USA ja Venemaa arutavad Ameerika investori kaasamist Nord Streami torustike taaskäivitamiseks
USA ja Venemaa ametnikud, sealhulgas presidendi eriesindaja Jared Kushner ja Kremli lähedane nõunik Kirill Dmitrijev, on pidanud läbirääkimisi Ameerika investori kaasamiseks kahjustatud Nord Streami gaasijuhtmete töö taastamisse. Valge Maja eitab, et Nord Streami oleks hiljuti konkreetselt arutatud, Saksamaa aga avaldab vastuseisu ja tuletab meelde Euroopa Liidu sanktsioone.
Põhipunktid
- Jared Kushner (USA presidendi eriesindaja ja väimees) ning Kirill Dmitrijev (Vladimir Putini lähedane nõunik) on viimastel nädalatel kohtunud Moskvas ja New Yorgis.
- Reutersi viiele allikale viidates arutatakse võimalust, et Ameerika investorid teeniksid tulu Euroopa energiavarustuselt pärast sõja lõppu.
- Valge Maja esindaja sõnul tuleb kõik Venemaaga seotud kokkulepped kooskõlastada USA Rahvusvahelise Arengu Finantseerimise Korporatsiooni (DFC) ja riigikassaga ning need peavad teenima Ameerika maksumaksjaid ja ettevõtteid.
- Valge Maja väitis, et Nord Streami teemal ei ole hiljuti konkreetseid arutelusi peetud.
- Nord Streami torustikud on USA ja ELi sanktsioonide all, mistõttu on nende taaskäivitamine praegu ebaseaduslik.
- Saksamaa majandus- ja energiaministeeriumi teatel on Nord Stream ja Vene gaas Euroopa sanktsioonide all, Berliin on leidnud alternatiivsed tarneallikad ning föderaalvalitsus ei soovi torustike taaskäivitamist heaks kiita.
- USA president Donald Trump võiks sanktsioone leevendada, kuid see muutuks keerulisemaks, kui demokraadid võtavad järgmise kuu vahevalimistel kontrolli Kongressi üle.
Miks see on oluline
Kui need kõnelused viiakse ellu, tühistataks üks olulisemaid Euroopa energiaettevõtte lahutamise Venemaast samme pärast 2022. aasta invasiooni. Torustikud on 2022. aasta septembri sabotaažis kahjustatud ja USA ning ELi sanktsioonide all, mistõttu on igasugune taaskäivitamine praegu ebaseaduslik. Saksamaa ja teiste Euroopa riikide vastuseis näitab, et isegi USA sanktsioonide leevendamine ei avaks marsruuti üksi. Kõnelused seovad võimalikud Ameerika äritehingud otseselt USA-Venemaa lähenemisega ja laiema pingutusega Ukrainas sõja lõpetamiseks. Seotud kavaga seotaks USA sanktsioonide leevendamine konsortsiumi ostuga Vene ettevõtte Lukoil Euroopa ja muude varade üle.
Mis juhtus
USA ja Venemaa ametnikud, sealhulgas USA presidendi eriesindaja Jared Kushner ja Putini lähedane nõunik Kirill Dmitrijev, on pidanud läbirääkimisi Ameerika investori kaasamiseks Nord Streami gaasijuhtmete töö taastamisse. Dmitrijev ja Kushner on viimastel nädalatel kohtunud Moskvas ja New Yorgis; 24. septembril kohtus Dmitrijev New Yorgis ka USA eriesindajate Steve Witkoffi ja Kushneriga, kus peamisteks teemadeks olid kahepoolne USA-Venemaa koostöö ja Venemaa-Ukraina sõja lõpetamine. Reutersile teadaolevalt on Kushneri idee, et Ameerika investorid teeniksid tulu Euroopa energiavarustuselt pärast sõja lõppu. Valge Maja esindaja rõhutas, et kõik Venemaaga seotud kokkulepped peavad olema kooskõlastatud USA Rahvusvahelise Arengu Finantseerimise Korporatsiooni (DFC) ja riigikassaga ning need peavad teenima Ameerika maksumaksjaid ja ettevõtteid. Samal ajal eitas Valge Maja, et Nord Streami teemal oleks hiljuti konkreetseid arutelusi peetud. Nord Streami torustikud on USA ja ELi sanktsioonide all, mistõttu on nende taaskäivitamine praegu ebaseaduslik. Kushneri sõnul võiks sanktsioone leevendada, kuid see muutuks keerulisemaks, kui demokraadid võtavad järgmise kuu vahevalimistel kontrolli Kongressi üle. Saksamaa majandus- ja energiaministeeriumi teatel on Nord Stream ja Vene gaas Euroopa sanktsioonide all, Berliin on leidnud alternatiivsed tarneallikad ning föderaalvalitsus ei soovi torustike taaskäivitamist heaks kiita. Kõneluste käigus on arutatud ka Vene energiaettevõtte Lukoilile kuuluvate varade müüki — alates naftatöötlemistehastest kuni tanklateni Euroopas ja mujal — mille ostaks konsortsium, kuhu kuuluvad DFC ning Katari ja Araabia Ühendemiraatide investorid, tingimusel et USA võimud leevendavad sanktsioone.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Ukraina keelekeskkond seob loo laiema USA-Venemaa lähenemise raamistikuga ning rõhutab Euroopa vastuseisu Nord Streami taaskäivitamisele. Ukraina allikad seostavad arutelud võimaliku sanktsioonide leevendamisega Vene varade, sealhulgas Lukoili Euroopa varade suhtes. Samuti juhitakse tähelepanu Dmitrijevi Kremliga seotud staatusele ja USA ametnike läbirääkimiste tundlikkusele strateegilise energiataristu üle.
Kus kajastused lahknevad
Valge Maja eitab, et Nord Streami oleks hiljuti konkreetselt arutatud, samas kui Reutersi allikad kirjeldavad jätkuvaid Kushneri ja Dmitrijevi vahelisi kõnelusi, kus Nord Streami teema jääbui päevakorda. Samuti on kajastustes lahknevusi selles, kui sisuliselt Kushner ja Dmitrijev Nord Streami oma Moskva ja New Yorgi kohtumistel arutasid: mõned kajastused esitavad teemat aktiivsete läbirääkimistena, teised märgivad, et ei ole selge, kas või kui konkreetselt see igal kohtumisel üles kerkis.
Taust
Enne Venemaa 2022. aasta veebruari invasiooni Ukrainasse ostis Saksamaa üle poole oma gaasist Venemaalt kahe Nord Streami torustiku kaudu. Torustikud pandi seisma, kui Moskva piiras gaasitarneid Euroopasse, ning 2022. aasta septembris kahjustas neid seeria veealuseid plahvatusi. Gazpromile kuulub 51% Nord Streami opereerivast ettevõttest, 31% on kahe Saksa ettevõtte käes ning ülejäänu jaguneb Prantsuse ja Madalmaade aktsionäride vahel. Saksa kaasomanikud soovivad Reutersi teatel oma osalused säilitada, kui Gazprom oma osa müüa otsustaks. Kirill Dmitrijev kohtus eelmisel kuul USA energeetikaministeeriumi ja riigikassa esindajatega, et arutada võimalikke USA-Venemaa energiaalgatusi, ning 24. septembril kohtus ta New Yorgis USA eriesindajate Steve Witkoffi ja Kushneriga.