Nausėda: ukrainlastel on õigus oma valitud juhtidele

Miks see on oluline

Ameerika Ühendriikide president tegi avaliku avalduse, et sõjas olev riik peaks vahetama oma demokraatlikult valitud juhti — see puudutab otseselt Ukraina põhiseaduslikku olukorda ja sõjaseaduse ajal kehtivaid piiranguid. Küsimus on seotud ka USA energia- ja majandushuvidega, sest Trumpi avaldus järgnes USA-Venemaa diislikütuse tarnete kokkuleppele. Liitlasriikide juhtide, sealhulgas Leedu presidendi ja Ukraina välisministri, avalikud vastused näitavad, et teema on kujunenud rahvusvahelise tähelepanu keskmesse.

Mis juhtus

10. oktoobril 2026 ütles USA president Donald Trump, et on aeg, mil Ukraina peaks valima uue presidendi, ning väitis, et Volodõmõr Zelenskõi oleks pidanud valimised juba korraldama ja saanud küsimuse mitmel korral lahendatud. Trump süüdistas Zelenskõid peamise takistusena rahuläbirääkimistel Venemaaga, märkides, et Venemaa soovib kokkulepet, kuid Zelenskõi mitte, ning lisas, et Ukraina rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele on kahjustanud ülemaailmseid diislikütuse tarnet. Avamus järgnes USA teadaandele kokkuleppest Venemaaga diislikütuse tarnete kohta.

Zelenskõi vastas, et ukrainlased peavad ise valima Ukraina presidendi, ning pakkus valimised välja tingimusel, et Venemaa nõustub 60-päevase täieliku relvarahuga. Ukraina välisminister Andrii Sybiha rõhutas, et Zelenskõil on rahva toetus ja otsustusõigus kuulub ainult rahvale.

Leedu president Gitanas Nausėda reageeris Trumpi avaldusele, kinnitades, et ukrainlastel on õigus oma valitud juhtidele. Ta märkis, et Zelenskõi valiti 2019. aastal presidendiks ja on selle austuse välja teeninud. Nausėda lisas, et tavatingimustes oleks Ukraina pidanud juba valimised korraldama, kuna presidendi ametiaeg on lõppenud, kuid et lühikese — näiteks Zelenskõi mainitud 60-päevase — relvarahu korral saaks valimised läbi viia. Nausėda keeldus hindamast, kas Trumpi avaldus on USA sekkumine Ukraina siseasjadesse, iseloomustas märkust spontaanseks ning märkis, et ei hakka tühjast draamat tegema. Ta lisas, et oleks hea, kui USA aitaks Ukrainal valimised korraldada.

Meedia käsitles ka võimalikke järglasi: endine ülemjuhataja ja praegune suursaadik Ühendkuningriigis Valerii Zalužnõi (53), kellele 8. oktoobri Rating Groupi küsitluse järgi usaldab 64% ukrainlastest; endine sõjalise luure juht ja praegune presidendi kantselei juht Kirõlo Budanov (40; usaldus 53%); ning kaitseminister ja endine digitaaltransformatsiooni minister Mõhailo Fedorov (35).

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina keeleruumis avaldatud allikad juhivad tähelepanu Leedu presidendi Nausėda seisukohale, rõhutades liitlase tuge Ukraina valitud juhtkonnale. Nad seovad Nausėda kommentaarid Zelenskõi tingimusliku pakkumisega korraldada valimised 60-päevase relvarahu järel, esitledes ühtset vastuseisu USA survele. Samuti edastatakse välisminister Sybiha avaldust, et Zelenskõil on rahva toetus. Allikad annavad üksikasjalikke biograafilisi ja küsitlusandmeid võimalike järglaste — Zalužnõi, Budanovi ja Fedorovi — kohta, raamistades lugu Ukraina sisepoliitilise maastiku kontekstis.

Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad

Araabiakeelne Qatari allikas (Al Jazeera Arabic) juhib tähelepanu USA nõudmisele endale, esitades küsimuse, kes võiks Zelenskõid väljakutsuda, ning profiilides Zalužnõid, Budanovi ja Fedorovi potentsiaalsete konkurentidena. Allikas rõhutab Trumpi süüdistust, et Zelenskõi on peamine takistus rahule, ning et Ukraina rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele kahjustasid globaalset diislikütuse turgu. Lugu esitatakse pigem USA-poolse väljakutsena Zelenskõi juhtpositsioonile kui liitlaste toetusena Ukraina valitud juhtkonnale.

Kus kajastused lahknevad

Allikad erinevad selles, kas Trumpi avaldust tuleks käsitleda USA sekkumisena Ukraina siseasjadesse: Nausėda keeldus seda hindamast ja pidas märkust spontaanseks, samas kui Ukraina reaktsioonid rõhutavad, et otsustusõigus kuulub ukrainlastele. Samuti erinevad allikad selles, kas ja millal valimised peaksid toimuma — Zelenskõi seadis tingimuseks 60-päevase Venemaa relvarahu, Nausėda märkis, et tavatingimustes oleks valimised pidanud juba toimuma, kuid et lühike relvarahu võimaldaks neid korraldada. Trumpi raamistus, mille kohaselt Zelenskõi on peamine takistus rahule, on vastuolus Ukraina-poolse esitusega, mille järgi presidendivalik kuulub ukrainlastele. Lisaks seob üks kajastus Trumpi valimisnõude USA-Venemaa diislikütuse kokkuleppega, mida teised allikad esile ei too.

Taust

Ukraina presidendivalimised toimusid viimati 2019. aastal ning Zelenskõi viieaastane ametiaeg lõppes 2024. aastal; Ukraina põhiseadus ja sõjaseaduse sätted võimaldavad tal sõja ajal ametis jätkata. Venemaa ja Ukraina vaheline sõda on kestnud neli ja pool aastat ning Venemaa annekteeris Krimmi 2014. aastal. Trump kritiseeris Zelenskõid teravalt nende pingelisel kohtumisel Oval Office'is veebruaris 2025. Rating Group, Kijevi peakontoriga küsitlusfirma, mõõdab ukrainlaste usaldust potentsiaalsete kandidaatide vastu.