Trump süüdistas USA diislikriisis Ukraina rünnakuid Vene rafineerimistehastele

Miks see on oluline

Trump süüdistab avalikult Ukrainat USA sisemaises energiahinna probleemis, mis on märkimisväärne nihe seni valdavast Lähis-Ida raamistusest. Ta avaldab Zelenskyle avalikult survet Vene energiataristu rünnakute lõpetamiseks — Ukraina sõjaaegse strateegia võtmeelemendi peatamiseks. Tema sõnavõtt sisaldab USA diisliekkspordi keelu võimalust, millel oleks üleilmsed turujärjed. Need avaldused laiendavad USA-Ukraina poliitilist hõõrdumist ajal, mil käivad energeetika- ja relvarahu läbirääkimised.

Mis juhtus

USA president Donald Trump rääkis 30. septembril Valges Majas ajakirjanikega ja seostas USA diislihinna tõusu peamiselt Ukraina löökidega Vene rafineerimistehaste vastu, mitte Lähis-Ida olukorraga. Ta nimetas Venemaa-Ukraina sõda ja Vene rafineerimistehaseid tabanud rünnakuid USA diislituru "suurimaks probleemiks" ja kordas 13. septembri üleskutset Zelenskyle Vene energiataristu rünnakud lõpetada. Trump märkis, et ta ei välista USA diisliekkspordi keeldu ning arutab seda energiaminister Chris Wrightiga; ta ütles, et USA on "heas positsioonis" ja et nafta hinnad langevad, viidates suurtele õlikogustele, mis voolavad Hormuzi väina kaudu pärast USA kontrolli kehtestamist.

Trumpi administratsioon kaalub diislihindade langetamiseks mitmeid variante: piiranguid või keeldu diisliekkspordile, USA rafineerijate vabatahtlikku ekspordikärpeid ja üleskutset ELi riikidele kasutada osa oma strateegilistest diislivarudest. Venemaa on pikendanud diisliekkspordi keeldu tootjatele oktoobri lõpuni ning on varem piiranud ka bensiini ja lennukikütuse eksporti, püüdes stabiliseerida oma siseturgu pärast Ukraina lööke.

Reutsi andmetel on USA diislihind aastaga tõusnud 40%, 6,53 dollarini gallonist. 22. septembril ütles Zelensky, et suletud läbirääkimistel Trumpiga ei üritatud Kiievile peale surra rafineerimistehaste rünnakute ühepoolset lõpetamist; 28. septembril väitsutas Trump, et Zelensky olevat nõustunud rünnakute intensiivsust vähendama. Ukraina löögid jätkusid: 25. septembri öösel tabati rafineerimistehased Permis ja Novoshakhtinskis ning 26. septembril Krasnodari krai Iilski rafineerimistehast.

Trumpi administratsiooni liikmed on nimetanud diislikriisi põhjuste seas ka USA sõda Iraani vastu. USA rahandusminister Scott Bessent ütles, et Ukraina löögid Vene energiale põhjustavad energiakriisi, nimetades Iraani-sõda teiseks põhjuseks. USA energiaminister Chris Wright seostas rekordilisi diislihindu Vene rafineerimistehaste ulatusliku kahjustamisega. Razumkovi Keskuse energia- ja infrastruktuuriprogrammide direktor Volodymyr Omelchenko ütles, et diislihinna viis rekordilise 6 dollarini hoopis USA sõda Iraani vastu, mitte Ukraina löögid.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina-keelne kajastus keskendub Trumpi korduvale avalikule süüdistusus Ukraina vastu USA diislikriisis ning tema survele Zelenskyle Vene energiataristu rünnakud lõpetada. Esile tõstetakse Trumpi väidet, et ilma Ukraina löökideta ei oleks USA-l diisliga probleeme, ning tema enda viidet võimalikule USA diisliekkspordi keelule. Artiklites tuuakse esile Ukraina-poolse vastureaktsiooni: Razumkovi Keskuse energiaekspert Volodymyr Omelchenko ütleb, et USA-Iraani sõda, mitte Ukraina löögid, viis diislihinna rekordilise 6 dollarini, kuigi ta nõustub, et Vene rafineerimisvõimsuse rünnakud olukorda mõnevõrra halvendavad. Samuti tuuakse esile Zelensky 22. septembri avaldust, et suletud läbirääkimistel ei nõutud Kiievilt rafineerimistehaste rünnakute ühepoolset lõpetamist, ning 25.–26. septembri Vene rafineerimistehaseid Permis, Novoshakhtinskis ja Krasnodari krais tabanud lööke kui tõendit, et rünnakud jätkusid hoolimata Trumpi väidetest.

Kus kajastused lahknevad

Trump peab USA diislihinna tõusu peamiseks põhjuseks Ukraina lööke Vene naftaradineerimistehastele; analüütikud, USA rahandusminister Scott Bessent, USA energiaminister Chris Wright ja Razumkovi Keskuse direktor Volodymyr Omelchenko nimetavad peamise või võrdväärse põhjusena USA sõda Iraani vastu ning üleilmsete kütusevarude kahanemist — Ukraina löögid vaid teravdavad defitsiiti.

Samuti on lahkarvamus Trumpi 28. septembri väite ja Zelensky 22. septembri avalduse vahel: Trump ütles, et Zelensky nõustus Vene rafineerimistehaseid tabavate rünnakute intensiivsust vähendama, kuid Zelensky ütles, et suletud läbirääkimistel ei üritatud Kiievile peale surra rünnakute ühepoolset lõpetamist. Ukraina löögid jätkusid 25.–26. septembril Permi, Novoshakhtinski ja Krasnodari krai rafineerimistehastesse.

Taust

Reutsi andmetel on USA diislihind aastaga tõusnud 40% kuni 6,53 dollarini gallonist. Venemaa on pikendanud diisliekkspordi keeldu tootjatele oktoobri lõpuni ja on varem piiranud bensiini ning lennukikütuse eksporti, reageerides siseturu survele. 13. septembril kutsus Trump avalikult Zelenskyt Vene energiataristu rünnakud lõpetama; 22. septembril ütles Zelensky, et suletud läbirääkimistel ei nõutud Kiievilt rafineerimistehaste rünnakute ühepoolset lõpetamist; 28. septembril väitsutas Trump, et Zelensky olevat nõustunud rünnakute intensiivsust vähendama. Pärast neid vahetusi jätkusid Vene rafineerimistehase rünnakud: 25. septembri öösel tabati tehased Permis ja Novoshakhtinskis ning 26. septembril Krasnodari krai Iilski rafineerimistehast. Teised Trumpi administratsiooni liikmed (Bessent, Wright) ja analüütikud omistavad diislidefitsiidi mitmele põhjusele, sealhulgas USA sõjale Iraani vastu ja üleilmsete kütusevarude kahanemisele. Juuli alguses nimetas Trump avalikult Ukraina lööke Vene rafineerimistehaste vastu eskalaatsiooniks, mis võib sõja lõpetada; samal nädalal enne 30. septembri märkusi ütles ta, et tal oli Vladimir Putiniga "suurepärane" vestlus ja et Putin olevat valmis sõja lõpetamiseks tehingut tegema.