EL saatkonnad kinnitasid Ukraina ja Moldova uute läbirääkimisklasterite avamise, Costa kutsus Zelenski tippkohtumisele
EL-i liikmesriikide suursaadikud kiitsid 7. oktoobril heaks Ukrainale ja Moldovale saadetavad kutsed esitada läbirääkimispositsioonid kahe uue – siseturu ning konkurentsivõime ja kaasava majanduskasvu – läbirääkimisklasteri kohta. Ungari vabastas oma blokaadi, sidudes edasise edenemise Ülemraada 12. oktoobri hääletusega rahvusvähemuste haridusõiguste seaduse üle. Euroopa Ülemkogu president António Costa kutsus president Volodymyr Zelenski isiklikult 15.–16. oktoobril Brüsselis toimuvale EL-i tippkohtumisele.
Põhipunktid
- 7. oktoobril kiitsid EL-i suursaadikud heaks Ukrainale ja Moldovale kutsed esitada läbirääkimispositsioonid klasterite 2 (siseturg) ja 3 (konkurentsivõime ja kaasav majanduskasv) kohta.
- Ungari vabastas blokaadi, millega oli seni takistanud nende kahe klasteri avamist, nõudes tugevamaid garantiisid Transkarpaatia ungari vähemuse haridusõigustele.
- Ungari täielik poliitiline toetus on seotud sellega, kas Ülemraada hääletab 12. oktoobril heaks rahvusvähemuste haridusseaduse eelnõu nr 16119.
- 12. oktoobril lepivad EL-i liikmesriigid kokku ühistes läbirääkimispositsioonides; 13. oktoobril võidakse kaks klasterit Ukraina ja Moldova jaoks ametlikult avada.
- Euroopa Ülemkogu president António Costa kutsus president Zelenski 15.–16. oktoobril Brüsselis toimuvale EL-i tippkohtumisele; kõne käigus arutati ka Ukraina edusamme EL-i liikmesuse teel.
- Ukrainal on nüüd avatud kaks kuuest läbirääkimisklastriste – klaster 1 (alusprintsiibid) ja klaster 6 (välissuhete); avamata on klaster 4 (roheline tegevuskava ja säästev ühenduvus) ning klaster 5 (ressursid, põllumajandus ja ühtekuuluvus).
- Väljaanne Rapporteur viitas kolmele EL-i diplomaadile, et liidus arutatakse Ukraina ja Moldova läbirääkimisprotsesside lahutamist; üks diplomaat ütles, et keegi tõsiseltvõetav ei usu Ukraina EL-i astumist kümnendi lõpuks.
Miks see on oluline
Otsus president sümboolselt EL-i tippkohtumisele kutsuda ning kahe uue läbirääkimisklasteri avamiseks tee avamine kujutavad endast Ukraina jaoks konkreetset diplomaatilist edasiminekut, kusjuures avamata on jäänud veel vaid kaks kuuest klastrist. Samas on edasine tee tingimuslik: Ungari täielik toetus sõltub Ülemraada 12. oktoobri hääletusest, taustal toimuvad aga ka EL-i sisemised arutelud selle üle, kas Ukraina ja Moldova läbirääkimisprotsessid tuleks lahutada ning kas Ukraina liikmesus kümnendi lõpuks on üldse realistlik.
Mis juhtus
7. oktoobril kiitsid EL-i liikmesriikide suursaadikud heaks Ukrainale ja Moldovale saadetavad kutsed esitada läbirääkimispositsioonid kahe uue klastri – „Väisateurg“ ja „Konkurentsivõime ja kaasav majanduskasv“ – kohta. Ungari oli seni blokeerinud nende klasterite avamise, nõudes tugevamaid garantiisid Transkarpaatia ungari vähemuse haridusõigustele; blokaad vabastati pärast seda, kui Ungari uus valitsus Péter Magyari juhtimisel seadis edasise edenemise tingimuseks Ülemraada poolse heakskiidu rahvusvähemuste haridusseadusele (eelnõu nr 16119). 8. oktoobril pidas Euroopa Ülemkogu president António Costa president Volodymyr Zelenskiga telefonikõneluse, kutsudes Zelenski isiklikult 15.–16. oktoobril Brüsselis toimuvale EL-i tippkohtumisele ning märkides, et EL jätkab Ukraina toetamist kuni õiglase ja kestva rahu saavutamiseni. Costa kirjutas oma sõnumis X-is (endine Twitter), et loodab kahe klasteri avamisele järgmisel nädalal ning ülejäänud klasterite avamisele aasta lõpuks. Plaani kohaselt lepivad EL-i liikmesriigid 12. oktoobril kokku ühistes läbirääkimispositsioonides ja 13. oktoobri valitsustevahelisel konverentsil võidakse kaks klasterit ametlikult avada. Ukrainal on seni avatud kaks kuuest läbirääkimisklastriste – klaster 1 (alusprintsiibid) 15. juunil ja klaster 6 (välissuhted) 14. juulil – ning avamata on veel klaster 4 (roheline tegevuskava ja säästev ühenduvus) ning klaster 5 (ressursid, põllumajandus ja ühtekuuluvus).
