h.ua

Avaldatud: · Uuendatud:

Venemaa plaanib 2027. aastaks rekordilisi 17,1 triljoni rubla suuruseid sõjajõudude kulusid

Venemaa 2027. aasta eelarveprojekt näeb ette rekordilised sõjalised väljaminekud 17,1 triljonit rubla (umbes 205 miljardit dollarit), mis on enam kui 40% rohkem kui 2026. aastaks planeeritud kaitsekulud ning ligi 380% rohkem kui täismahulise sissetungi eelsel aastal. Plaanid kinnitavad, et Moskva valmistub sõda Ukrainas aastaid jätkama, loobudes varasematest kavadest kulutuste kasvu aeglustada.

Põhipunktid

  • Venemaa 2027. aasta sõjalised väljaminekud on kavandatud 17,1 triljoni rubla (umbes 205 miljardi dollari) ulatuses.
  • See on enam kui 40% rohkem kui 2026. aastaks planeeritud kaitsekulud.
  • Võrreldes täismõõdulise sissetungi eelse aastaga on kasv ligi 380%.
  • 2028. aastaks prognoositakse 16,6 triljonit ja 2029. aastaks 16,3 triljonit rubla sõjalisi kulutusi.
  • Venemaa loobus varasemast plaanist aeglustada sõjaliste kulutuste kasvu, et vähendada eelarvepuudujääki ja taastada reservi.
  • 2026. aasta eelarvepuudujäägi hinnang tõsteti 1,6%lt 3,2%le SKPst.
  • 1. oktoobril ähvardas Putin taas kasutada kogu Venemaa relvajõudude arsenali juhul, kui rünnatakse Kaliningradi või muud Venemaa Föderatsiooni piirkonda.

Miks see on oluline

Kulutuste numbrid näitavad, et Venemaa on loobunud varasematest plaanidest aeglustada sõjaliste kulutuste kasvu, hoolimata riigi finantsolukorra halvenemisest ja kasvavast eelarvepuudujäägist. Analüütikute hinnangul läheb suur osa lisaressurssidest relvatööstusele, sealhulgas rakettide ja droonide tootmisele, ning Putin "tõstab panuseid" konfliktis. Venemaa tuuma- ja tavarelvastusega seotud ähvardused Euroopa suunal ning hoiatused löökide eest kaitsetööstuse ettevõtetele väljaspool Ukrainat suurendavad eskalatsiooniohtu väljaspool Ukraina piire.

Mis juhtus

Venemaa 2027. aasta eelarveprojekt näeb ette rekordilised sõjalised väljaminekud 17,1 triljonit rubla (umbes 205 miljardit dollarit), mis on enam kui 40% rohkem kui 2026. aastaks planeeritud kaitsekulud ja ligi 380% rohkem kui täismõõdulise sissetungi eelsel aastal. 2028. aastaks prognoositakse kergelt langust 16,6 triljoni ja 2029. aastaks 16,3 triljoni rubla tasemele. Moskva on loobunud aasta tagasi kaalutud plaanist aeglustada sõjaliste kulutuste kasvu eelarvepuudujäägi vähendamiseks ja reservide taastamiseks. Kasv toimub riigi finantsolukorra halvenemise taustal: 2026. aasta eelarvepuudujäägi hinnang tõsteti 1,6%lt 3,2%le SKPst ja riigivõla oodatakse jätkuvalt kasvavat. 2026. aasta esimesel poolel ulatusid Venemaa föderaaleelarve kulud sõjale Ukrainas rekordilise 10,687 triljoni rublani (123,4 miljardit dollarit), mis on 30% rohkem kui aasta varem samal perioodil. Analüütik Jaanis Kluge seostab kulutuste kasvu sõja iseloomu muutumisega, sealhulgas Ukraina löökidega Venemaa sügavuses asuvate sihtmärkide pihta. 1. oktoobril ähvardas Putin taas kasutada kogu Venemaa relvajõudude arsenali juhul, kui rünnatakse Kaliningradi või muud Venemaa piirkonda, ning Venemaa hoiatas, et peab Ukrainale abi andvaid Euroopa riike "otseselt konflikti kaasatuks" ning et tema relvajõud võivad lüüa kaitsetööstuse ettevõtteid väljaspool Ukraina territooriumi. Euroopa ametnikud hoiatavad Moskva hübriidkampaania intensiivistumise ohu eest, mille eesmärk on suurendada survet Kiievi liitlastele.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina keelse meediakajastuse kohaselt peegeldavad kulunumbrid, et Kreml valmistub mitmeaastaseks sõjaks ja "tõstab panuseid". Ukraina allikad rõhutavad Venemaa tuumaähvardusi ning hoiatusi Euroopa riikidele, mida nimetatakse "otseselt konflikti kaasatuks" Ukrainale antava sõjalise abi tõttu. Samuti tuuakse esile sõja majanduslikku koormat Venemaale, osutades kasvavale eelarvepuudujäägile ja riigivõla kasvule kui tõenditele sõja maksumusest Venemaa enda jaoks.

Kus kajastused lahknevad

Sama kajastuse sees esineb lahknevus: analüütik Jaanis Kluge ei välista võimalust, et Venemaa võib rünnata mõnda NATO liikmesriiki, samas kui teine samas kajastuses esitatud hinnang ütleb, et kulutuste kasv iseenesest ei viita Venemaa ettevalmistusele otseseks sõjaks NATOga.

Taust

Venemaa oli varem kavandanud sõjaliste kulutuste kasvu aeglustamist, et vähendada eelarvepuudujääki ja taastada sõja käigus ammendatud reservid. 2026. aasta esimesel poolel ulatusid Venemaa föderaaleelarve kulud sõjale Ukrainas juba uue rekordini 10,687 triljonit rubla (123,4 miljardit dollarit), mis on 30% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Analüütik Jaanis Kluge seostab kulutuste kasvu sõja iseloomu muutumisega, sealhulgas Ukraina löökidega Venemaa sügavuses asuvate sihtmärkide pihta.