Kreml lükkas tagasi 60-päevase relvarahu Ukraina valimiste tarbeks; Lavrov: Ukrainat ei saa hingetõmbeaega
Kreml teatas, et Venemaa ei taga 60-päevast relvarahu, mis võimaldaks Ukrainal valimisi korraldada, ning et president Vladimir Putin oleks valmis andma käsu löökide peatamiseks üksnes valimispäeval. Seda ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. Samal päeval, 12. oktoobril, kinnitas Venemaal Sergei Lavrov, et Venemaa ei anna Ukrainale hingetõmbeaega lahinguväljal ja et Ukraina president Volodymyr Zelenskõi ei ole hingetõmbeaega "teeninud". Vahetuse taustal oli USA president Donald Trumpi 10. oktoobri üleskutse valida Ukrainale uus president ning tema 11. oktoobri teadaanne nn energiarahust, mille Venemaa ametnikud tagasiendas vaadata või kõrvale heitsid. Zelenskõi oli varem öelnud, et Ukraina on valmis valimisi korraldama, kui Putin nõusuleva 60-päevase täieliku relvarahuga.
Põhipunktid
- 12. oktoobril teatas Venemaal Sergei Lavrov, et Venemaa ei anna Ukrainale hingetõmbeaega lahinguväljal ja et Zelenskõi ei ole seda "teeninud".
- Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov lükkas tagasi 60-päevase relvarahu ettepanekamise Ukraina valimiste tarbeks.
- Peskov ütles, et Putin oleks valmis lööke peatama üksnes valimispäeval, mitte pikemaks perioodiks.
- 11. oktoobril ütles Zelenskõi, et kui Putin nõustub 60-päevase täieliku relvarahuga, korraldab Ukraina valimised.
- 10. oktoobril süüdistas USA president Donald Trump Zelenskõit sõja lõpetamise võimaldamises, kuid valimisest keeldumises, ning ütles, et Ukraina peab valima uue presidendi.
- 11. oktoobril teatas Trump nn energiarahu algusest, väites, et müsivad pooled on sellega nõus; Peskov ja Lavrov on selle tagasi lükanud või kahtluse alla seadnud.
- Sõja ajal on Ukraina valimised keelatud alates 24. veebruarist 2022 kehtestatud sõjaseisukorra tõttu.
Miks see on oluline
Kremli 60-päevase relvarahu tagasilükkamine on otsene vastus Zelenskõi tingimuslikule pakkumisele valimisi korraldada juhul, kui lahingutegevus peatub. Peskovi väide, et lööke peatataks üksnes valimispäeval, toob esile lahknevuse Venemaa ja Ukraina seisukohtade vahel: Ukraina peab valimiste eelduseks 60-päevast täielikku relvarahu ning sõjaseisukorra tõttu on valimised praegu seadusega keelatud. Lavrovi sõnum, et Zelenskõi ei ole hingetõmbeaega "teeninud" ja et Venemaad ei saa enam lubadustega "petta", näitab Moskva kõnelemispositsiooni karmistumist. Vahetus toimus Trumpi 10. oktoobri üleskutse järel nõuda Ukrainal uue presidendi valimist ning tema 11. oktoobri nn energiarahu teadaande järel, mille Venemaa ametnikud on tagasi lükanud või kahtluse alla seadnud.
