise kohaselt 15 riiki, kes esindavad kaks kolmandikku bloki elanikkonnast.
Taust
Viimane uus ELi liige oli Horvaatia, kes astus liitu 2013. aastal. Juunis olid Saksamaa, Prantsusmaa ja kolm muud riiki teinud ettepaneku piirata ajutiselt uute liikmete hääleõigust. Komisjon lükkas 6. oktoobrile laiema hinnangu esitamise selle kohta, kuidas laienemine ELi poliitikaid mõjutaks. Neli „eesrindlikku" kandidaati – Montenegro, Ukraina, Moldova ja Albaania – saavad liikmelisuse teekaardid; Põhja-Makedoonia, Kosovo, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Türgi liitumine on veninud. Pakett näeb ette, et uued liikmed läbivad üle 10-aastase katseaja tugevdatud Brüsseli järelevalve all ning ühinevad enne liitumist Euroopa Prokuratuuriga.