Zelensky: Ukraina korraldab valimised, kui Venemaa nõustub 60-päevase relvarahuga

Miks see on oluline

Zelensky seadis Ukraina valimised eeltingimuseks 60-päevase täieliku Vene relvarahu, jättes otsuse sisuliselt Moskva kätte, kuid rõhutades samas, et liidri valik on ainult ukrainlaste asi. Tegemist oli otsese vastusega Trumpi avalikule üleskutsele Ukraanat uus juht valida, ning see süvendas kahe presidendi vahelist avalikku konflikti. Taustal oli Trump-Putin telefonikõne 9. oktoobrist ja USA-Venemaa teadaantud diislikokkulepe, mida Zelensky nimetas USA "nõrkuseks" ja "kingituseks" Putinile. USA ähvardas samuti piirata Ukrainale antava luureandmete ligipääsu, kui Kiiev jätkab Trumpi nõudmiste eiramist.

Mis juhtus

Ukraina president Volodymyr Zelensky ütles ABC Newsile antud intervjuus, et Ukraina korraldab valimised, kui Venemaa nõustub vähemalt 60-päevase täieliku relvarahuga. Ta palus USA president Donald Trumpil see ettepanek edastada Venemaa presidendile Vladimir Putinile ning lubas, et Ukraina on valmis rahva mistahes valikuks. Zelensky selgitas, et valimiste korraldamine sõja ajal on keeruline nii julgeoleku- kui ka õiguslike põhjuste tõttu, kuid peamiselt seepärast, et valijate jaoks on vaja turvalist taristut. Tema sõnul oli ta juba varem arutanud valimiste võimalust Trumpi meeskonnaga.

Avaldus järgnes Trumpi laupäevasele seisukohavõtule, kus ta kutsus Ukraina rahvast üles valima uus presidenti, väites, et Zelensky "ei ole valmis tehinguid tegema". 9. oktoobril toimus Trumpi ja Putini telefonikõne, mille järel Trump teatas USA-Venemaa kokkuleppest Vene diislikütuse tarnimiseks USA ja maailmaturgudele. Zelensky nimetas seda USA "nõrkuseks" ja "kingituseks" Putinile ning pakkus vastastikust energiarahu: Ukraina lõpetab löögid Vene naftatehastele, kui Venemaa lõpetab rünnakud Ukraina energiataristule. Ta rõhutas, et deeskalatsioon peab olema vastastikune ja toetatud reaalsete garantiidega.

Ukraina välisminister Andriy Sybiha kirjutas X-is, et Zelensky juhib riiki iseseisvussõja tingimustes ja tal on Ukraina rahva toetus ning et just ukrainlastel on õigus otsustada. Ukraina valimised on sõjaseisukorra ajal keelatud; sõjaseisukord kuulutati välja 24. veebruaril 2022. Miamis peetud Ukraina-USA-Euroopa läbirääkimised sõja lõpetamiseks lõppesid ennetähtaegselt.

Kus kajastused lahknevad

Allikad on eri meelt selles, kas Zelensky keeldus USA nõudmisest ühepoolselt lõpetada löögid Vene naftatehastele (AXIOS-i viidatud kajastus) või pakkus hoopis vastastikust energiarahu — et Ukraina peataks rünnakud Vene naftatehastele juhul, kui Venemaa lõpetab rünnakud Ukraina energiataristule (Zelensky enda X-postitused ja ABC-intervjuu). Samuti on erinev diislileppe iseloomustus: USA meedia kajastab seda USA-Venemaa "kokkuleppena" Vene diislikütuse tarnimiseks USA ja maailmaturgudele, Zelensky aga nimetas seda USA "nõrkuseks" ja "kingituseks" Putinile.

Taust

Ukraina on olnud sõjaseisukorra all alates 24. veebruarist 2022 ja valimised on selle ajal keelatud. 2026. aasta aprillis märgiti, et Zelensky presidendiajast oli möödunud seitse aastat, kuigi maksimaalne ametiaeg on viis aastat. 1. oktoobril kõneles Putin Valdai Aruteluklubis ja nimetas ideed vastastikusest löökide lõpetamisest energeetikataristule ja tsiviillaevadele "absurdsuseks". Trump teatas Vene diislileppe reedel; Washington püüab kütusehindu alla tuua enne 3. novembri vahevalimisi. USA Kongressis ettevalmistatav kaheparteiline eelnõu on suunatud Vene naftaostude blokeerimisele.