USA lubas Vene diisli impordi ja nõudis Ukrainat ründamast Vene rafineerimistehaseid
9. oktoobril 2026 leppisid USA president Donald Trump ja Venemaa juht Vladimir Putin telefonikõne ajal kokku sadade tuhandete tonni Vene diisli tarnimises Ameerika ja maailma turgudele. USA rahandusministeerium väljastas kuni 7. aprillini 2027 kehtiva litsentsi Vene päritolu diisli impordiks. Trump kuulutas välja ühepoolse "energiahinge" ja ähvardas peatada relvaostud ning luurejagamise Ukrainale, kui Kyiv ei lõpeta lööke Vene rafineerimistehastele. Ukraina president Volodymyr Zelenskõi, endine Ukrenergo juht Volodymyr Kudrõtskõi ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron on otsust kritiseerinud.
Põhipunktid
- 9. oktoobril 2026 leppisid Trump ja Putin telefonikõnes kokku 300 000–3 miljoni tonni Vene diisli tarnetes Ameerika ja maailma turgudele.
- USA rahandusministeerium väljastas litsentsi Vene päritolu diisli impordiks kuni 7. aprillini 2027.
- Trump teatas "energiahingest", mis näeb ette löökide lõpetamise üksnes mõlema riigi rafineerimistehastele; Zelenskõi sõnul ei ole ta kuulnud Venemaa nõusoleku kinnitust.
- USA administratsioon ähvardas peatada relvad tarned ja luurejagamise Ukrainale, kui Kyiv ei lõpeta Vene energiaobjektide ründamist.
- Seitse USA senaatorit mõlemast erakonnast nimetasid otsust seadusega vastuolus olevaks ja nõudsid selle tühistamist.
- Kudrõtskõi nimetas Trumpi väiteid Ukraina löökide mõju kohta USA kütusehindadele "absoluutseks, otseseks mõttetuseks".
- Macron nimetas Trumpi otsust "kohatuks ja ebatõhusaks" ning märkis, et Vene diisli mahud on juba maailmaturul olemas.
Miks see on oluline
Otsus tühistab 2022. aasta USA keeldu Vene energiaressursside impordile ja avab Venemaale uue tulukanali sõja rahastamiseks. Trumpi ühepoolne "energiahinge" ja ähvardused katkestada relvaostud ning luurejagamine survestavad Ukrainat loobuma löökidest Vene rafineerimistehastele, samas kui Venemaa jätkab Ukraina energiaobjektide ründamist. USA senaatorid mõlemast erakonnast peavad otsust seadusega vastuolus olevaks ning Prantsusmaa president on seda nimetanud "kohatuks ja ebatõhusaks".
Mis juhtus
9. oktoobril 2026 leppisid USA president Donald Trump ja Venemaa juht Vladimir Putin telefonikõne ajal kokku 300 000–3 miljoni tonni Vene diisli tarnimises Ameerika ja maailma turgudele eesmärgiga langetada hindu. USA rahandusministeerium väljastas litsentsi Vene päritolu diisli impordiks kuni 7. aprillini 2027. Kreml tühistasis ennetähtaegselt juulis 2026 kehtestatud diisli ekspordikeelu, mis oli vastus Ukraina tugevnenud löökidele Vene rafineerimistehastele. Trump teatas "energiahingest", mis näeb ette löökide lõpetamise üksnes mõlema riigi rafineerimistehastele. Trumpi administratsioon ähvardas peatada relvaostusüsteemi, mis varustab Ukrainat, ning hoiatas, et Washington võib peatada luurejagamise ja Euroopa riikide Ameerika relvade ostu Ukraina jaoks, kui Kyiv ei lõpeta lööke Venemaa sügavuses asuvatele energiaobjektidele. Ukraina president Volodymyr Zelenskõi teatas, et Ukraina tervitab energiahinge kokkulepet, kuid et Venemaa jätkab Ukraina ründamist ja tema energiaobjektide tulistamist; samuti märkis ta, et ei ole kuulnud Venemaa nõusoleku kinnitust hinge suhtes. Seitse USA senaatorit Vabariiklikust ja Demokraatlikust parteist nimetasid impordiluba seadusega vastuolus olevaks ja kutsusid presidenti otsuse viivitamatult tühistama. Endine Ukrenergo juhi Volodymyr Kudrõtskõi sõnul on Trumpi väited Ukraina löökide mõju kohta USA kütusehindadele "absoluutne, otsene mõttetus"; ta tõi välja kolm võimalikku põhjust Washingtoni survele Kyivile: Trumpi arvestus saada lisahääli Kongressi vahevalimistel, soov strateegiliseks lähenemiseks Venemaaga ja võimalik korruptsioonikomponent. Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas Trumpi otsust "kohatuks ja ebatõhusaks", märkides, et Venemaalt eksporditavad diislimahud on juba maailmaturul olemas ja et otsus ei lahenda maailmaturu probleemi. Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas, et Venemaa "ei anna Ukrainale lahinguväljal hingetõmmet".
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik neli allikat on Ukraina omad ja käsitlevad USA diislilepingut kui kahjulikku ning majanduslikult põhjendamatut. Ukraina kommentaarides on keskne hääl endine Ukrenergo juht Volodymyr Kudrõtskõi, kes lükkab ümber Trumpi majandusliku loogika ja viitab poliitilistele või korruptsioonikahtlustele. Ukraina väljaanded rõhutavad Zelenskõi petmismeeleolu, tema vastuettepanekut sõlmida Ukraina diislileping vastu Ukraina energiasüsteemi kaitse garantiidele ning "energahinge" ebavõrdsust: üks Ukraina rafineerimistehas versus Venemaa ulatuslik võrgustik. Ameerika ekspert Piziuri tsitaat tugevdab argumenti, et globaalse diisli puudujäägi tegelik põhjus on Lähis-Ida häired, mitte Ukraina löögid.
Kus kajastused lahknevad
Kudrõtskõi hinnangul tarbib maailma diisliturg 30–35 miljonit tonni kuus, Zelenskõi aga väidab, et maailma tarbimine on 120 miljonit tonni kuus. Trump kinnitab, et energahinge on kahepoolne kokkulepe Ukraina ja Venemaa vahel; Zelenskõi ütleb, et ta ei ole kuulnud Venemaa nõusoleku kinnitust, ning Kreml teatas vaid, et "kontaktid" jätkuvad. Kudrõtskõi ja Piziur seostavad umbes 70% maailma diisli puudujäägist Lähis-Ida rafineerimishäiretega ja ülejäänu Venemaa omadega, samas kui Trump süüdistab Vene rafineerimistehastele suunatud Ukraina lööke USA hindade tõusus.
Taust
USA Kongress keelas 2022. aastal Vene energiaimpordi, et takistada USA raha kasutamist Venemaa sõja rahastamiseks Ukraina vastu. Kreml oli kehtestanud juulis 2026 diisli ekspordikeelu vastusena Ukraina tugevnenud löökidele Vene rafineerimistehastele ja tühistasis selle pärast Trumpi kokkulepet. Ukrainal on üksainus rafineerimistehas, mis ei tööta täisvõimsusel ja mida Venemaa on korduvalt rünnanud, samal ajal kui Venemaal on ulatuslik rafineerimistehaste võrgustik. Kudrõtskõi hinnangul tuleneb umbes 40% USA diisli hinna tõusust nafta hinna tõusust seoses USA-Iisraeli sõjakäiguga Iraani vastu ning umbes 60% rafineerimismarginaali kasvust, mille põhjustasid Iraani rünnakud Pärsia lahe riikide rafineerimistaristule.