Koretski: Vene rünnakud on tekitanud Ukraina ettevõtetele 7,7 мільярdi dollari suuruse otsese kahju
Ukraina peaministri Serhi Koretski sõnul on Vene rünnakud tekitanud Ukraina ettevõtetele sel aastal 7,7 miljardi dollari suuruse otsese kahju ning hävitanud või kahjustanud üle miljoni ruutmeetri lao-, tootmis- ja logistikapindu. BBC Ukraine-le antud intervjuus rõhutas peaminister, et majandus töötab edasi, ning tutvustas valitsuse toetusmeetmeid: riigipindade üleandmist ettevõtetele ümberpaigutamiseks, sooduslaenude tingimuste muutmist programmi „5-7-9%“ raames ning riiklikku garantiimehhanismi tsiviillaevade kahjude osaliseks hüvitamiseks.
Põhipunktid
- Peaminister Serhi Koretski hindas Vene rünnakute otsest kahju Ukraina ettevõtetele sel aastal 7,7 miljardile dollarile.
- Hävitatud või kahjustatud on üle miljoni ruutmeetri lao-, tootmis- ja logistikapindu.
- 5. augusti öösel tabas Vene rünnak Novuse, Epitsentri, Rozetka, Silpo ja teiste ettevõtete ladusid; Rozetka hindas oma kahju miljarditesse grivnatesse.
- Forbes Ukraine'i andmetel oli 14. septembriks Kiievis ja Kiivi oblastis hävinud juulist alates vähemalt 500 000 m² ladusid – peaaegu kolmandik kohalikust turust.
- 22. juulist ei ole Suur-Odessa sadamatesse sisenenud ühtegi laeva – esimest korda alates 2022. aasta juulist; 90 % Ukraina ekspordist liigub meritsi.
- Sellel aastal on riigieelarves ette nähtud 18 miljardit grivnat programmist „5-7-9%“ intressimäärade kompenseerimiseks.
- 4. septembril kehtestasid oblastite sõjaväeadministratsioonid ettevõtetele ööpäevaringse „ühe akna“ teenuse ja aitavad luua reservladusid.
Miks see on oluline
Peaministri esitatud 7,7 miljardi dollari suurune kahjunumber kvantifitseerib Vene rünnakute mõju Ukraina erasektorile ning seob selle riigi toetusmeetmete ja logistikakriisi taustal, kus Suur-Odessa sadamad on 22. juulist alates olnud sisuliselt suletud esimest korda alates 2022. aasta juulist. Samuti toob see esile sisepoliitilise kriitika: rahvasaadik Jaroslav Železnjak leiab, et süstemaatiline abimehhanism mõjutatud ettevõtetele puudub, ning plaanitud Ettevõtluse Abifond, mida rahastati kavandatud 1-protsendilise käibemaksutõusuga, on 13. oktoobri otsusega maha võetud.
Mis juhtus
Peaminister Serhi Koretski ütles BBC Ukraine-le antud intervjuus, et Vene rünnakud on tekitanud Ukraina ettevõtetele sel aastal 7,7 miljardi dollari suuruse otsese kahju ja hävitanud või kahjustanud üle miljoni ruutmeetri lao-, tootmis- ja logistikapindu. Ta rõhutas, et majandus jätkab tööd, ning tutvustas valitsuse vastumeetmeid: riigipindade üleandmist ettevõtetele ümberpaigutamiseks ja lao-ning tootmisvõimsuste hajutamiseks, programmi „5-7-9%“ tingimuste muutmist ning riiklikku garantiimehhanismi tsiviillaevade kahjude osaliseks hüvitamiseks.
Tuvastatud kahjud ulatuvad 5. augusti ööse rünnakuni, kui tabamuse said Novuse, Epitsentri, Rozetka, Silpo, Intertopi, Boschi ja teiste ettevõtete laod; Rozetka hindas oma kahju miljarditesse grivnatesse ning EVA jaotuskeskuse hävimine Brovarys umbes miljardi grivnani. Forbes Ukraine'i analüüsi järgi hävitas Venemaa 1. juulist 6. augustini üle 400 000 m² ladusid ja logistikakomplekse ning 14. septembriks oli Kiievis ja Kiivi oblastis juulist alates hävinud vähemalt 500 000 m² ladusid – peaaegu kolmandik kohalikust turust.
Ekspordipoolel ei ole Suur-Odessa sadamatesse 22. juulist alates sisenenud ühtegi laeva – esimest korda alates 2022. aasta juulist – ning aseminister Andrjaž Kašuba märkis Forbes Ukraine'ile, et 90 % Ukraina ekspordist liigub meritsi. Valitsus kiitis heaks riiklike garantiide mehhanismi, mis korvab kuni 80 % tsiviillaevadele Vene rünnakute tõttu tekkinud kahjust. Samal ajal teatas rahvasaadik Jaroslav Železnjak, et süstemaatiline abimehhanism mõjutatud ettevõtetele puudub, ning 13. oktoobril lükkas kabinet kõrvale 1-protsendilise käibemaksutõusu ning sellega seotud Ettevõtluse Abifondi plaani.
Praegu töötavad neli toetusprogrammi: toetused kuni 16 miljoni grivnani ulatuses seadmete taastamiseks, laenud kuni 150 miljoni grivnani ulatuses 0,1 % intressimääraga esimese kahe aasta jooksul, palgakompensatsioon seisakute ajal ning sõjalise riski kindlustus.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik neli allikat on Ukraina meediakanalid või -agentuurid ning keskenduvad peaministri BBC Ukraine intervjuule, tuues esi nii kahjude ulatuse kui ka valitsuse aktiivse vastuse – toetusprogrammid, 5-7-9% laenutingimuste muudatused ja riikliku garantiimehhanismi tsiviillaevade jaoks. Forbes Ukraine'i arvandmed ja nimetatud ettevõtete kahjud (Novus, Epitsenter, Rozetka, Silpo, EVA) annavad ametlikele numbritele konkreetse, kohapealse konteksti. Kaasa on võetud ka sisepoliitiline kriitika: rahvasaadik Jaroslav Železnjaki seisukoht, et süstemaatiline abimehhanism puudub, ning otsus loobuda plaanitud Ettevõtluse Abifondist, mida rahastati kavandatud käibemaksutõusuga.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Sünteesis ei esitata eraldi rahvusvahelist raamistikku.
Taust
Forbes Ukraine'i analüüs näitas, et 1. juulist 6. augustini hävitas Venemaa üle 400 000 m² ladusid ja logistikakomplekse; 14. septembriks oli Kiievis ja Kiivi oblastis juulist alates hävinud vähemalt 500 000 m² ladusid – peaaegu kolmandik kohalikust turust. Aseminister Andrjaž Kašuba märkis, et 90 % Ukraina ekspordist liigub meritsi, mis toob esi Suur-Odessa sadamate strateegilise tähtsuse. Peaminister esitas oma hinnangud intervjuus BBC Ukraine-le, mille vahendas Ukrinform. Praegu töötavad neli toetusprogrammi: toetused kuni 16 miljonit grivnat seadmete taastamiseks, laenud kuni 150 miljonit grivnat 0,1 % intressimääraga esimese kahe aasta jooksul, palgakompensatsioon seisakute ajal ning sõjalise riski kindlustus.