Trump allkirjastas määruse, millega peatas "Grahami seaduse" sanktsioonide ja tollide kohaldamise Venemaa suhtes
USA president Donald Trump allkirjastas 16. oktoobril 2026 täitevkorralduse, millega peatab seaduse (H.R. 5334, "Lindsey O. Graham Sanctioning Russia and Iran Act of 2026") alusel Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide, piirangute ja tollide kohaldamise. Seadus nägi ette 100-protsendilised tollid viie suurima Venemaa naftagaasi ostja kaupadele ja 500-protsendilised tollid kogu Venemaa energiatoodete impordile USA-sse; selle 30-päevane rakendamistähtaeg oleks lõppenud 18. oktoobril 2026. Trump kasutas seaduse sektsiooni 115, mis lubab presidendil sanktsioonidest loobuda, ning teatas Kongressile, et loobumine on USA riiklikes huvides. Analüütikute ja ametlike allikate sõnul oli peamiseks ajendiks soov langetada diislikütuse hindu USA-s enne 3. novembri 2026 vahevalimisi.
Põhipunktid
- Trump allkirjastas 16. oktoobril 2026 määruse, millega peatas "Grahami seaduse" alusel ette nähtud sanktsioonide, piirangute ja tollide kohaldamise Venemaa suhtes.
- Seadus nägi ette 100-protsendilised tollid viie suurima Venemaa nafta või gaasi ostja kaupadele ja 500-protsendilised tollid kogu Venemaa energiatoodete impordile USA-sse; 30-päevane rakendamistähtaeg oleks lõppenud 18. oktoobril 2026.
- Trump kasutas seaduse sektsiooni 115 ehk loobumissätet ja edastas Kongressile kinnituse, et sanktsioonidest loobumine on USA riiklikes huvides.
- Määrus formaalselt kehtestab seadusega ette nähtud tollid, kuid jätab need kohaldamata, jättes Trumpile võimaluse need hiljem jõustuda.
- Bloombergi andmetel oli loobumise põhjuseks soov langetada diislikütuse hindu USA-s enne 3. novembri 2026 vahevalimisi.
- 12 kaheparteilise rühma USA senaatorit ja 22 kongressi liiget mõlemast parteist olid varem nõudnud seaduse täielikku rakendamist ja 9. oktoobril OFAC-i väljastatud Vene diislilitsentsi tühistamist, nimetades Vene diislikokkulepet "Ukraina rahva reetmiseks".
Miks see on oluline
Trump peatas ulatusliku sanktsioonipaketi, mis oleks hõlmanud ka Venemaa energiaekspordi suurimaid ostjaid, vähem kui 48 tundi enne seadusega ette nähtud kohaldamise tähtaega. Määrus jätab Trumpile võimaluse tollid hiljem jõustuda, mistõttu jääb survevahend tema kätte. Ametlikuks põhjuseks toodud sisepoliitilised kaalutlused – rekordilised diislikütuse hinnad ja 3. novembri vahevalimised – tõstatavad küsimuse USA sanktsioonipoliitika järjepidevusest ja Ukraa toetuse tegelikust mahust. Kaheparteiline vastureaktsioon Kongressis ning Ukraina-president Zelenskõi reaktsioon näitavad, et otsus loetakse märkimisväärseks taganemis.
