Horvaatia kohus lükkas Žuravlovi väljaandmise istungi edasi — Saksamaa lisas „sõjakuritegu"
Horvaatias 4. septembril pidulistaja pidulik istung Ukraina kodaniku Volodõmõr Žuravlovi väljaandmiseks Saksamaale Põhjavoogude sabotaaži asjas lükati edasi. Põhjuseks oli Saksamaa poolt väljastatud Euroopa vahistamismääruse uuendamine ja uue kvalifikatsiooni — „sõjakuritegu" — lisamine. Info edastamise edasilükkamisest teatasid Žuravlovi huve esindava advokaadibüroo Katerynchuk, Moor and Partners juristid.
Põhipunktid
- 4. septembriks Horvaatias kavandatud Žuravlovi väljaandmise istung lükati edasi
- Saksamaa uuendas Euroopa vahistamismäärust ja lisas kvalifikatsiooni „sõjakuritegu"
- Info edastamise edasilükkamisest teatas advokaadibüroo Katerynchuk, Moor and Partners, kes esindab Žuravlovi
- Žuravlovi kahtlustatakse Horvaatias ühises plahvatuste korraldamises, põhiseadusvastases sabotaažis ja rajatiste hävitamises
- Saksa uurimise hinnangul oli Žuravlõv üks tuukureist, kes paigaldasid gaasijuhtmetele lõhkekehad
- Tegemist on Saksa uurijate kolmanda katsega Žuravlõv kinni pidada; 2024. aastal üritati teda Poolas vahistada, kuid ta pääses Ukrainasse
- Juhtumi peamine kahtlusalune on Serhi Kuznetsov, keda peetakse grupi juhiks; ta eitab süüdistusi ja teda peaks Hamburgi kohtus hiljem oktoobris arutama
Miks see on oluline
Istungi edasilükkamine pikendab väljaandmise protsessi ja näitab, et Saksa prokuratuur laiendab õiguslikku teooriat, mille alusel Žuravlõvile ja PL teda kahtlustatakse — lisaks seni esitatud süüdistustele kavatsetakse nüüd tõstatada ka „sõjakuriteo" kvalifikatsioon.
Mis juhtus
Horvaatias oli 4. septembriks kavandatud kohtumagi, kus otsustati Ukraina kodaniku Volodõmõr Žuravlovi väljaandmine Saksamaale seoses 2022. aasta septembri Põhjavoogude sabotaažiga. Istung lükati edasi, sest Saksamaa pool oli vahepeal uuendanud Euroopa vahistamismäärust ja lisanud uue kvalifikatsiooni — „sõjakuritegu". Info edasilükkamise kohta edastasid Žuravlovi huve esindava advokaadibüroo Katerynchuk, Moor and Partners juristid. Žuravlovi oli Horvaatias kinni peetud 19. augustil Euroopa vahistamismääruse alusel ja teda kahtlustatakse ühises plahvatuste korraldamises, põhiseadusvastases sabotaažis ning rajatiste hävitamises. Saksa uurimise versiooni kohaselt oli ta üks tuukareist, kes paigaldasid lõhkekehad gaasijuhtmetele. Tegemist on Saksa uurijate kolmanda katsega Žuravlõv kinni pidada; varem, 2024. aastal, üritati teda Poolas vahistada, kuid ta pääses Ukrainasse.
Kus kajastused lahknevad
Allikad ei ole üksmeelel Žuravlovi Horvaatias kinnipidamise kuupäeva täpsustamises: üks artikkel märgib 19. augustit, teine augustit 2026. Samuti erinevad allikad Kuznetsovi Saksamaale väljaandmise ajastuse osas — üks viitab 2025. aasta sügisele, teine täpsustab novembrit 2025.
Taust
2022. aasta 26. septembri öösel hävisid kolm neljast Põhjavoog 1 ja Põhjavoog 2 torustiku lõngast plahvatuste tagajärjel Läänemere põhjas; üks lõng jäi puutumata. Torustikud ei töönnet see aeg, kuid olid täidetud tehnilise gaasiga. 2025. aasta augustis väljastasid Saksa uurijad vahistamismäärused kuuele Ukraina kodanikule. Juhtumi peamiseks kahtlusaluseks on Serhi Kuznetsov, keda peetakse grupi juhiks; ta eitab süüdistusi, peeti kinni Itaalias 2025. aasta augustis, anti välja Saksamaale 2025. aasta sügisel (novembris) ja esitati ametlik süüdistus 1. juulil 2026; tema üle mõistetakse kohut hiljem oktoobris Hamburgis. Teine kahtlusalune, Volodõmõr Žuravlõv, kelle Saksa uurimise hinnanguletehti üheks tuukriks, peeti Horvaatias kinni 19. augustil Saksa väljastatud Euroopa vahistamismääruse alusel; Horvaatia kohus määras talle vahistuse. 2025. aasta septembris peeti Žuravlõv kinni Poolas sama Euroopa vahistamismääruse alusel, kuid Poola kohus keeldus teda välja andmast; Poola peaminister Donald Tusk ütles, et Žuravlovi väljaandmine ei ole Varssavi huvides, ning Poola justiitsminister Waldemar Żurek sõnas: „Me ei saa karistada inimest, kes kaitseb oma kodumaad erinevatel viisidel." Saksa pool on rääkinud niinimetatud Ukraina, „riiklikust jäljest"; 9. juulil teatas Ukraina peaprokuratuur, et nende uurimine ei leidnud tõendeid Ukraina, selle ametivõimude ega ametnike kaasatuse kohta sabotaaži. Wall Street Journal teatas allikatele viidates, et 2022. aasta operatsiooni planeerisid mitmed kõrged Ukraina sõjaväotavad ohvitserid ja ärimehed ning see viidi ellu tavaliselt purjejahtalt, kasutades avalikult kättesaadavaid merepõhja kaarte. Venemaa süüdistas plahvatustes Ühendkuningriiki; London lükkas need süüdistused tagasi.