Putin pakkus Trumpile ja Xi Jinpingile kolmekõnet kohtumist, kus arutataks Ukraina sõda – ilma Zelenskõita
Vladimir Putin tegi 9. oktoobril telefonikõne ajal Donald Trumpile ettepaneku korraldada kolmepoolne tippkohtumine Hiina Xi Jinpingiga, et arutada Ukraina sõja lõpetamist Vene tingimustel. Kreml soovitas kohtumist APECi tippkohtumise ääres 18.–19. novembril Shenzhenis, kuid Ukraina president Volodymyr Zelenskõi jääks formaadist välja. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas, et pooled arutavad kohtumise võimalust, kuid puudub selgus vormi ja päevakorra osas; USA kõrge ametnik ütles ajalehele Wall Street Journal, et Trump pole veel nõusolekut andnud.
Põhipunktid
- Putin tegi kolmepoolse kohtumise ettepaneku Trumpile 9. oktoobri telefonikõne ajal.
- Kreml pakkus kohtumise toimumiskohaks APECi tippkohtumist 18.–19. novembril Shenzhenis Hiinas.
- Ukraina president Volodymyr Zelenskõi jääks pakutud formaadist välja.
- Peskov kinnitas läbirääkimiste jätkumist, kuid ütles, et kohtumise vorm ja päevakord on alles lahtised.
- USA ametniku sõnul pole Trump veel nõusolekut andnud, kuid võib olla ideele avatud.
- 9. oktoobri kõne tulemusena lepiti kokku USA Vene diislikütuse ostmises ja selle müügi soodustamises maailmaturul.
- Hiina andis mõista, et ei vaidlusta kohtumist, kui Trump otsustab liituda.
Miks see on oluline
Ettepanek on erakordne, sest kohtumisele jääks välja riik, kelle sõda arutusel oleks. See koondaks kolme tuumariigi liidrit arutama Ukraina konflikti ning tooks Hiina võõrustajana esile potentsiaalse vahendajarollina. Pakkumine tuleb paralleelselt USA-Vene diislikütuse kokkuleppega, viidates laiemale muutusele USA-Venemaa suhetes ja Kremli soovile kujundada rahuläbirääkimisi enda tingimustel.
Mis juhtus
Vene president Vladimir Putin tegi 9. oktoobril telefonikõnes USA presidendile Donald Trumpile ettepaneku korraldada kolmepoolne tippkohtumine Hiina Xi Jinpingiga, et arutada Ukraina sõja lõpetamist Venemaale soodsatel tingimustel. Kreml pakkus kohtumise toimumiskohaks selle kuu APECi tippkohtumist 18.–19. novembril Shenzhenis Hiinas, kuid Ukraina president Volodymyr Zelenskõi jääks formaadist välja. 18. oktoobril Wall Street Journalile antud intervjuus kinnitas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et pooled arutavad kohtumise võimalust, kuid et kohtumise vorm ega võimalik päevakord pole veel selged, ehkki kõik kolm poolt tunnistavad selle hüpoteetilist võimalust. USA kõrge ametnik ütles samale ajalehele, et Trump pole veel nõusolekut andnud, kuid võib olla ideele avatud, arvestades tema soovi täita valimislubadus sõja lõpetamiseks. 9. oktoobri kõne tulemusena jõudsid pooled ka kokkuleppele, mille kohaselt USA ostab Vene diislikütust ja soodustab selle müüki maailmaturul. Kreml on ettepanekust teavitanud ka Hiinat diplomaatiliste kanalite kaudu; Hiina on mõista andnud, et ei vaidlusta kohtumist, kui Trump otsustab liituda. Wall Street Journali hinnangul oleks selline Zelenskõita kohtumine pretsedenditu ja tekitaks muret Euroopa pealinnades ning kaugemalgi.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Enamik Ukraina-meediakanaleid rõhutab pealkirjades, et Putin pakkus kohtumist "ilma Zelenskõita" või et Ukraina jäetakse kõrvale. Ukraina kajastus iseloomustab ettepanekut kui katset arutada sõja lõpetamist "Venemaale soodsatel tingimustel". Mõni Ukraina väljaanne võtab üle WSJ iseloomustuse Putini ambitsioonidest kui "ebak realistlikest" ja võrdleb kujutletavat formaati "teise Jaltaga". Ukraina reportaaž viitab ka Zelenski varasemale süüdistusele, et Trump survestab Ukrainat kapituleeruma, esitades USA-Vene dünaamikat survemeetmena Ukraina vastu.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Al Jazeera Araabia stiilis rahvusvahelised pealkirjad kajastavad ettepanekut neutraalsemalt, ilma Ukraina pealkirjades domineeriva Zelenski välistamise rõhutuseta. Rahvusvaheline kajastus keskendub võimaliku USA-Vene-Hiina tippkohtumise geopoliitilisele uudsusele, selge päevakorra puudumisele ja ebakindlusele, kas Trump nõustub. Samuti tuuakse esile Hiina rolli: analüütikute hinnangul soovib Peking end näidata diplomaatilise vahendajana, tasakaalustades samal ajal suhteid Euroopaga.