Mis juhtus
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ei taga 60-päevast relvarahu, mis võimaldaks Ukrainal valimisi korraldada, ning et president Vladimir Putin oleks valmis andma käsu löökide peatamiseks üksnes valimispäeval. Peskovi sõnul ei vaja Kiiev 60 päeva relvarahu valimiste jaoks, vaid jõudude taastamiseks ja sõja jätkamiseks. Samal päeval, 12. oktoobril, kinnitas Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et Venemaa ei anna Ukrainale hingetõmbeaega lahinguväljal ning et Ukraina president Volodymyr Zelenskõi ei ole seda "teeninud"; ta märkis, et Venemaad ei saa enam kinnituste ja lubadustega ära petta. Lavrov kommenteeris ka USA president Donald Trumpi teadaannet nn energiarahu kohta, jättes mulje, et Kreml ei kavatse sellega nõustuda. Taustaks: 10. oktoobril oli Trump pärast telefonikõnet Putiniga süüdistanud Zelenskõit sõja lõpetamise võimaldamises, kuid valimisest keeldumises, ning öelnud, et Ukraina peab valima uue presidendi, kes nõustuks sõja lõpetama. Järgmisel päeval teatas Trump nn energiarahu algusest, väites, et müsivad pooled on sellega nõus; Peskov ja Lavrov on selle aga tagasi lükanud või kahtluse alla seadnud. 11. oktoobril oli Zelenskõi vastanud Trumpile, et kui Putin nõustub 60-päevase täieliku relvarahuga, korraldab Ukraina valimised, rõhutades, et Ukraina ühiskonnal ja rahval on õigus oma juht ise valida. Zelenskõi märkis ka, et valimiste korraldamine sõja ajal on keeruline mitte üksnes seetõttu, et see on vastuolus Ukraina seaduste ja põhiseadusega, vaid ka seetõttu, et valijate hääletamiseks on vajalik turvalisuse taristu.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad keskenduvad Zelenskõi pakkumisele korraldada valimised tingimusel, et sõlmitakse 60-päevane relvarahu, ning raamistavad vaidluse Ukraina sõjaseisukorra-aegsete põhiseaduslike ja julgeolekupiirangute ümber. Käsitlus tõstab esile Trumpi 10. oktoobri üleskutset vahetada Ukraina juhti ja Venemaa ametnike poolset nii relvarahu kui ka energiarahu tagasilükkamist, viidates samal ajal välisminister Andri Sibiha vastusele, et Ukraina rahval on õigus oma liider ise valida. Ukraina väljaanded toovad välja ka Verkhovna Rada väliskomisjoni juhi Oleksandr Merežko hinnangu, et valimiste idee pärineb Putinilt, mitte Trumpilt, ning et selle eesmärk on Ukraina nõrgestamine. Käsitlus seob Lavrovi "hingetõmbeaega ei anta" avalduse ja Venemaa tugevnenud löögid Ukraina energiataristu ja elamurajoonide vastu selle vahetuse taustaga.
Kus kajastused lahknevad
Allikad ei ole ühel meelel selles, kas Venemaa on Trumpi pakutud energiarahu vastu võtnud: Lavrov ja Peskov on selle tagasi lükanud või kahtluse alla seadnud, samal ajal kui Trump väitis, et müsivad pooled nõustusid sellega alates 11. oktoobrist. Samuti erinevad allikad Venemaa väidetavas valmisolekus lööke peatada: Peskov ütles, et Putin peataks löögid üksnes valimispäeval, Zelenskõi seadis valimiste tingimuseks täieliku 60-päevase relvarahu, ning Lavrov kinnitas, et Ukraina ei saa lahinguväljal üldse hingetõmbeaega.
Taust
Alates 24. veebruarist 2022 kehtestatud sõjaseisukord keelab Ukraina valimiste korraldamise ning 2026. aasta aprilli seisuga oleks Zelenskõi olnud ametis seitse aastat, ületades viieaastast ametiaja ülemmäära. Venemaa ja Venemaa ametnikud väidavad, et Zelenskõi on ebaseaduslik, kuna 2024. aastal Ukraina presidendivalimisi ei toimunud. Kiiev rõhutab, et julgeolek, sealhulgas kaitse Venemaa peaaegu igapäevaste pommituste eest, on hääletamise peamine eeldus. Trumpi 10. oktoobri avaldus järgnes tema telefonikõnele Putiniga, mille järel ta teatas ka kokkuleppest Venemaa diislikütuse tarnimiseks USA ja maailma turgudele.