USA seitse senaatorit kutsusid Trumpi üles tühistama Venemaa diislikütuse impordi lubamine
USA seitse senaatorit mõlemast suurest parteist avaldasid ühisavalduse, milles kutsusid president Donald Trumpi üles tühistama oma otsuse lubada Venemaa diislikütuse import Ameerika Ühendriikkitervosi ja maailmaturgudele. Senaatorite hinnangul on otsus vastuolus 2022. aastal vastu võetud seadusega, mis keelab Venemaa energiaressursside impordi, ning kujutab endast „finantssilla andmist Putinile" seni, kuni Venemaa jõtkub sõjaga Ukraina vastu.
Põhipunktid
- Seitse USA senaatorit mõlemast erakonnast avaldasid ühisavalduse, kus kutsusid Trumpi üles oma otsust tühistama
- Avalduse allkirjastasid Jeanne Shaheen, Susan Collins, Richard Blumenthal, Lisa Murkowski, Ron Wyden, Thom Tillis ja John Curtis
- Senaatorite sõnul keelas Kongress 2022. aastal Venemaa energiaressursside impordi, et takistada USA dollaritel Vene sõja rahastamist
- Senaatorid leiavad, et Trumpi otsus lubada Venemaa diislikütuse import on selle seadusega otseses vastuolus
- Senaatorid märkisid, et administratsioon ei konsulteerinud Kongressiga ega esitanud seadusega ettenähtud põhjendust
- 9. oktoobril teatas Trump, et ta rääkis telefonil Vladimir Putiniga ja jõudis kokkuleppele Venemaa diislikütuse tarnetes USA ja maailma turgudele
- USA rahandusministeeriumi OFAC andis Trumpi korraldusel välja üldloa, mis lubab Venemaa päritolu diislikütuse müüki, tarnet ja importi kuni 7. aprillini 2027
Mis juhtus
Seitse USA senaatorit mõlemast suurest parteist — Jeanne Shaheen (Demokraat, New Hampshire), Susan Collins (Vabariiklane, Maine), Richard Blumenthal (Demokraat, Connecticut), Lisa Murkowski (Vabariiklane, Alaska), Ron Wyden (Demokraat, Oregon), Thom Tillis (Vabariiklane, Põhja-Carolina) ja John Curtis (Vabariiklane, Utah) — avaldasid pühapäeval, 11. oktoobril ühisavalduse, milles kutsusid president Donald Trumpi üles tühistama otsuse lubada Venemaa diislikütuse import USA-sse ja maailmaturule. Avalduse avaldas USA Senati Välisuhete Komitee pressiteenistus.
Senaatorid märkisid, et 2022. aastal keelustas Kongress selgesõnaliselt Venemaa energiaressursside impordi, et takistada USA dollaritel Vene sõja rahastamist Ukraina vastu, ning et Kongress sätestas: Ameerika Ühendriigid ei tohiks importida Venemaa naftat enne, kui Venemaa lõpetab agressiooni Ukraina vastu ja loobub ohtudest NATO liitlastele. Nende hinnangul on Trumpi otsus otseses vastuolus selle seadusega ning administratsioon ei konsulteerinud Kongressiga ega esitanud seadusega nõutavat põhjendust.
Senaatorid rõhutasid, et Ameerika Ühendriigid ei tohiks anda Putinile rahalist eluliini ajal, mil Venemaa jõtkub Ukraina tsiviilelanike tapmistega, ja kutsusid administratsiooni üles viivitamatult oma kurssi muutma.
Otsuse taust: 9. oktoobril teatas president Trump, et ta rääkis telefonil Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja jõudis kokkuleppele Venemaa diislikütuse tarnetes Ameerika ja maailma turgudele. USA rahandusministeeriumi OFAC andis Trumpi korraldusel välja üldloa, mis lubab Venemaa päritolu diislikütuse müüki, tarnet, lossimist ja importi kuni 7. aprillini 2027.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kuus artiklit, millele see sündmus tugineb, on Ukraina-meelsed või Ukraina keeles avaldatud meediakanalid. Ukraina ajakirjandus esitleb senaatorite ühisavaldust kui kaalukat kaheparteilist opositsiooni ning tsiteerib iseloomulikke väljendeid nagu „ei tohi anda Putinile rahalist eluliini". Ukraina meediakajastus keskendub Kongressi tagasilöögile ja Ukraina presidendi kriitikale ning esitab Trumpi otsust kui ühepoolset järeleandmist Kremlile, mis õõnsabaks lääne surveabinõusid Venemaa vastu.
Taust
2022. aastal võttis USA Kongress vastu seaduse, mis keelustas Venemaa energiaressursside impordi, et takistada USA dollaritel Vene sõja rahastamist Ukraina vastu.
9. oktoobril 2026 teatas president Donald Trump, et ta rääkis telefonil Venemaa juhi Vladimir Putiniga ja jõudis kokkuleppele Venemaa diislikütuse tarnetes Ameerika ja maailma turgudele. USA rahandusministeeriumi OFAC andis Trumpi korraldusel viivitamatult välja üldloa, mis lubab Venemaa päritolu diislikütuse müüki, tarnet, lossimist ja importi kuni 7. aprillini 2027.
Ajalehe Axios teatel otsustas Trump diislikütuse kokkuleppe järele pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi oli jätnud umbes pool tosinat USA palvet Ukraina löökide peatamiseks Vene naftatöötlemistehaste vastu tähelepanuta.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et USA kasutas Miami-s paralleelselt peetud läbirääkimisi Ukraina delegatsiooniga kui katet Vene diislikütuse kokkuleppele, ning nimetas igasuguste sanktsioonide leevendamist ilma selge ja kestva de-eskalatsiooni kokkuleppeta „ilmseks nõrkuseks, mis mängib Venemaa kätte".
11. oktoobril teatas vabariiklasest esindajatekoja liige Brian Fitzpatrick kaheparteilise seaduseelnõu „Ronald Reagan Peace Through Strength Act" esitamisest Kongressis, mille eesmärk on blokeerida igasugusede Vene naftaostud.
Samal päeval, 10. oktoobril, mõistsid kolm Demokraatliku partei senaatorit — Jeanne Shaheen, Chuck Schumer ja Elizabeth Warren — Trumpi otsuse eraldi hukka kui „läbikukkumist" ja „täielikku reetmist Ukraina, Euroopa liitlaste ja USA riikliku julgeoleole suhtes".
Euroopa Liit teatas, et praegu ei ole aeg Venemaa suhtes leevendada ning et Euroopa seda ei tee.