Novembris toimuvad Poolas "Tahtlike koalitsiooni" sõjaväeõppused Ukraina tsiviilsonastuse stsenaariumiga
Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola sõjaväelased korraldavad novembris Poolas "Tahtlike koalitsiooni" ühissõjaväeõppused, mis on esimesed omataolised ja millega harjutatakse Euroopa vägede paigutamist Ukrainasse võimaliku relvarahu või rahuleppe korral. Suurbritannia kaitseminister Wes Streeting teatas õppustest pärast esimest isiklikku kohtumist USA kaitseministri Pete Hegsethiga Pentagonis 15. oktoobril. Osalejate arv on eri allikate järgi erinev: "vähemalt 1500" või "tuhanded" kaitseväelased.
Põhipunktid
- Novembris toimuvad Poolas "Tahtlike koalitsiooni" sõjaväeõppused
- Osalevad Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola relvajõud
- The Timesi andmetel osaleb vähemalt 1500 Briti, Prantsuse ja Saksa sõjaväelast
- Streeting: "tuhanded kaitseväelased" võtavad osa suurõppusest Poolas
- Harjutatakse vägede liikumist ja logistikat, sealhulgas toidu ja kütuse tarnimist
- Õppused lepiti kokku juulis Pariisi tippkohtumisel, teatas Poola peaminister Donald Tusk
- Esimesed omataolised õppused, mis valmistavad ette Euroopa vägede kohalolekut Ukrainas pärast sõda
Miks see on oluline
Need on esimesed omataolised õppused, mis on otseselt suunatud ettevalmistustele Euroopa sõjaväe kohalolekuks Ukrainas pärast sõja lõppu, mis annab märku konkreetsest planeerimisest relvarahu-aegsete julgeolekugarantiide jaoks. Õppused kajastavad üleminekut poliitilistelt deklaratsioonidelt operatiivsele harjutamisele: vägede liikumist, logistikat ja tarneahelaid treenitakse enne rahulepingu sõlmimist. Samal ajal valitseb koalitsiooni ümber poliitiline ebakindlus, sealhulgas teatised kavandatud vägede suuruse kärpimisest ja vähemalt ühe liikmesriigi lahkumisest.
Mis juhtus
"Tahtlike koalitsiooni" liikmesriigid korraldavad novembris Poolas sõjaväeõppused, kus harjutatakse Euroopa vägede paigutamist Ukrainasse juhul, kui sõda lõpeb või sõlmitakse relvarahu Venemaaga. Õppustel osalevad Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola relvajõud. The Times kirjutas, et osaleb vähemalt 1500 Briti, Prantsuse ja Saksa kaitseväelast. Suurbritannia kaitseminister Wes Streeting teatas õppustest pärast oma esimest isiklikku kohtumist USA kaitseministri Pete Hegsethiga Pentagonis 15. oktoobril, öeldes, et "järgmisel kuul võtavad tuhanded kaitseväelased osa suurõppusest Poolas". Õppustel harjutatakse vägede liikumist ja logistikat, sealhulgas toidu ja kütuse tarnimist mitme riigi rahutagamismissiooni raames. Briti kaitseministeeriumi allikas ütles, et õppustel harjutatakse stsenaariumi, kus "mitme riigi väed on koos ühel alal", kuid keeldus edasistest üksikasjadest. Poola kõrge ametnik märkis, et õppused näitavad juhtivate Euroopa sõjaliste riikide ühtsust Venemaa ohu ees. Õppused lepiti kokku juulis Pariisi tippkohtumisel ja need kuulutas välja Poola peaminister Donald Tusk. Tegemist on esimeste omataoliste õppustega, mis on suunatud Ukraina sõjajärgse perioodi ettevalmistamisele, kus Euroopa vägede kohalolu toimiks heidutusfaktorina. Õppused ei tähenda NATO vägede kohest paigutamist Ukrainasse, vaid need on mõeldud relvarahu stsenaariumi harjutamiseks.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kogumi artiklid on Ukraina-keelsed meediaväljaannet, mis kajastavad sama rahvusvahelist lugu ja tuginevad peamiselt The Timesi ja teiste Briti allikate tõlkimisel ning koondamisel. Rõhk on sellel, et õppused on suunatud just Euroopa sõjaväe paigutamise ettevalmistamisele Ukrainasse, ning neid raamistatakse kui konkreetset sammu Ukraina julgeolekugarantiide suunas. Ukraina väljaannete pealkirjad toovad esile õppuste ulatuse ja mitmeriikliku iseloomu ("1500", "tuhanded", "neli Euroopa riiki", "Tahtlike koalitsioon") ning märgivad sageli Poola kui võõrustajariigi.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad oodatava õppuste suuruse osas. Üks allikas (tuginedes The Timesile) annab "vähemalt 1500" Suurbritannia, Prantsuse ja Saksa kaitseväelast pluss Poola relvajõud, samas kui teine allikas ja Streetingi enda avaldus kirjeldavad "tuhandeid kaitseväelasi" neljast riigist. Samuti on erinevusi sõjajärgse kontingendi lõplikus suuruses: "üle 10 000" lääne sõjaväelase üldiselt, kuni 15 000 Suurbritanniast ja Prantsusmaalt koos või algselt kavandatud 30 000-liikmeline Briti kontingent, millest näib olevat loobutud.
Taust
"Tahtlike koalitsioon" (tuntud ka kui "Otsustavate koalitsioon") loodi eelmise aasta märtsis, et kaitsta ja garanteerida rahu Ukrainas; üks kavandatud sõjajärgseid julgeolekugarantiisid on sõjaväekontingendi paigutamine Ukraina territooriumile. Jaanuaris allkirjastasid Ühendkuningriigi peaminister, Prantsuse president ja Ukraina president deklaratsiooni kavatsusest paigutada sõdurid Ukrainasse rahuleppe korral. Toonane Ühendkuningriigi peaminister oli öelnud, et lääne vägede arv oleks "üle 10 000", samas kui The Times teatas, et Ühendkuningriik pakkus esialgu välja 30 000-liikmelise kontingendi, kuid kärpis seda Euroopa riskimurede tõttu. 14. juulil teatas Bulgaaria oma lahkumisest koalitsioonist. Õppused lepiti kokku juulis Pariisi tippkohtumisel ja need kuulutas välja Poola peaminister Donald Tusk.