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad keskenduvad Euroopa Ülemkogu presidenti kutsule president Zelenskile ja kahe uue läbirääkimisklasteri eeldatavale avamisele kui konkreetsele diplomaatilisele edusammule. Rõhutatakse Ungari blokaadi lõpetamist ning seotakse järgmised sammud Ülemraada 12. oktoobri hääletusega rahvusvähemuste haridusseaduse üle, esitledes Ukraatat kui teel, et avada aasta lõpuks ka ülejäänud klasterid. Samas mitmed Ukraina väljaanded, sealhulgas need, mis viitavad väljaandele Rapporteur, kajastavad teravalt ka EL-i sisemist arutelu Ukraina ja Moldova läbirääkimisprotsesside lahutamise üle, raamistades seda riskina Ukraina eurointegratsioonile, mida tuleb takistada.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Rahvusvaheline kajastus esitab samu EL-i suursaadikute otsust ja Costa-Zelenski kõnet peamiselt rutiinsete protseduuriliste sammudena, pöörates vähem tähelepanu isiklikule tippkohtumise kutsule. Küll aga kajastatakse täpsemalt EL-i sisemist arutelu Ukraina ja Moldova läbirääkimisradade lahutamise üle ning tuuakse ära otsene tsitaat EL-i diplomaadilt, kes ütles, et Ukraina ei astu EL-i kümnendi lõpuks ja et tühje lubadusi tuleks lõpetada. Samuti tuuakse esile Euroopa Komisjoni laienemisvoliniku Marta Kosi märkust, et 2030. aastaks võib EL-iga ühineda kaks või kolm uut riiki, nimetades lähimatena Montenegrot ja Albaaniat, asetades seeläbi Ukraina liikmesuse väljavaate laiemasse Lääne-Balkani laienemisraamistikku.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad selles osas, kas kaks läbirääkimisklastrit avatakse ametlikult juba 13. oktoobril või alles hiljem, ning selles, kui täpseks peetakse kavandatavat ajakava: üks faktide rõhm esitab 12. oktoobri päeva, mil liikmesriigid lepivad kokku ühistes läbirääkimispositsioonides, ja 13. oktoobri päeva, mil valitsustevahelisel konverentsil klasterid ametlikult avatakse; teine rühm ütleb üksnes, et klasterid „võidakse avada“ järgmisel nädalal, sidumata seda kindla päevaga. Samuti erinevad allikad Ukraina ja Moldova ühinemisprotsessi staatuse hindamisel: mõned käsitlevad suursaadikute otsust kutsete saatmiseks kahe uue klasteri positsioonide kohta rutiinse sammuna, mis on kooskõlas kahe riigi ühise edenemisega; teised, viidates kolmele EL-i diplomaadile väljaandest Rapporteur, kirjeldavad tõsist sisemist arutelu kahe riigi läbirääkimiste lahutamise üle ning toovad ära diplomaadi otsese tsitaadi, et Ukraina ei astu EL-i kümnendi lõpuks ja et Kiievile antakse tühje lubadusi.
Taust
EL-i ühinemisläbirääkimised on korraldatud kuue temaatilise klasterina; Ukraina on seni avanud klaster 1 (alusprintsiibid) 15. juunil ja klaster 6 (välissuhted) 14. juulil. Ungari oli varem blokeerinud klasterite 2 ja 3 avamise, nõudes tugevamaid garantiisid Transkarpaatia ungari vähemuse haridusõigustele; Ungari uus valitsus Péter Magyari juhtimisel nõustus edasist edenemist toetama tingimusel, et Ülemraada võtab vastu vastavad õigusaktid. 6. oktoobril võttis Euroopa Komisjon vastu paketi ettepanekutega EL-i poliitikate muutmiseks enne tulevasi laienemisi (nn eellaienemise poliitika ülevaated), et valmistada EL-i poliitikad ette tulevaste liikmete, sealhulgas Ukraina, vastuvõtmiseks.