Washington Post
The Washington Post on suur Ameerika päevaleht, mis asub Washingtonis ja asutati 1877. aastal. Alates 2013. aastast kuulub leht Amazoni asutajale Jeff Bezosele. Leht on laialdaselt tuntud poliitilise ajakirjanduse ja oluliste uurivate lugude poolest ning on pälvinud arvukalt ajakirjandusauhindu.
-
Ukrainal on tõsine Patriot-raketide puudus ja ettevõttelised takistused
Ukrainas on raske puudus Patriot-aterroristide raketest, mis on sunnitud muutama süsteemi taktikat ja suurendanud probleeme Venäjä ballistiliste raketide tõrjumisel. Volodymyr Zelenskyi sõnul vajab Ukraina 350 raket kuus, kuid USA-st saadi viimase kolme kuu jooksul ainult 24. Washingtoni nõusoleku viivitused ja Euroopa poolt blokeeritud kokkulepped takistavad lisakohustumisi.
-
Musk kutsus üles sõjalise tegevuse lõpetamist ning toetas Zelenskii tagasikutset
Elon Musk kutsus X-i sõnumis üles sõjalise tegevuse lõpetamist, väljendas kaasaaiamist Vene vabatahtlike suhtes ning toetas Volodõmiri Zelenskii tagasikutset. Войны also claimed that Ukrainian forces had violated Starlink usage rules and that the relevant capability had been restricted a week earlier. Ukrainian military sources had reported Starlink and Starshield disruptions in October, but the connection was restored by 24 October.
-
Witkoff kohtus Peterburis Putiniga; Moskva nõustus taasalustama kolmekõnelisi läbirääkimisi
USA eriesindaja Steve Witkoff kohtus 21. oktoobril Peterburis umbes kolm tundi Vladimir Putiniga, vahetades varem 20. oktoobril Oslos Ukraina presidenti Volodymyr Zelenskyt, Norra peaministrit Jonas Gahr Støret ja Soome presidenti Alexander Stubbi sisaldanud kõneluste tulemusi. Putin teatas kohtumise alguses USA kodaniku Stephen Hubbardi vabastamisest, Witkoff nimetas Putinit "humanistiks" ja Venemaa väljendas valmisolekut jätkata kolmekõnelisi USA-Venemaa-Ukraina läbirääkimisi novembri kümnendates päevades.
-
Zelensky ja Rubio arutasid intervalltõrjerakette, varajast hoiatamist ja Starlinki olukorda
Ukraina president Volodymyr Zelensky pidas 20. oktoobril telefonikõneluse USA riigisekretäri Marco Rubioga. Kõneluse kolm peateemat olid ballistiliste rakettide vastased intervalltõrjeraketid, varajane hoiatus Vene ballistiliste rünnakute eest ning Starlinki ja Starshieldi teenuste taastamine Ukrainas. Zelensky nimetas vestlust "sisuliseks" ja "konstruktiivseks" ning tänas Rubiot. Rubio ütles ajakirjanikele Indias, et USA poliitika Ukraina suhtes ei ole muutunud ning varajase hoiatuse probleemid olid tehnilist laadi.
-
USA kaitseminister ei allkirjasta Ukrainale mõeldud Patriot-rakettide üleandmist, Zelenskõi süüdistab Washingtoni viivitamises
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et USA kaitseminister Pete Hegseth ei ole heaks kiitnud olulise partii Patriot-tõrjerakettide üleandmist Ukrainale, kuidas Ukraina liitlased on need juba ära maksnud. Zelenskõi iseloomustas viivitust poliitilise otsusena ja märkis, et Pentagonis on viivitatud ka muud „eluliselt vajalikud" tarneid. Samal ajal teatas ta, et Ukrainale laekub praegu ainult umbes 12 Patriot-raketti kuus, mis on ligikaudu veerand Bideni administratsiooni ajal saadetud kogusest. USA valitsuse esindaja nimetas Kiievi süüdistused „vääraks"; kaitseminister Hegseth ja riigisekretär Marco Rubio selgitasid viivitust vajadusega tagada USA enda varud. Ööl vastu 19. oktoobrit tabas Venemaa Ukrainat 16 ballistilise raketi ja üle 200 drooniga, ilma et partnerid oleksid andnud esimese löögi kohta varahoiatust.
