Miami läbirääkimised: USA saadikud ähvardasid peatada luureandmete ja relvade edastamise Ukrainale
9. oktoobril Miami lähedal toimunud USA ja Ukraina delegatsioonide kohtumisel survestasid saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner Kyivi lõpetama lööke Venemaa naftatehastele. Mitmed väljaanded (Axios, CNN, Financial Times, NYT) iseloomustasid nende sõnaveerti varjatud ähvardusena katkestada luureandmete jagamine ja PURL-programmi relvade ost, kuid USA ametnik eitas ähvarduse olemasolu. NATO allikas teatas Politicole, et Washingtonil puuduvad märgid nende sammude elluviimiseks. The Telegraph kirjeldas kolme Ukraina sõltuvuse sfoteri – luure, PAC-3 interceptor missiles ja PURL-relvade ost – mida Euroopa püüab vähendada.
Põhipunktid
- 9. oktoobri kohtumine toimus Steve Witkoffi golfiklubis Miami lähistel ja kestis umbes kuus tundi
- Axios, CNN ja Financial Times kirjeldasid Witkoffi ja Kushneri sõnaveerti kui ähvardust katkestada luureandmete jagamine ja PURL-relvade ost, kui Ukraina jätkab lööke Venemaa energiarajatiste vastu
- USA ametnik eitas ähvarduse esitamist
- Anonüümne NATO ametnik ütles Politicole, et puuduvad märgid Washingtoni kavatsusest neid ähvardusi ellu viia
- Trump kuulutas ühe päeva jooksul välja kokkuleppe Putiniga peamisole diislikireo impordiks ning soovitas Ukrainal valida uus president
- Euroopa Liit nõustus andma Kyivile 90 miljardit eurot käesolevaks ja järgmiseks aastaks, et korvata USA otsetoetuste kaotamist
- Ukraina on ammendanud PAC-3 interceptor missiles varud, sest USA varud suunati Lähis-Idasse
Miks see on oluline
Need raportid kirjeldavad potentsiaalset katkestust USA luureandmete jagamisel ja relvade hankimises, mis on Ukraina võimekusele end kaitsta ja sihtmasi Venema rindete taga tabada kriitilise tähtsusega. The Telegraph tuvastas kolm Ukraina sõltuvuse valdkonda – luure, PAC-3 interceptor missiles ja PURL-i rahastatud relvad – mis on Trumpi viimased mõjutusvahendid Kyivi suhtes pärast otsetoetuste tühistamist. Euroopa liitlased kiirustavad USA toetuse asendamist rahastamise, luure ja interceptor missiles ühise arendamisega. Samal ajal jäid läbirääkimised pooleli pärast USA-Venemaa diislikireo kokkulepet ja Kremmitsi keeldumist jätkata rahukorida.
Mis juhtus
9. oktoobril kohtusid Ukraina delegatsioon ja USA saadikud Steve Witkoff ning Jared Kushner Miami lähistel Witkoffi golfiklubis kohtumiseks, mis kestis umbes kuus tundi. Kohtumisel osalesid ka Ühendkuningriigi, Saksamaa ja Prantsusma riikliku julgeoleku nõustajad ning kõrgeemad ELi ja Nunn NATO ametnikud. Nii Axios, CNN, Financial Times kui ka The New York Times kirjeldasid Witkoffi ja Kushneri sõnaveerti ähvardusena peatada USA luureandmete jagamine ja PURL-programmi raames Euroopa poolt ostetavate Ameerika relvade tarnimine, kui Ukraina jätkab lööke Venemaa energiarajatiste vastu. Üks USA ametnik eitas, et ähvardus esitati. Anonüümne NATO ametnik teatas Politicole, et puuduvad märgid Washingtoni kavatsusest neid samme ellu viia, märkides, et PURL-programm on kasulik USA relvatootjatele. Läbirääkimised olid kavandatud kaheks päevaks, kuid lõppesid ettenähtust varem pärast seda, kui Trump teatas kokkuleppest Putiniga peamisole diislikireo impordiks ja Kremmel keeldus seni jätkamast rahukorida Kyiviga. Samal päeval kriitikas Trump uuesti president Volodymyr Zelenskit ja kordas oma poolehoidu Venema diktaator Vladimir Putinile, öeldes, et on aegs ülevalida uus president.