Ukraina õhujõud: Venemaa suurendab reaktiivdroonide osakaalu rünnakutes kuni 80%-ni
Ukraina õhujõudude asejuhataja Juri Tšerevašenko teatas 6. oktoobril ajutisele uurimiskomisjonile, et alates juulist on Venemaa reaktiivdroonide osakaal rünnakutes kasvanud umbes 40%-ni ja võib tõusta 80%-ni. Praegused Vene reaktiivdroonid lendavad kuni 600 km/h, prognooside kohaselt võib kiirus tõusta 800–900 km/h-ni. Ukrainas ei oodata droonipüüdurite tarnete jõudmist vajalikus mahus enne novembri lõppu.
Põhipunktid
- Alates juulist on reaktiivdroonide osakaal Vene rünnakutes kasvanud umbes 40%-ni, teatud suundadel kuni 60%-ni.
- Õhujõud prognoosivad osakaalu tõusu umbes 80%-ni.
- Praegused Vene reaktiivdroonid lendavad kuni 600 km/h; prognooside kohaselt võib kiirus tõusta 800–900 km/h-ni.
- HUR: Venemaa muutis pikamaa ründedrooni Geran-4 optilist navigatsiooni, kompassi ja lõhkepea; uus versioon sai spetsiaalse kumulatiiv-lõikava lõhkepea (KRSN) sildade tabamiseks.
- Viimastel päevadel on Vene rünnakud Kiievi Põhja- ja Lõunasildadele intensiivistunud.
- 5. oktoobril teatas Ukraina 8. armeekorpuse üksus Vene uue luuredrooni Molnija-13 (1,5 korda suurem, neli mootorit) alla laskmisest.
- Õhujõud teevad koostööd umbes 20 reaktiivdroonide püüdureid tootva ettevõttega; 14 on jõudnud testlendudeni, 6-l on hävitamistulemused, 3 peetakse perspektiivseks.
- Üks püüdur on juba relvastusse võetud, kaks on läbinud kodifitseerimise (neist üks on „Hõžak“); masstootmist ei toimu kõrge hinna ja rahapuuduse tõttu.
- Püüdureid vajalikus mahus oodatakse mitte varem kui novembri lõpus.
- Tšerevašenko sõnul kasutab Venemaa rünnaku marsruutide ja sihtmärkide tuvastamise planeerimiseks juba tehisintellekti.
- Ukraina paigaldab Kiievis tehisintellektiga juhitavaid automaattulereid: vähemalt 12 juba paigaldatud, kaheksa lisaks plaanis Kiievi oblastisse.
Miks see on oluline
Venemaa reaktiivdroonide osakaalu ja kiiruse kasv muudab Ukraina praegused õhutõrjevahendid üha vähem tõhusaks just sügis-talvisel rünnakute hooajal, mil oodatakse uut suurt rünnakute lainet. Uued kumulatiiv-lõikavad lõhkepead on suunatud sildadele – Ukraina logistika ja energiataristu olulised sõlmpunktid. Samal ajal ei jõua Ukraina droonipüüdurite masstootmiseni enne novembri lõppu, mistõttu jääb kaitsevõimekuse lünk. Ukraina vastus – tehisintellektiga juhitavad tulereid ja uued püüdurprototüübid – on seni katsetusjärgus.
Mis juhtus
Ukraina õhujõudude asejuhataja Juri Tšerevašenko teatas 6. oktoobril ajutise uurimiskomisjoni istungil, et alates juulist on Venemaa reaktiivdroonide osakaal rünnakutes Ukraina vastu kasvanud umbes 40%-ni kõigist droonidest; teatud suundadel ulatub see 60%-ni. Õhujõud prognoosivad osakaalu tõusu umbes 80%-ni. Praegused Vene reaktiivdroonid lendavad kuni 600 km/h, kuid Tšerevašenko hinnangul võidakse kiirus viia 800–900 km/h-ni – nii suuri kiirusi pole veel fikseeritud.
Ukraina pealuuredirektoraat (HUR) teatas, et Venemaa muutis pikamaa ründedrooni Geran-4 optilist navigatsiooni, kompassi ja lõhkepea; Hiina reaktiivmootor asendati Vene omaga, mis toodetakse Alabuga erimajandustsoonis. Uus versioon sai spetsiaalse kumulatiiv-lõikava lõhkepea (KRSN), mis on mõeldud sildade tabamiseks ning suudab kahjustada tugevdatud teras- ja betoonkonstruktsioone, sealhulgas vantidega sildu. Viimastel päevadel on Vene rünnakud Kiievi Põhja- ja Lõunasildadele üle Dnepri jõe intensiivistunud. HUR-i andmetel sai uus Geran-4 versioon ka USA päritolu magnetinduktiivse anduri autonoomseks navigeerimiseks elektroonilise sõjapidamise tingimustes.