-
Zelenski: USA on taastanud luureandmete jagamise Ukrainaga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, 18. oktoobril NBC saates „Meet the Press", et USA on pärast teatud kestnud blokaadi taastanud luureandmete jagamise Ukrainaga. Zelenski sõnul saab Ukraina teavet Venemaa ballistiliste rakettide väljalaskmistest eranditult USA-lt, kuid teiste riikidega tehakse samuti koostööd. Samal ajal jätkuvad piirangud SpaceX-i Starshield-terminalidele ning Ukraina ja Washingtoni vahel püsivad lahkarvamused seoses rünnakutega Vene naftatöötlemistehastele.
-
Zelenski: Ukraina taastab rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele
President Volodymyr Zelenski ütles ajalehe Financial Times intervjuus, et Ukraina lõpetab kolmepäevase pausi ja taastab rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele. Pausi oli palunud USA, kuid Zelenski sõnul ründas Venemaa selle aja jooksul jätkuvalt Ukraina energiataristut, USA ei hoiatanud ette kahe õö ballistiliste rakettide eest ning SpaceX piiras Starshieldi terminalide tööd.
-
USA soovitas Euroopale anda osa külmutatud Vene varast üle Washingtoni kontrollitavasse struktuuri – Euroopa lükkas ettepaneku tagasi
USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner tegid Miami kohtumisel Euroopa riikidele ettepaneku osaliselt sulatada 2022. aastal külmutatud Vene riiklikud varad ja kanda need üle Washingtoni kontrollitavasse finantsstruktuuri eesmärgiga elavdada rahuläbirääkimisi. Euroopa delegaadid lükkasid ettepaneku tagasi, Saksa kantsler Friedrich Merz kinnitas Brüsselis, et varad peavad jääma Euroopasse ja et nende saatus on eurooplaste otsustada.
-
Barrot: kaks kolmandikku Ukrainale edastatavast luureinfost pärineb Euroopast
Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot ütles 15. oktoobril France Interi raadios, et kaks kolmandikku Ukrainale praegu edastatavast luureinfost tuleb Euroopa riikidelt, sealhulgas Prantsusmaalt. Ta märkis, et Euroopa on juba pikka aega andnud Ukrainale peamise osa toetusest ning avaldanud Venemaale suurimat survet, ning süüdistas Kremli ja selle sotsiaalmeediaroboteid demoraliseerimise levitamises.
-
Venemaa pommitas Kiievet ja Harkivat, jättes 600 000 inimest elektrita
Vene väed korraldasid 13.–14. oktoobri öösel ulatusliku löögi Ukraina vastu, kasutades 39 ballistilist raketti ja 128 drooni. Rünnak sihtis Kiievi, Kiievi oblasti ja Harkivi energia- ja kriitilist infrastruktuuri. President Zelenskõi teatel jäi vähemalt 600 000 inimest elektrita, kahjustada sai 26 elektrienergia kompleksi elementi ja neli nafta- ja gaasikompleksi objekti. Kiievis sai surma kolm ja vigastada üle 20 inimese, kui ballistilised raketid tabasid TEC-4 elektrijaama ja üheksakordset elamut Desnjanksi linnaosas. Rünnak toimus kaks päeva pärast USA presidendi Donald Trumpi väljakuulutatud nn energiarelvarahu.
-
USA ja Euroopa töötavad välja neljaosalist Ukraina rahuplaani; Trumpi diislileping Moskvaga ärritas Kiievi ja EL-i
9. oktoobril kohtusid Florida golfiklubis Shell Bay kuus tundi USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner Ukraina delegatsiooni ning Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, EL-i ja NATO esindajatega. Kohtumise ajal survestasid USA saadikud Ukrainale tungivalt, et see lõpetaks rünnakud Vene naftatöötlemistehase vastu, ja teatasid, et Trump sõlmib Venemaaga diislileppe. Trump kuulutas 9. oktoobril välja kokkuleppe 4,8 miljoni tonni Vene diisli tarnimiseks USA ja teiste riikide turgudele. President Zelenskyj nimetas USA ühepoolset otsust Vene sanktsioonid leevendada "ebaõiglaseks ja ebaausaks". Samal ajal töötatakse välja USA-Euroopa neljaosalist rahuplaani, mille komponendid hõlmavad Ukraina ülesehituse rahastamist (Maailmapank ja BlackRock), NATO artikli 5 taolisi julgeolekugarantiisid, Venemaa-Ukraina-EL-i majanduslikku ja energieetilist integratsiooni ning tulejoone külmutamist.
