Michal: Eesti tõstab Ukrainale antavat abi, et Vene naftatööstused hävitada
Eesti peaminister Kristen Michal teeb järgmisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel ettepaneku suurendada Ukrainale antavat abi, et võimaldada Ukrainal hävitada Vene naftatööstusi. Samas kritiseeris Michal teravalt 9. oktoobri USA-Venemaa diislikokkulepet, nimetades seda suureks veaks ja öeldes, et kokkulepped diktaatoritega viivad hukatusse.
Põhipunktid
- Eesti peaminister Kristen Michal teeb järgmisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel ettepaneku suurendada Ukrainale antavat abi.
- Michal soovib, et lisatav abi võimaldaks Ukrainal muuta Vene naftatööstused varemeiks.
- 9. oktoobril leppisid Trump ja Putin kokku 4,8 miljoni tonni Vene diisli tarnetes.
- USA rahandusministeerium avaldas 9. oktoobril diislikütuse kaubandusloa Venemaaga, mis kehtib kuni 7. aprillini 2027.
- Michal nimetas USA-Venemaa kokkulepet suureks veaks ning ütles, et diktaatoritega sõlmitud kokkulepped viivad hukatusse.
- Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pakkus vastu USA-le tehingu: Ukraina ei ründa Vene rafineerimistehaseid, kui Venemaa lõpetab Ukraina energiataristu ründamise.
Miks see on oluline
Eesti surub ELi partnereid Ukraina sõjalist abi suurendama ajal, mil USA poliitika Vene energia suhtes on muutumas. Michal seob lisatava abi otseselt Vene naftataristu rünnakutega ning seab selle vastu USA-Venemaa diislikokkuleppele, mida Eesti juhid nimetavad Venemaa sõja rahastamise vahendiks. See võib kujundada Euroopa lähenemist küsimusele, kuidas nõrgendada Venemaa sõjafinantse.
Mis juhtus
Eesti peaminister Kristen Michal teatas, et kavatseb järgmisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel teha ettepaneku Ukrainale antava abi kiireks suurendamiseks, et võimaldada Ukrainal Vene naftatööstused varemeiks muuta. Michal kritiseeris 9. oktoobri USA-Venemaa diislikokkulepet teravalt, nimetades seda suureks veaks ja öeldes, et diktaatoritega sõlmitud kokkulepped viivad hukatusse. Samuti rõhutas ta, et Venemaa nafta- ja kütusemüügist saadav tulu rahastab sõda Ukrainas. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja välisministeeriumi kantselei peadirektor Jonathan Vseviov mõistsid kokkuleppe samuti hukka. Ukrainas reageeris president Volodõmõr Zelenskõi USA otsusele ettepanekuga: Ukraina ei ründa Vene rafineerimistehaseid, kui Venemaa lõpetab Ukraina energiataristu ründamise.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Mõlemad allikad on Ukraina meediakanalid ja esitavad Eesti ettepaneku otsese vastusena USA-Venemaa diislikokkuleppele, asetades fookusse pigem Moskva kui Washingtoni. Samuti rõhutavad nad lisatava abi konkreetset sõjalist eesmärki — Vene naftatööstuste muutmist varemeiks.
Taust
9. oktoobril leppisid USA ja Venemaa kokku 4,8 miljoni tonni Vene diisli tarnetes ning USA rahandusministeerium avaldas Venemaaga diislikütuse kauplemise loa, mis kehtib kuni 7. aprillini 2027. Eesti ametnikud kirjeldavad kokkulepet kui vastuolu Lääne pingutustega piirata Venemaa energiatulusid. USA diplomaadid on raportite kohaselt survet avaldanud Ukrainale, et vähendada või lõpetada droonirünnakud Vene naftatööstuste vastu. 10. oktoobril ütles ELi peadiplomaat Kaja Kallas, et EL kavatseb heaks kiita suurima Venemaa-vastase sanktsioonide paketi alates sõja algusest; Saksamaa kinnitas, et jätkab sanktsioone; USA vabariiklasest kongressi liige kuulutas välja kaheparteilise seaduseelnõu Vene naftaostude blokeerimiseks.