5. oktoobril teatas Ukraina 8. armeekorpus Vene uue luuredrooni Molniya-13 alla laskmisest; see on 1,5 korda suurem varasematest versioonidest ja neljamootoriline.
Tšerevašenko kinnitas, et Venemaa kasutab juba tehisintellekti rünnaku marsruutide planeerimiseks ja sihtmärkide tuvastamiseks – ta pidas Odessa vastu suunatud pikki lainelisi rünnakuid lühikeste pausidega äärmiselt raskeks korraldada ilma tehisintellektita. Ukraina omalt poolt rakendab tehisintellekti juba automaatsetes tulereides; Kiievis on paigaldatud vähemalt 12 50-kalibrilist tuletorni, kaheksa lisaks on plaanis Kiievi oblastisse. 4. oktoobri andmetel tulid need tehnoloogiad kasutusele pärast seda, kui president Volodõmõr Zelensky teatas 23. septembril ÜRO Peaassambleel nelja uue püüduri edukast katsetamisest. 28. septembril teatas ta, et massiivsete rünnakute ajal laseb Ukraina õhutõrje alla umbes 70% droonidest, reaktiivdroonidest aga 57%.
Õhujõud teevad droonipüüdurite väljatöötamisel koostööd umbes 20 ettevõttega; 14 neist on jõudnud testlendudeni, 6-l on tulemusi reaktiivdroonide allatulistamisel, kolme tulemusi peetakse perspektiivseks. Üks püüdur on juba relvastusse võetud, kaks on läbinud kodifitseerimise (neist üks kannab nime „Hõžak“). Masstootmiseni ei ole jõutud – tootmine jääb praegu kümnete ühikute juurde kõrge hinna ja ettevõtete rahapuuduse tõttu. Püüdureid vajalikus mahus oodatakse mitte varem kui novembri lõpus. President Zelensky nõunik Serhi „Flash“ Beskrestnov kinnitas, et tulereid on Ukraina lahendus Shahedide tabamiseks tehisintellekti juhitud kuulipildujatega; õhujõudude kommunikatsioonijuht Nikita teatas, et õhutõrje tabab Vene reaktiivdroone, sealhulgas Geran-5, juba AI-juhitud robot-tulereidega. Ohvitser Oleksandr Dmuhhovski on määratud vahetu õhukaitse (väikese õhutõrje) jõudude juhatajaks.
Tšerevašenko nimetas keerulisemaks olukorraks õhutõrje jaoks õhuruumi Musta mere kohal, kus kontroll on oluliselt raskem kui maa kohal. Sadamate ja ranniku kaitsmiseks kasutatakse „drooni-emalaevu„– – platvorme, mis kannavad enda peal teisi droone, pikendades nende lennuaega ja võimaldades korraldada pidevaid droonipatulle vajalikes piirkondades. Samuti märkis laad, et torm, udu ja muud keerulised ilmastikuolud raskendavad õhutõrje tööd oluliselt.
Taust
Venemaa toodab droone Alabuga erimajandustsoonis, et vähendada sõltuvust Iraani ja Hiina komponentidest; Geran-4 Hiina reaktiivmootor asendati kodumaise omaga. HUR-i andmetel on uus Geran-4 varustatud USA päritolu magnetinduktiivse anduriga, mis võimaldab autonoomset navigeerimist elektroonilise sõjapidamise tingimustes. 5. oktoobril teatas Ukraina 8. armeekorpus Vene uue luuredrooni Molniya-13 (1,5 korda suurem, neli mootorit) alla laskmisest. 3. armeekorpuse TERRA üksuse ülem Mõkola Volohhov selgitas, et kumulatiiv-lõikavate lõhkpeade efektiivne kasutamine sildade vastu nõuab väga suurt täpsust. Ukraina õhujõud teevad koostööd umbes 20 reaktiivdroonide püüdureid tootva ettevõttega; keerulisemaks õhutõrjepiirkonnaks peetakse Musta mere kohust, kus kaitseks kasutatakse drooni-emalaevu ja AI-tulereisid.