USA pakub Venemaa gaasi transiidi taaskäivitamist Ukraina kaudu kui võimalikku rahuplaani elementi
USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner tõstatasid Ukraina presidendi Volodymyr Zelenski ja Euroopa ametnikega läbirääkimistel idee taaskäivitada Venemaa gaasi transiit Ukraina kaudu Euroopasse kui võimaliku rahulepingu osa. Washington usub, et see looks Venemaale stiimuli sõja lõpetamiseks ning tooks Ukrainale tulu transiiditasudest. Euroopa ametnikud, eesotsas Saksamaaga, on ettepaneku teravalt kritiseerinud, kuna see läheb vastuollu aastatepikkuste pingutustega Vene energiast loobumiseks.
Põhipunktid
- USA administratsioon kaalub Venemaa gaasi transiidi taaskäivitamist Ukraina kaudu kui potentsiaalse rahulepingu elementi
- Eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner arutasid ideed Ukraina presidendi Volodymyr Zelenski ja Euroopa ametnikega
- Washingtoni hinnangul looks transiit Venemaale stiimuli sõja lõpetamiseks ja looks Ukrainale tulu transiiditasudest
- Euroopa läbirääkijad reageerisid ettepanekule teravalt, nähes selles vastuolu aastatepikkuste ELi pingutustega Vene gaasist loobumiseks
- Saksamaa on idee valjuhäälsem vastane; enne täismastaapse sissetungi alustamist oli see Vene gaasi suurim ostja
- 16. oktoobril peatas Trump seadusega HR 5334 ette nähtud sanktsioonide kehtestamise Venemaa nafta ja gaasi suurimate ostjate suhtes, viidates USA riiklikele huvidele
- Valge Maja teatas, et töötab koos Ukraina ja Euroopa partneritega tervikliku rahukava kallal, mis sisaldab majanduslikke stiimuleid nii Venemaale kui ka Ukrainale
Mis juhtus
USA administratsioon kaalub Venemaa gaasi transiidi taaskäivitamist Ukraina kaudu Euroopasse kui võimaliku Ukraina rahulepingu peamist elementi. President Donald Trumpi eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner tõstatasid idee läbirääkimistel Ukraina presidendi Volodymyr Zelenski ja Euroopa ametnikega, teiste seas Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi julgeolekunõuniku Günter Sauteriga Floridas peetud kõnelustel. Washingtoni argumendi kohaselt looks transiidi taaskäivitamine Venemaale majandusliku stiimuli sõja lõpetamiseks ning looks samal ajal Ukrainale olulist tulu transiiditasudest. Pakutav kokkulepe on osa laiemast pikemaajalisest korraldusest, mis võiks katta Venemaa suhteid NATOga, julgeoluegarantiisid Ukrainale ja territoriaalküsimusi. Valge Maja on kinnitanud, et töötab koos Ukraina ja Euroopa partneritega tervikliku rahukava kallal, mis sisaldab majanduslikke stiimuleid mõlema poole jaoks, eesmärgiga saavutada püsiv rahu, majanduslik taastumine ja piirkondlik stabiilsus. Ettepanek on Euroopas teravat kriitikat pälvinud. Euroopa ametnikud leiavad, et see suurendaks Moskva majanduslikku ja poliitilist mõjuvõimu ning oleks vastuolus aastaid kestnud ELi poliitikaga vähendada sõltuvust Vene energiast, mida USA on varem toetanud. Saksamaa, kes oli enne 2022. aasta täismastaapse sissetungi Vene gaasi suurim ostja, on idee kõige valjuhääl sem vastane. Berliini positsiooni kohaselt on Vene gaas Vene gaas isegi siis, kui seda müüakse vahendajate kaudu. Lisaks on Trump 16. oktoobril peatanud seadusega HR 5334 ette nähtud sanktsioonide kehtestamise Venemaa nafta ja gaasi suurimate ostjate vastu, viidates USA riiklikele huvidele, mis lisab küsimusele poliitilist mõõdet.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina meedia raamistab USA ettepaneku kui uut tuluallikat Venemaale uute sanktsioonide asemel, vihjates murele, et Washington liigub Moskva rahuldamise suunas. Erilist rõhku pannakse Trumpi otsusele peatada kongressi poolt sanktsioonikehtestamise kohustus Vene nafta ja gaasi ostjate suhtes kui poliitilise kursi muutust, mis teenib Kremli huve. Ettepanekut tutvustatakse välise initsiatiivina Washingtonist, mis läheb vastuollu Ukraina huviga säilitada sanktsioonide surve Moskvale.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Rahvusvaheline kajastus keskendub läänesisestele lahkheludele, tuues esile Saksamaa vastuseisu ja Berliini seisukoha, et Vene gaas jääb Vene gaasiks isegi vahendajate kaudu. Kontekstis rõhutatakse vastuolu aastatepikkuse ELi energiaga seotud sõltuvuse vähendamise poliitikaga, mida USA on varem toetanud. Samuti märgitakse Saksamaal sisepoliitilist survet parempopulistlikult AfD-lt, kelle toetus Vene gaasi tagasitoomisele inflatsiooni vähendamiseks läheneb 30%le.
Kus kajastused lahknevad
Allikad ei ole üksmeelel selles, kas Nord Stream 2 teemat on hiljutistes USA-Venemaa kontaktides arutatud: ühe allika sõnul see tõstatus ja selle taaskäivitamist peeti rahulepingu korral "kõige lihtsamaks sammuks", Valge Maja aga eitas teema hiljutist arutamist.
Taust
Enne Venemaa täismastaapse sissetungi Ukrainasse oli Saksamaa üksikutes riikidest suurim Vene gaasi ostja. 18. septembril allkirjastas Trump seaduse HR 5334, mis laiendas sanktsioone Venemaa energieetikakaubanduse vastu. 16. oktoobril peatas Trump nende sanktsioonide kehtestamise Venemaa nafta ja gaasi suurimate ostjate suhtes, viidates USA riiklikele huvidele. Saksamaa parempopulistlik AfD, kes kogub küsitlustes ligi 30% toetust, nõuab avalikult Vene gaasi tagasi toomist inflatsiooni leevendamiseks. Saboteeritud Nord Stream 2 torujuhe olevat USA-Venemaa kontaktides samuti jutuks olnud, kusjuures üks allikas pidas selle taaskäivitamist rahulepingu korral "kõige lihtsamaks sammuks", ehkki Valge Maja eitas teema hiljutist arutamist.