Ukraina rajab Kiievis Dnepri jõe alt reserv-ülesõidukohad pärast sildade pommit t
Ukraina taastamise, infrastruktuuri ja transpordi minister Mykola Kalashnyk teatas, et Kiievis hakatakse järgmisel nädalal ehitama mitmeid reserv-pontoon-ülesõite üle Dnepri jõe, et ühendada linna vasak- ja paremkallas juhul, kui olemasolevad sillad saavad kahjustada. Samal ajal kaalutakse pikas plaanis tunneli ehitust Dnepri alla ning sildade kaitseks tugevdatakse õhutõrjet ja elektroonilist sõjapidamist.
Põhipunktid
- Minister Mykola Kalashnyk teatas dinos Haalt Suspilnele antud intervjuus, et Kiievis hakatakse järgmisel nädalal ehitama reserv-pontoon-ülesõite üle Dnepri jõe.
- Kiirvariandina nähakse ette täidispatjade (dammide) ehitamist pontoonsildadega, mille ehituseks võib kuluda kuni kolm kuud.
- Reserv-ülesõidukohad peavad tagama vähemalt poole olemasolevate sildade läbilaskevõimest; keskmiselt ületab Kiievi kaht kallast umbes 600 000 sõidukit ööpäevas.
- Asukohad on juba kindlaks määratud; sarnaseid reserv-ülesõite kavatsetakse rajada ka teistes Ukraina piirkondades ja mitte üksnes Dnepri jõel.
- Pikas plaanis kaalub ministeerium Dnepri all tunneli ehitust, mille maksumus võib küündida kümnete miljardite grivnateni ja nõuab rahvusvaheliste partnerite toetust.
- 1.–3. oktoobril tabas Vene vägede droon-löök Kiievi Pivdennõi (Lõuna-) silda – hinnanguliselt vähemalt viis korda – ja 3. oktoobril ka Pivnitšnõi (Põhja-) silda, mille tagajärjel sai kaks inimest vigastada.
Miks see on oluline
Pärast 1.–3. oktoobri Vene droonirünnakuid Kiievi Lõuna- ja Põhjasillale vajab Ukraina pealinn varulahendusi kahe Dnepri-kalda vaheliseks liikluseks. Iga päev sõidab kahe kalla vahet umbes 600 000 sõidukit, seega ohustab sildade kahjustamine linna toimimist otseselt. Kavandatavad pontoon-ülesõidud peavad tagama vähemalt poole olemasolevate sildade läbilaskevõimest, pikemas plaanis kaalutakse aga Dnepri all tunnelit, mille jaoks vajatakse rahvusvahelist rahalist tuge.
Mis juhtus
Ukraina taastamise, infrastruktuuri ja transpordi minister Mykola Kalashnyk teatas 3. oktoobril riiklikule ringhäälingule Haalt antud intervjuus, et Kiievis hakatakse järgmisel nädalal ehitama reserv-ülesõite üle Dnepri jõe. Kiire variandina nähakse ette täidispatjade ehk mulle koos pontoonsildadega; selliste ülesõitude ehitus võib kesta kuni kolm kuud ja need peavad tagama vähemalt poole olemasolevate sildade läbilaskevõimest. Asukohad on juba kindlaks määratud ja sarnaseid ülesõite plaanitakse ka mujal Ukrainas ning teistel jõgedel. Pikas plaanis kaalub ministeerikul tunneli ehitust Dnepri alla, mille maksumust hinnatakse kümnete miljardite grivnatele ja mille rahastamine sõltub rahvusvahelistest partneritest, doonoritest ja investoritest. Lisaks valmistatakse ette meetmeid sildade kaitseks: antidrooni-võrgud, ripptarindid ning õhutõrje, elektroonilise sõjapidamise ja luurevahendite tugevdamine. Sündmuste taustal pommitasid Vene väed 1.–2. oktoobril Kiievi Pivdennõi (Lõuna-) silda reaktiivsete droonidega – hinnanguliselt vähemalt viis korda umbes pooleteise päeva jooksul – ja 3. oktoobri hommikul tabas droon löögiga Pivnitšnõi (Põhja-) silda, vigastades teekatet ja trollikontaktvõrku ning saates kaks inimest haiglasse või kohapeale ravile.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad kahes punktis. Esiteks, 1.–2. oktoobri Vene droonirünnakute arvu Kiievi Lõunasillale hinnatakse neljast (näiteks Ukrajinska Pravda) kuni vähemalt viieni poole päeva jooksul (ZN.UA, NV, Radio Svoboda, Babel). Teiseks, kuupäevade aasta on esitatud erinevalt: osa artikleid märgib sündmuste toimumise aastaks 2025, teised 2026.
Taust
Oktoobri alguse rünnakud Kiievi Lõuna- ja Põhjasillale olid esimesed suure transpordisilla löögid üle Dnepri jõe Ukraina pealinnas alates täiemahulise sissetungi algusest. Pärast rünnakuid suleti Lõunasilla liiklus täielikult nii sõidukitele kui metroole ning Kiievis võeti kasutusele uued sõidureeglid Dnepri sildadel, sealhulgas piirangud õhuhäire ajal ja liikluse ümbersuunamise Darnõtskõi silla kaudu. Kalashnyk märkis, et Kiievi linnavalitsus ei olnud varem iseseisvalt alternatiivsete ülesõitude küsimusega tegelenud, mistõttu võttis selle üle ministeerium; presidendi juhtimisel toimus koordinatsioonikoosolek, kus anti ülesanded ministeeriumile, taastamisametile, sõjaväele ja linnavalitsusele.