Kus kajastused lahknevad
Allikad lähenevad kohtumise staatusele erinevalt. Kreml ja Peskov kirjeldavad arutelu kui pooled, kes üksnes "tunnistavad hüpoteetilist võimalust", ilma selge vormi või päevakorata. Wall Street Journali raport – mis põhineb allikatel, sealhulgas endisel Vene luureohvitseril – iseloomustab seda konkreetselt Putini 9. oktoobri kõnes tehtud kolmepoolse tippkohtumise ettepanekuna, mille Venemaa edastas ka Pekingisse. Samuti erineb Putini kavatsuste raamistus: WSJ ja osa Ukraina kajastust nimetavad Putini ambitsioone "laiaulatuslikeks, kuigi ebarealistlikeks", võrreldes neid "teise Jaltaga", mis jagaks maailma mõjusfäärideks; Peskovi avaldused ja neutraalsemad uudisteagentuuride kokkuvõtted kirjeldavad kõnelusi avastuslikena ilma kokkulepitud päevakorrata.
Taust
Putin on varemgi tõstatanud sarnase kolmepoolse tippkohtumise ideed Trumpi ja Xiga, vahendas WSJ-le endine Vene luureohvitser; sama allika sõnul näeb Putin formatsi ambitsioonikalt kui "teist Jalta", mis looks maailma mõjusfäärid. Kreml pakkus kohtumise kohaks 18.–19. novembri APECi tippkohtumist Shenzhenis. Putin pole isiklikult G20 tippkohtumistel käinud alates 2019. aastast; alates 2022. aastast on Vene delegatsiooni esindanud muu hulgas välisminister Sergei Lavrov. Trumpi administratsioon kutsus Putini 14.–15. detsembril 2026 Miami toimuvale G20 tippkohtumisele, mis tekitas arutelu lääneliitlaste seas. Septembri alguses ütles Putini abi Juri Ušakov, et USA, Venemaa ja Hiina liidrid võivad APECil kohtuda; 23. augustil märkis ta, et Putin ja Trump võivad APECil kõnelda, kui mõlemad osalevad, kuid USA polnud selleks veel märke andnud. Venemaa edastas ettepaneku Pekingile diplomaatiliste kanalite kaudu ja Hiina andis mõista, et ei vaidlusta, kui Trump liitub. Pärast 9. oktoobri kõnet Trump tühistas Vene diislikütusega seotud sanktsioonid ning kõne käigus lepiti kokku ka USA Vene diislikütuse ostmises ja selle maailmaturul müügi soodustamises. Pärast kohtumist Trumpiga ÜRO Peaassamblee äärel New Yorgis 22. septembril kinnitas Zelenskõi valmidust Putini kohtumiseks kolmepoolses formaadis; 23. septembril ütles Peskov, et Putin olevat valmis kohtuma nii Trumpi kui Zelenskõiga, kuid üksnes teatud seni nimetamata "eeltingimustel" Venemaa poolelt.