Mis juhtus
USA president Donald Trump allkirjastas 16. oktoobril 2026 täitevkorralduse, millega peatab seaduse (H.R. 5334, "Lindsey O. Graham Sanctioning Russia and Iran Act of 2026") alusel Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide, piirangute ja tollide kohaldamise. Kongress oli seaduse vastu võtnud 17. septembril 2026 ja Trump ise allkirjastas selle 19. septembril 2026; 30-päevane rakendamistähtaeg oleks lõppenud 18. oktoobril. Trump kasutas seaduse sektsiooni 115 ehk presidendi loobumissätet ning edastas Kongressile kirjaliku kinnituse koos aruandega, et sanktsioonidest loobumine on USA riiklikes huvides. Määrus ise formaalselt kehtestab seadusega ette nähtud tollid, kuid jätab need kohaldamata – Trump saab need hiljem oma äranägemisel jõustada. Loobumine puudutab tollide peatamist, kuid ei tühista varem teiste täitevkorralduste alusel Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone. Määrus jõustub kuni Trump või kõrged administratsiooni ametnikud otsustavad, et edasisi meetmeid on vaja rakendada.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kaheksa allikat on Ukraina meediakanalid ja -agentuur, kes raamistavad Trumpi otsust poliitiliselt olulise taganemisena sanktsioonipoliitikast vaid nädalaid pärast seaduse enda allkirjastamist. Tähelepanu keskmes on 18. oktoobri 2026 rakendamistähtaeg ning tõsiasi, et Trump kasutas seaduse enda sätet selle peatamiseks. Esile tõstetakse kaheparteilist vastureaktsiooni: 12 senaatori kirja, mis nimetas Vene diislikokkulepet "Ukraina rahva reetmiseks", ja 22 kongressi liikme üleskutset seadus täielikult rakendada. Ukraina allikad seovad otsuse ka USA survega Kiievile lõpetada rünnakud Vene naftatööstuse vastu ning Trumpi ja Zelenskõi suhete halvenemisega.
Kus kajastused lahknevad
Allikate vahel esineb erinevusi selles, mida loobumine täpselt hõlmab: enamik kirjeldab seda kui sanktsioonide, piirangute ja tollide peatamist tervikuna, kuid mõned pealkirjad ja kokkuvõtted keskenduvad kitsalt tollide (täpsemalt sektsioonide 112 ja 113) tühistamisele või sõnastavad selle Vene energia ostjatele suunatud meetmete peatamisena. Samuti erineb 100-protsendilise tolli sätte ulatus: üks fakt viitab viiele suurimale Venemaa nafta ostjale, teine lisab viiele suurimale nafta või gaasi importijale veel viis riiki, kes teadlikult aitavad sanktsioone vältida. OFAC-i üldlitsentsi nr 135 väljastamise kuupäev erineb allikati: üks fakt viitab 9. oktoobrile 2026, teine 9. oktoobrile 2025.
Taust
"Grahami seaduse" (H.R. 5334) algatasid 2025. aasta aprillis senaatorid Lindsey Graham ja Richard Blumenthal vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse. Kongress võttis seaduse vastu 17. septembril 2026 ja Trump allkirjastas selle 19. septembril 2026; esimene 30-päevane rakendamistähtaeg langes 18. oktoobrile 2026. Seadus nägi ette 100-protsendilised tollid viie suurima Venemaa nafta või gaasi ostja kaupadele, 500-protsendilised tollid Venemaa energiatoodete impordile USA-sse ja sanktsioonid Venemaa juriidiliste isikute, oligarhide, pankade, varifloti laevade ja Venemaa sõda Ukrainas toetavate välisriikide isikute vastu. Senator Lindsey Graham suri äkitselt 11. juulil 2026, vahetult pärast uuendatud versiooni väljakuulutamist Kiievis. 9. oktoobril 2026 andis USA rahandusministeeriumi OFAC välja üldlitsentsi nr 135, millega lubati tehingud Vene diislikütusega, ning Trump teatas kokkuleppest Vene diislikütuse tarnimiseks maailmaturgudele. 14. oktoobril 2026 saatis 12 kaheparteilist senaatorit Trumpile kirja, milles nimetas diislikokkulepet "Ukraina rahva reetmiseks" ja nõudis litsentsi tühistamist ning seaduse täielikku rakendamist. 22 kongressi liiget mõlemast parteist esitas eraldi üleskutse seadus täielikult kohaldada. Valges Majas survestati ka Ukrainat lõpetama rünnakud Vene naftatööstuse vastu, ähvardades relvahangete ja luurejagamise peatamisega; Kiiev nõustus lühiajaliselt, kuid jätkas seejärel rünnakuid, Venemaa aga jätkas Ukraina energia infrastruktuuri pommitamist.