Trumpi administratsioon jättis võtmeliitlased NATO töörühma kohtumiselt välja
Trumpi administratsioon ei kutsunud mitmeid olulisi NATO liitlasi, sealhulgas Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Balti riike, USA algatatud töörühma kohtumisele, mis on kavandatud järgmiseks kuuks Poolasse. Kohtumise algatas USA kaitseministri poliitikaalane asekantsler Elbridge Colby ning kuue diplomaadi sõnul keskendub see NATO tulevikule. Colby on varem pidanud kaks sarnast kohtumist nn Bergeni rühma formaadis Norra, Rootsi, Soome, Poola, Saksamaa ja Madalmaadega.
Põhipunktid
- USA ei kutsunud Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Balti riike NATO töörühma kohtumisele Poolas järgmisel kuul.
- Kohtumise algatas USA kaitseministri poliitikaalane asekantsler Elbridge Colby; kuue diplomaadi sõnul on see sisuliselt NATO tulevikule keskenduv töörühm.
- Colby pidas varem kaks sarnast nn Bergeni rühma kohtumist Norra, Rootsi, Soome, Poola, Saksamaa ja Madalmaadega; esimene toimus Bergenis juunis.
- Kaitseminister Pete Hegseth toetas 'eeskujulike liitlaste' kontseptsiooni ning hoiatas tagajärgede eest riikidele, kes ei toeta USA huve.
- Paljud väljajäetud liitlased on täitnud või ületanud Trumpi administratsiooni nõutud kaitsekulutuste eesmärgid.
- USA kaalub Taani kutsumist gruppi pärast hiljutist USA–Taani kokkulepet Ameerika sõjalise kohaloleku laiendamiseks Gröönimaal.
Miks see on oluline
Suurbes Euroopa liitlaste väljajätmine USA juhitud NATO töörühmast tekitab küsimusi liidu ühtsuse kohta ajal, mil Venemaa avaldab Euroopale survet. Rühmitus peegeldab USA poliitika nihet liitlaste jagamisel 'kuulekateks' ja 'sõnakuulmatuteks', mis võib mõjutada kaitsealast koostööd ja koormuse jagamist. Mitmed väljajäetud riigid on täitnud või ületanud Washingtoni nõutud kaitsekulutuste piirmäärad, mis muudab nende väljajätmise loogika keeruliseks.
Mis juhtus
Trumpi administratsioon jättis mitmed olulised NATO liitlased, sealhulgas Suurbritannia, Prantsusmaa ja Balti riigid, kutsest välja USA algatatud töörühma kohtumisele, mis on kavandatud järgmiseks kuuks Poolasse. Kohtumise algatas USA kaitseministri poliitikaalane asekantsler Elbridge Colby ning kuue diplomaadi sõnul Politicole on see sisuliselt NATO tulevikule keskenduv töörühm. Colby pidas varem kaks sarnast kohtumist nn Bergeni rühma formaadis Norra, Rootsi, Soome, Poola, Saksamaa ja Madalmaadega; esimene neist toimus Bergenis juunis. USA kaalub Taani kutsumist gruppi pärast hiljutist USA–Taani kokkulepet Ameerika sõjalise kohaloleku laiendamiseks Gröönimaal.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina meedia kajastab lugu peamiselt Politico loo ümberjutustusena, tuues esile Euroopa võtmeliitlaste väljajätmise ja kohtumise töörühma iseloomu. Rõhk on NATO-sisestel institutsioonilistel dünaamikatel ja transatlantilisel vastuolul, mitte Ukraina-spetsiifilisel raamistusel.
Taust
Poola kohtumine järgneb kahele varasemale Bergeni rühma kohtumisele, mille Colby kutsus kokku Norra, Rootsi, Soome, Poola, Saksamaa ja Madalmaaga; esimene neist toimus Bergenis juunis. USA võib kutsuda gruppi ka Taani pärast hiljutist USA–Taani kokkulepet Ameerika sõjalise kohaloleku laiendamiseks Gröönimaal. Colby on formaadi eesmärki avalikult raamistanud NATO ühendamisena ja muutmisena 'paremaks, tugevamaks ja vastupidavamaks'; osalejad väidavad, et grupi eesmärk on välja töötada ideid NATO-le edasiseks analüüsiks, mitte lõhestada liit. Valge Maja koostas aprillis väidetavalt nimekirja 'kuulekad/sõnakuulmatud' liitlastest, otsides viise karistada riike, kes ei järginud president Trumpi soove, ning kaitseminister Pete Hegseth on toetanud 'eeskujulike liitlaste' kontseptsiooni. President Trump vähendas eelmisel kuul järsult USA–Lõuna-Korea kavandatud ühiseid sõjalisi õppusi, viidates Soulile keeldumisega ühineda sõjaga Iraani vastu. NATO peasekretär Mark Rutte ütles 29. septembril, et liit kaalub Venemaa hübriidrünnakutele vastamiseks erinevaid variante, sealhulgas mitteavalikke.