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kolm allikat on Ukraina väljaanded (ZN.UA ja NV), mis refereerivad või tõlgendavad välispressi (Politico, The Telegraph, NYT, CNN, Axios, Financial Times). Ukraina-keelne kajastus keskendub kolmele Ukraina sõltuvuse valdkonnale – luure, PAC-3 interceptor missiles ja PURL-i rahastatud relvad – ning rõhutab, et Trumpi mõjutusvõime on piiratud pärast otsetoetuste kaotamist. Ukraina meedia toob esile ka Witkoffi-Kushneri ja Moskva nurga: Trumpi uued rünnakud Zelensski vastu, USA-Venemaa diislikireo kokkulepe ning saadikute nõudmine lõpetada löögid Venemaa naftatehastele.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Rahvusvahelised raportid, mida Ukraina väljaanded refereerivad, on üksteisest lahkhelil. Politico anonüümne NATO allikas eitas märke ähvarduste täideviimise kohta, samas kui Axios, CNN ja Financial Times käsitlesid saadikute märkusi kui hoiatusi või ähvardusi. The New York Times viitas kahele allikale, kes kirjeldasid saadikute sõnaveerti kui varjatud ähvardust, samal ajal kui USA ametnik eitas ähvarduse tõlgendust. Rahvusvahelised raportid on samuti lahkelahel Prantsusmaa luureandmetega asendamise küsimuses: Macron väitis, et Prantsusmaa katab vähemalt kaks kolmandikku Ukraina luurevajadustest, kuid sõltumatud eksperdid märkisid, et ükski Euroopa riik, sealhulgas Prantsusmaa, ei oma USA satelliidiluurega võrreldavaid võimekusi.
Kus kajastused lahknevad
Allikad on lahkelahel kolmes punktis. Esiteks, kas USA saadikud Witkoff ja Kushner ähvardasid Kyivi Miami kohtumisel: Axios (10. oktoober), CNN (12. oktoober), Financial Times ja kaks NYT allikat iseloomustasid nende märkusi kui ähvardust või varjatud ähvardust peatada luureandmete jagamine ja PURL-relvade ost, kui löögid Venemaa energiarajatiste vastu jätkuvad, samas kui USA ametnik eitas ähvarduse esitamist. Teiseks, kas Washington kavatseb need ähvardused ellu viia: anonüümne NATO ametnik ütles Politicole, et puuduvad märgid sellise kavatsuse kohta, samal ajal kui Axios, CNN ja Financial Times teatasid, et Trumpi administratsioon on edastanud sellised hoiatused Ukrainale ja Euroopa liitlastele. Kolmandaks, kas Prantsusmaa on asendanud USA Ukraina peamise luureandmete pakkujana: Macron ütles, et Prantsusmaa katab nüüd vähemalt kaks kolmandikku Ukraina luurevajadustest, kuid sõltumatud eksperdid märkisid, et ükski Euroopa riik, sealhulgas Prantsusmaa, ei oma USA satelliidiluurega võrreldavaid võimekusi.
Taust
USA peatasid eelmisel aastal ajutiselt luureandmete jagamise Ukrainale, et survestada Kyivi, ning seejärel hakkasid Euroopa riigid otsima alternatiive. Prantsusma president Emmanuel Macron ütles jaanuaris, et Prantsusmaa katab nüüd vähemalt kaks kolmandikku Ukraina luurevajadustest. Ukraina on ammendanud PAC-3 interceptor missiles varud osaliselt seetõttu, et USA varud suunati Lähis-Idasse. Euroopa Liit on kokku leppinud 90 miljardi euro suuruse toetuse andmises Kyivile käesolevaks ja järgmiseks aastaks, et korvata USA otsetoetuste kaotamist pärast Trumpi otsust need tühistada.