Peskov: Trump leiab, et Ukraina vajab uut presidenti

Miks see on oluline

Kreml ja USA president on ühiselt avalikult nõudnud Ukraina juhtkonna vahetust, mis kujutab endast järsku eskalatsiooni retoorikas Kõjõi suunal. Trump ja Kreml seovad Ukraina juhtimisküsimuse ka Washingtoni eraldi energialepinguiga Moskvaga Vene diislikütuse tarneteks. ELi tippdiplomaat lükkas selle avalikult tagasi, rõhutades, et valimisi ei saa sõja ajal korraldada ning et rahvusvahelist survet tuleks suunata Venemaa vastu, mitte Kõjõi vastu. Samal ajal jätkas Venemaa Ukraina energeetikataristu pommitamist isegi pärast Trumpi väidetavat energiarahu kokkulepet.

Mis juhtus

12. oktoobril 2026 teatas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et USA president Donald Trump on talle öelnud, et on aeg Ukrainal saada uus president. Peskovi sõnul põhjendas Trump oma seisukohta sellega, et Ukraina president peab tegema väga vastutusrikkaid ja raskeid otsuseid sõja lõpetamiseks, ning et Zelenskõi ei ole seni sellist vastutust ega poliitilist tahet näidanud. Seda tausta valgustasid varasemad sündmused: 9. oktoobril teatas Trump oma telefonikõnest Putini ja kokkuleppest Vene diislikütuse tarnete kohta USA ja maailma turgudele ning 10. oktoobril ütles ta avalikult, et Ukrainal on aeg saada uus president, kes suudaks Venemaaga kokkuleppele jõuda, seostades Zelenskõi väidetavaid ebapiisavaid pingutusi USA kõrgete diislikütuse hindadega.

President Zelenskõi vastas, et ukrainlased valivad oma presidendi ise ning et Ukraina on valmis valimisi korraldama juhul, kui Venemaa nõustub 60-päevase relvarahuga. Ta selgitas ka, et Ukraina löögid Vene naftarajatiste pihta on vastus Venemaa aastatepikkustele rünnakutele Ukraina energeetikataristu vastu, ning et Ukraina on valmis neid lööke lõpetama, kui Venemaa lõpetab rünnakud Ukraina energiavastu.

11. oktoobril väitis Trump, et Ukraina ja Venemaa olid kokku leppinud kohese energiarelvarahu, kuid Zelenskyi sõnul pommitas Venemaa pärast seda avaldust CHP-5 soojuselektrijaama Harkivis ja elektrijaama Kijevis. 12. oktoobril enne ELi välisasjade nõukogu kohtumist Luksemburgis ütles ELi kõrge esindaja Kaja Kallas, et valimisi ei saa sõja ajal korraldada, et peaaegu iga põhiseadus seda keelab ning et rahvusvahelist survet tuleks suunata Venemaa vastu. Kallas märkis, et ei näe Venemaad energiarahust kinni pidavat.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina meediaallikad seavad Peskovi ja Trumpi avaldused fookusesse, esitledes neid koordineeritud survena Zelenskõi juhtimise vastu. Need toovad esile Zelenskõi vastuseisu: ukrainlased valivad oma presidendi ise ja valimised sõltuvad 60-päevasest Venemaa relvarahust. Ukraina allikad seovad poliitilise retoorika ka aruannetega, et Venemaa pommitas pärast Trumpi energiarahuteadet CHP-5 jaama Harkivis ning elektrijaama Kijevis, raamistades Kremli sõnu nende tegudega vastuolus olevatena. Kallas ELi tasemel vastuseis kajastub tugevalt, sealhulgas põhiseaduslik argument, et valimisi ei saa sõja ajal pidada ning et survet tuleb avaldada Venemaale.

Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad

Ainus mitte-ukrainlane allikas, ingliskeelne Aserbaidžaani uudisteagentuur APA, järgib pealkirjas Kremli kommentaari Trumpi avalduste kohta Ukraina juhtkonna vahetuse vajaduse kohta, jäädes lähedale Peskovi raamistikule, mitte Zelenskõi vastusele. See ei too esile Kallase ega ELi reageeringut ega Ukraina allikate rõhutatud Venemaa lööke Ukraina energeetikataristu vastu.

Kus kajastused lahknevad

Allikad on erinevad selles, kes algatas üleskutse Ukraina uueks juhtkonnaks: ühed faktilised esitused peegeldavad Peskovi kirjeldust Trumpi isiklikust seisukohast, mida Trump Peskovile avaldas, samas kui teised raamistavad Peskovi väitena, et Trump "kutsus üles" või "pakkus välja", et Ukraina valiks uue riigipea. Põhiline erinevus seisneb selles, kas Trump väljendas isiklikku seisukohta Peskovile või esitas avaliku nõudmuse juhtkonna vahetuseks.

Teine erinevus puudutab Venemaa löögi ajastust Ukraina energeetikataristu pihta võrreldes Trumpi energiarahuteatega: mõned asetavad löögi vahetult pärast Trumpi 11. oktoobri relvarahuväidet, teised seostavad selle varasema Trumpi avaldusega. Löödud objektid (CHP-5 soojuselektrijaam Harkivis ja elektrijaam Kijevis) on järjepidevad, kuid päästva sündmuse raamistik erineb.

Taust

9. oktoobril teatas Trump, et ta oli Putiniga rääkinud ja leppinud kokku Vene diislikütuse tarnetes USA ja maailma turgudele, esialgsete mahtudega üle 300 000 tonni, täiendavalt 500 000 tonni novembris ja seejärel üks miljon tonni. 10. oktoobril ütles Trump avalikult, et on aeg Ukrainal saada uus president, kes suudaks Venemaaga kokkuleppele jõuda, ning süüdistas Zelenskõit ebapiisavates jõupingutustes rahu saavutamiseks, seostades seda USA kõrgete diislikütuse hindadega. Meedia teatel otsustas Trump Vene diislikütuse tarnete üle läbirääkimisi pidada pärast seda, kui Zelenskõi ei vastanud umbes kuuele USA poolelt tulnud palvele lõpetada Ukraina löögid Vene naftarajatiste pihta.

Zelenskõi on põhjendanud Ukraina lööke Vene naftarajatiste pihta vastusena Venemaa aastatepikkustele rünnakutele Ukraina energeetikataristu vastu ning öelnud, et Ukraina lõpetaks need löögid, kui Venemaa lõpetaks rünnakud Ukraina energiavastu. 11. oktoobril väitis Trump, et Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohese energiarelvarahu; Zelenskõi teatas, et Venemaa pärast seda avaldust lõi CHP-5 soojuselektrijaama Harkivis ja elektrijaama Kijevis. 12. oktoobril ütles Kaja Kallas enne ELi välisasjade nõukogu kohtumist Luksemburgis, et ta ei näe Venemaad energiarahust kinni pidavat, ning kutsus jätkuvalt survet avaldama Venemaa vastu.