-
Endine Ukraina ülemjuhataja Syrskyi BBC intervjuus kaitses Kurski operatsiooni ja selgitas lahkhelisid Fedoroviga
Endine Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Syrskyi andis BBC-le oma esimese suurema intervjuu pärast juulis toimunud tagandamist. Ta nimetas Kurski operatsiooni edukaks manöövriks, ütles, et praegu on võimatu üheselt öelda, kas Ukraina võidab või kaotab, ning kirjeldas enda lahkhelisid endise kaitseministri Mykhailo Fedoroviga sõjavarustuse hangete üle.
-
USA hoiatas liitlasi kuni viie aasta pikkuste relvatarneaegade eest, mis raskendab Ukraina õhutõrjevõimekust
USA on hoiatanud liitlasi, sealhulgas Ukrainat, et võtmetähtsusega rakettide ja õhutõrjesüsteemide tarned võivad viibida kuni viis aastat, sest USA relvajõud kulutasid oma varud Iraani sõjas ära. Pentagoni otsus taastada esmajoones enda varusid raskendab Ukraina pingutusi saada täiendavaid Patriot-tõrjerakette enne rasket talve. Saksamaa palus Washingtonil kiirendada Tomahawkide ja Typhoni maapealsete laskeseadeldiste tarnet, kuid tootja Raytheon ei suuda tõenäoliselt tellimust viie aasta jooksul täita.
-
Euroopa Komisjon: USA-lt ei ole tulnud ametlikku nõuet Ukraina abi hüvitamiseks
Euroopa Komisjon teatas 4. septembril, et ei ole saanud USA-lt ametlikku nõuet, millega Washington nõuaks Euroopalt hüvitist USA sõjalise abi eest, mida Ukrainale anti Joe Bideni presidendiajal. Komisjoni aseesimees Olof Gili sõnul pole Komisjon saanud ametlikku teavitust ka Donald Trumpi 3. septembri Truth Sociali postituse kohta. Pressiesindaja Christian Wigand rõhutas, et EL ja liikmesriigid on Ukraina suurimad doonorid, olles andnud üle 220 miljardi euro abi, millest 87 miljardit eurot on läinud sõjalise kaitsevõime tugevdamiseks.
-
Trump väitis Truth Socialis, et USA lahingumoona varud on "peaaegu piiramatud" ja nõuab Euroopalt tagasimakseid
USA president Donald Trump postitas 3. septembril Truth Sociali sotsiaalvõrgustikku, et USA-l on keskmise ja kõrge klassi lahingumoonast "peaaegu piiramatud" varud, tootmine käib enneolematu tempo juures ning varusid kogutakse. Ta teatas, et USA jätab hetkel moona endale, kuid müük liitlastele jätkub peagi. Trump süüdistas eelmist Bideni administratsiooni selles, et see andis Ukrainale tasuta rohkem moonat kui USA Iraani operatsioonis kulutas, ning teatas, et nõuab Euroopalt tagasimakset sadade miljardite dollarite eest, mis varem anti tasuta Ukrainale ja NATO-le. Ta kritiseeris ka USA meediakanalite kajastust Iraani operatsiooni kohta.
-
Trump ütles, et on valmis Putini kohtuma, kuid ainult siis, kui Venemaa ja Ukraina on valmis rahu sõlmima
2. septembril ütles USA president Donald Trump Valges Majas ajakirjanikele, et ta on valmis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtuma „kohe“, kuid soovib seda teha alles siis, kui Venemaa ja Ukraina on valmis rahu kokkulepet sõlmima. Trump nimetas peamise takistusena isiklikku vaenulikkust Ukraina presidendi Volõmõr Zelenski ja Putini vahel ning kordas, et USA soovib häid suhteid nii Venemaa kui Ukrainaga.