Türgi ja ÜRO korraldavad uusi läbirääkimisi Musta mere vaherahu üle Ukraine ja Venemaa vahel

Miks see on oluline

Uus Musta mere kokkulepe kaitseks Ukraina teravilja, väetiste ja toiduainete ohutut eksporti Musta mere sadamate kaudu ajal, mil Vene rünnakud on laevuühendust järsult vähendanud ning viinud maailma nisufutuurid kolme aasta tippu. Venemaa ja Ukraina tagavad koos üle veerandi maailma nisuekspordist ning Musta mere laevuühenduse häired mõjutavad otseselt toiduvarustust tugevalt impordist sõltuvates riikides nagu Egiptus. Läbirääkimised, millesse on kaasatud paljud keskvõimud – Türgi, ÜRO, USA, Euroopa, Egiptus ja India –, määravad, kas 2022. aasta teraviljakokkuleppe raamistikku on võimalik taaselustada.

Mis juhtus

Türgi ja ÜRO korraldavad uusi läbirääkimisi Ukraine ja Venemaa vahel Musta mere vaherahu üle, et kaitsta teravilja- ja toiduainete eksporti. Läbirääkimised on kavandatud oktoobri algusesse ning vahendajateks on Šveitsi valitsusväline organisatsioon Center for Humanitarian Dialogue.

Algatus käivitati septembris 2025 ning selle eesmärk on korrata 2022. aasta teraviljakokkulepet, mis tagas Ukraina teravilja, väetiste ja toiduainete ohutu väljaveo Musta mere sadamatest ning kestis umbes aasta enne Venemaa väljaastumist. Septembri lõpus toimus ÜRO Peaassamblee raames suletud kohtumine, kus osalesid Türgi, USA, Euroopa, India ja Egiptuse esindajad. Bloombergin nähtud dokumendi kohaselt arutati „kitsalt määratletud ja vastastikust kokkulepet", mis näeks ette vaba kaubandusliku laevuühenduse ning sadamate ja energiataristu kaitse.

Venemaa seab kokkuleppe taastamiseks mitmeid tingimusi, sealhulgas sanktsioonide leevendamise ja Ukraina sõjalised järeleandmised. Ukraine välisminister Andrii Sibiha sõnul on Kyiv kaalumisel neli Musta mere vaherahu ettepanekut USA-lt, Indialt, Türgilt ja Egiptuselt; kõige laiahaardelisema ettepaneku tegi India. Ukraine on valmis toetama energia- ja Musta mere vaherahu ainult ühe paketina. Ukraina taastava taristu ministri Mükola Kalašniku sõnul on alates täiemahulise sissetungi algusest kahjustatud või osaliselt hävitatud 1173 sadamatrajavobjekti ja 274 tsiviillaeva.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina keelsed allikad raamistavad algatuse diplomaatilise katsena taaselustada teraviljakoridor ja rõhutavad Ukraina konstruktiivset suhtumist, märkides, et Kyiv on saanud neli vaherahu ettepanekut (USA-lt, Indialt, Türgilt ja Egiptuselt) ning on valmis toetama energia- ja Musta mere vaherahu ainult koos.

Allikad toovad esile Vene rünnakute inim- ja majanduslikku hinda Ukraina sadamataristule, viidates konkreetsetele kahjunumbritele (1173 sadamatrajavobjekti ja 274 tsiviillaeva kahjustatud) ning Suur-Odessa sadamate kaubakäibe enam kui 15-kordsele langusele alates 22. juulist. Lisaks tuuakse välja vastuolulisi signaale – Erdoğani väide positiivsest Zelenski vastusest versus Võssotski skeptitsism ja hoiatused, et Moskva lükkab tagasi kõik ettepanekud – et rõhutada tulemuse ebakindlust.

Allikad märgivad ka Putini üleolevat suhtumist ettepanekutesse lõpetada löögid laevade vastu vahetuses Ukraina rünnakute peatamise vastu Venemaa naftatöötlemistehaste pihta, nimetades neid „absurdseteks" / „mõttetuteks", ning raamistavad seda kui Venemaa poolt tulekahju summutamise takistamist.

Kus kajastused lahknevad

Erinevused väljavaadetes Musta mere vaherahu osas: Türgi president Erdoğan teatas, et sai Volodõmõr Zelenskilt „positiivse" vastuse teraviljakoridori taastamiseks, samas kui Ukraina minister Taras Võssotski ütles, et ei näe lähikuudel teraviljavahu rahu väljavaateid, ning viitas partnerite infole, et Moskva lükkab tagasi kõik ettepanekud.

Venemaa vastuse iseloomustamises on samuti lahknevus: Venemaa välisminister Sergei Lavrov nimetas naasmist 2022. aasta kokkuleppe juurde „täiesti vastuvõetamatuks ja ebarealistlikuks" ning süüdistas Ukrainat kokkulepete kuritarvitamises, samal ajal kui Vladimir Putin ütles, et Ukraina ettepanekud rünnakute, sealhulgas Musta mere rünnakute peatamiseks jäävad „lauale" ning Venemaa otsustab vastuse oma huvidest lähtuvalt.

Taust

2022. aasta Musta mere teraviljakokkulepe, mille vahendasid Türgi ja ÜRO, tagas Ukraina teravilja, väetiste ja toidu ohutu ekspordi Ukraina sadamatest ning kestis umbes aasta enne Venemaa väljaastumist. Venemaa ja Ukraina tagavad koos üle veerandi maailma nisuekspordist; enne täiemahulist sõda andis Ukraina umbes 46% maailma päevalilleõli ekspordist, 12% maisist ja 9% nisust. Enne eskalatsiooni läks umbes 90% Ukraina ekspordist meritsi.

Vene rünnakud Ukraina sadamataristule ja tsiviillaevastu tugevnesid järsult alates 22. juulist, mille järel laevade sisenemine Ukraina sadamatesse ajutiselt peatati ning Suur-Odessa sadamate kaubakäive langes enam kui 15 korda; Ukraina taastava taristu ministri sõnul on alates täiemahulise sissetungi algusest kahjustatud või osaliselt hävitatud 1173 sadamatrajavobjekti ja 274 tsiviillaeva. Augustis tõusid nisufutuurid kolme aasta tippu vastastikuste sadamarünnakute tõttu. Egiptus, maailma suurim nisuostja, ei ole umbes kuu aega Musta mere kaudu teravilja saanud ning sõltub suuresti Ukraina ja Venemaa nisust.