Ukraina jätkas öösel Vene õhu- ja energiasihtmärkide ründamist
Ööl vastu 15. oktoobrit said Borisoglusebski sõjaväelennuväli ja Rjazani naftatehas löögi. Ukraina president Volodymyr Zelensky ütles hiljuti Financial Timesile, et Ukraina taasalustab rünnakud Vene naftatehastele ega pea kinni USA nõutud pausist. Venemaa kaitseministeerium teatas 166 Ukraina drooni esimese alla tulistamisest, kuid mitte ühtegi raketti ei väidetud alla lastud.
Põhipunktid
- Ööl vastu 15. oktoobrit rünnati Borisoglusebski sõjaväelennuvälja.
- Ukraina seirekanalite Supernova+ ja Exilenova+ andmetel tulistati Tomahawk'i rakettidega.
- Rjazanis puhkes tulekahju, tõenäoliselt kohaliku naftatehase territooriumil; Rjazani oblasti kuberner Pavel Malkov kinnitas droonirünnakut ja tulekahju tehase territooriumil.
- Venemaa kaitseministeerium teatas 166 Ukraina drooni alla tulistamisest Voroneži ja Rjazani oblastite kohal, kuid ei teatanud ühegi raketi allatulistamisest.
- Voroneži oblasti kuberner Oleksandr Gusev polnud avaldamise ajaks rünnaku tagajärgedest teada andnud.
- President Zelensky ütles Financial Timesile, et Ukraina taasalustab rünnakud Vene naftatehastele ja loobub USA survestatud pausist.
- Rjazani naftatehas on Venemaa viie suurema hulgas, töötlemisvõimsusega kuni 18 miljonit tonni naftat aastas.
Miks see on oluline
Zelensky otsusündinud rünnakud järgnevad vahetult tema teadaandele, et Ukraina loobub USA survestatud pausist Vene energiataristu löömisel. Borisoglusebski Tomahawk'i raketid viitavad sügavama löögikäigu võimekusele. Rjazani naftatehas on üks Venemaa viiest suurimast, mistähtu kahjustus võib oluliselt mõjutada riigi naftatöötlusvõimekust. Venemaa kaitseministeerium teatas droonide allatulistamisest, kuid ei väitnud ühtegi raketit alla lasknud olevat. Ukraina pole streikiutsulmi ametlikult kommenteerinud.
Mis juhtus
Ööl vastu 15. oktoobrit sai Borisoglusebski sõjaväelennuväli löögi; Ukraina seirekanalid Supernova+ ja Exilenova+ tuvastasid relvana Tomahawk'i raketi. Rjazanis puhkes tulekahju, mille kohalik elanikkond seostas naftatehasega; Rjazani oblasti kuberner Pavel Malkov kinnitas droonirünnakut piirkonnale ja tulekahju naftatehase territooriumil, mainides ka kahjustusi veel ühe nimeta ettevõtte laole ja sõidukitele. Venemaa kaitseministeerium teatas 166 Ukraina drooni allatulistamisest Voroneži ja Rjazani oblastite kohal ega teatanud ühegi raketi allatulistamisest. Voroneži oblasti kuberner Oleksandr Gusev polnud avaldamise ajaks rünnaku tagajärgedest teada andnud; pärast südaööd avaldas ta vaid mõned teated droonirünnaku ohu kohta. Ukraina pool ei olnud avaldamise hetkel neid sündmusi kommenteerinud.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Mõlemad Ukraina allikad keskenduvad sügavale Venemaa sisealale tehtud edukatele või tõenäoliselt edukatele löökidele nii sõjaväeobjekti kui ka naftatehase vastu. Nad tsiteerivad Ukraina seirekanaleid Tomahawk'i rakettide kasutamise kohta ja märgivad, et Venemaa ei teatanud ühtegi raketit alla lasknud olevat. Mõlemad raamistavad rünnakuid kui jätku president Zelensky otsusele lõpetada USA survestatud paus Vene energiataristu löömisel ning rõhutavad poliitilist signaali naftatehase streikide taasalustamisest pärast Washingtoni survet neid lõpetada.
Kus kajastused lahknevad
Kahe allika vahel ei ole olulisi erinevusi peale ajaarvestuse: Rjazani naftatehase tulekahju kinnitas hilisemas etapis Rjazani oblasti kuberner Pavel Malkov, samas kui varasemad teated põhjalasid üksnes kinnitamata elanike kontodel ja fakti polnud ametlikult tunnistatud. Teine erinevus puudutab rakettide (konkreetselt Tomahawk'ide) tabamust: Ukraina seirekanalid teatasid Tomahawk'i löökidest Borisoglusebski lennuväljale, kuid Venemaa kaitseministeerium teatas üksnes droonide allatulistamisest ja ei maininud ühtegi raketitõrjet.
Taust
11. oktoobril kuulutas USA president Donald Trump välja nn energiarahu Ukraina ja Venemaa vahel, mis nägi ette löökide lõpetamise ainult naftatehaste vastu. Washington hoiatas Kiievit, et võib piirata luureandmete jagamist ja relvamüüki, kui rünnakud Vene naftataristule jätkuvad. Zelensky sõnul järgnes otsus paus lõpetada USA piirangutele luureandmete jagamisel ja Starlinki satelliitinternetile juurdepääsul Ukraina relvajõududele. Ukraina presidendi kantselei oli varem eitanud Venemaa väiteid 14. oktoobri löökide kohta Vene tehaste vastu; Zelensky ütles, et Ukraina ei olnud kolme päeva Vene naftatehaseid löönud. Rjazani naftatehas on üks Venemaa viiest suurimast, töötlemisvõimsusega kuni 18 miljonit tonni naftat aastas; Ukraina relvajõud teatasid viimati selle tabamisest 2026. aasta septembris.