USA leevendas ajutiselt Venemaa diislikütuse sanktsioone pärast Trump-Putin telefonikõnet
USA rahandusministeerium andis välja viivitamatu üldloa Venemaa diislikütuse tarnimiseks maailmaturule pärast seda, kui president Donald Trump teatas 9. oktoobril Vladimir Putiniga peetud telefonikõnest. Ukraina president Volodymyr Zelensky nimetas otsust "nõrgaks" ja "sünnipäevakingituseks Putinile" ning kõrge Ukraina ametnik kinnitas, et Kiiev jätkab Vene naftatehastele droonirünnakuid.
Põhipunktid
- 9. oktoobril teatas Trump telefonikõnest Putiniga ja mitme miljoni tonni Vene diislikütuse tarnimise kokkuleppest.
- USA rahandusministeerium andis OFAC-i kaudu välja viivitamatu ajutise üldloa Vene päritolu diislikütuse tarnimiseks USA turule kuni 17. aprillini 2027.
- Zelensky nimetas otsust "ilmseks nõrkuseks, mis mängib Venemaale kätte" ning võrdles seda "sünnipäevakingitusega Putinile".
- Kõrge Ukraina ametnik teatas Financial Timesile, et Kiiev jätkab Vene naftatehastele droonirünnakuid: "Meie põletame nende naftatehased maha."
- Putin abi Juri Ušakovi sõnul lükkas kõnes tagasi rahuläbirääkimised ja kinnitas, et Venemaa jätkab sõjategevust kuni Ukraina alistumiseni.
- 2022. aasta aprillis kehtestanud USA Kongressi keeld Venemaa energiatõstete impordile lubab presidendil selle tühistada ainult kindlatel tingimustel ja Kongressi nõusolekul, mis seab litsentsi seaduslikkuse kahtluse alla.
- Demokraatlikud senaatorid nimetasid otsust Ukraina ja liitlaste reetmiseks; vaberi senaatorid McCaul ja Bacon kutsusid üles kasutama Lindsey Grahami sanktsiooniseadust hoopis Kremli survestamiseks.
Miks see on oluline
Otsus tühistab sisuliselt USA Kongressi 2022. aasta keelu Vene energiaimpordile ja on pälvinud kaheparteilist kriitikat Washingtonis ning saanud tugeva hukkamõistu osaliseks Kiievist. Zelenskõi sõnul annab see Putinile miljardeid sõja jätkamiseks ja pingestab USA-Ukraina suhteid rahuläbirääkimiste ajal. Ukraina ametniku lubadus jätkata Vene rafineerimistehaste ründamist näitab, et USA-Venemaa kokkulepe ei too kaasa eskalatsiooni vähenemist lahinguväljal, ning juriidilised kahtlused sanktsiooniloa seaduslikkuses seab kokkuleppe tegeliku toime küsimärgi alla.
Mis juhtus
9. oktoobri õhtul teatas president Donald Trump, et pidas Vladimir Putiniga telefonikõne, mida ta nimetas "äärmiselt edukaks". Kõne tulemusena lepiti kokku mitme miljoni tonni Vene diislikütuse tarnimises USA turule. USA rahandusministeerium väljastas kohe OFAC-i (Office of Foreign Assets Control) kaudu ajutise üldloa nr 135, mis lubab Venemaa päritolu diislikütuse müüki, tarnimist, lossimist ja importi USA-sse kuni 17. aprillini 2027. Putin kinnitas pärast kõnet, et Venemaa on valmis tarnima naftatooteid Ameerika ja maailma turgudele, ning avaldas lootust edasise koostöö jätkumise kohta. Tema abi Juri Ušakovi sõnul lükkas Putin kõnes siiski tagasi rahuläbirääkimiste võimaluse ja kinnitas, et Venemaa jätkab sõjategevust kuni Ukraina alistumiseni.
Kiievis reageeris president Zelensky teravalt pärast kohtumist USA Kongressi delegatsiooniga. Telefoniintervjuus Axiosile nimetas ta sanktsioonide leevendamist "ebaõiglaseks ja ebasijooneeringuks" ning võrdles seda "sünnipäevakingitusega Putinile". Zelensky sõnul on tegemist "ilmse nõrkusega, mis mängib Venemaale kätte" ja annab agressorile lisamiljardeid sõja jätkamiseks. Kõrge Ukraina ametnik ütles Financial Timesi ajakirjanikule Christopher Millerile, et Kiiev jätkab pikamaa droonidega Vene energitaristu ründamist: "Meie põletame nende naftatehased maha."
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik neli Ukraina väljaannet — hromadske, ZN.UA, Ukrainska Pravda ja Suspilne Novyny — esitavad sanktsioonide leevendamise selgelt Putinile tehtud järeleandmisena ning toovad esile Zelenskõi teravad hinnangud ("nõrk otsus", "sünnipäevakingitus Putinile", "ebaõiglane ja ebasijooneering"). Väljaanded rõhutavad Ukraina ametniku lubadust jätkata Vene rafineerimistehaste ründamist, kujutades kokkulepet eskalatsiooni vähendamisele mittekaasaaitavana. Samuti tuuakse esile USA Demokraatide ja mõnede Vabariiklaste kriitika, näidates otsuse vaidluselisust USA sisepoliitikas, ning rõhutatakse Putini kõnes rahuläbirääkimiste tagasilükkamist, mis tähendab, et järeleandmine ei toonud diplomaatilist edu.
Kus kajastused lahknevad
Allikad lahknevad kahes küsimuses. Esiteks, kas rahandusministeeriumi üldluba on seaduslik: Suspilne Novyny ja ZN.UA toovad esile seisukoha, et litsents ei saa ületada 2022. aasta föderaalseadust, mis lubab presidendil Vene energiaimpordi keelu tühistada ainult kindlatel tingimustel (Venemaa peaks nõustuma vägede väljaviimisega, NATO ohtude lõpetamisega ja Ukraina enesemääramisõiguse tunnustamisega) ning alles vähemalt 90 päeva pärast ning ainult juhul, kui Kongress ei blokeeri seda. Teiseks, kas Vene diislikütus üldse jõuab USA turule: Ukrainska Pravda ja ZN.UA viitavad Eurasia Groupi analüütiku Gregory Brewi hinnangule, et lubatud mahud moodustavad alla 2% USA diislikütuse toodangust (võrrelduna 3,6 miljoni barreliga päevas) ning et Venemaa ei tõsta oma ekspordikeeldu ilma Ukraina rafineerimistehase rünnakute peatumiseta, samas kui Trump esitab kokkulepet kiire ja mahuka tarnena.
Taust
2022. aasta aprillis kehtestas USA seadusandja keeldu Vene energiaressursside, sealhulgas diislikütuse impordile USA-sse; seda on võimalik tühistada ainult kitsastel tingimustel ja Kongressi nõusolekul. Juulis keelas Venemaa täielikult diislikütuse ekspordi ning asepeaminister Alexander Novaki sõnul on Venemaa hakanud kütust importima, mis seab kahtluse alla, kas Moskva suudab lubatud mahtusid kiiresti tarnida. 13. septembril kutsus Trump avalikult Ukraint üles mitte ründama Vene rafineerimistehaseid, pidades Ukraina rünnakuid kütuse puuduse põhjuseks, mis ette aimas hilisemat kokkulepet. Septembris allkirjastas Trump ka Lindsey Grahami sanktsiooniseaduse Venemaa vastu, kuid selle enamik sätteid jõustuvad alles 18. oktoobril ning seadus jätab presidendile õiguse erandeid teha.