Avaldatud: · Uuendatud:

EL kaalutab 45 miljardi euro suurust Ukraina toetuspaketti ja uut laenu

Euroopa Liit kaalutab 2027. aastaks Ukrainale uut laenu ja ligikaudu 45 miljardi euro допомоги, щоб допомогти покрити її оletatava 70 miljardi euro finantsvajaduse. Euroopa Rahanduse Miniimõteku eraseisandel 26.–27. novembril peaksid liikmed otsustama finantsvahendi struktuuri. Samal ajal on Euroopa Liit leelis kutsunud Ukrainale kinni tehtud Venemaa raha kasutamise küsimuses tekkinud vastuolu.

Põhipunktid

  • Ukraina очікуваний фінансовий потреба 2027. aastal on 70 miljardit eurot.
  • EL valmistab ligikaudu 45 miljardi euro suurust toetuspaketti, mis kataks umbes kaks kolmandikku 70 miljardist eurost.
  • Tõenäoliselt rahastatakse pakett EL eelarvega tagatud laenuga.
  • EL tegeleb väljapoole EL-i kuuluvate partnerite, sealhulgas G7, Šveitsi, Norra, Austraalia ja Uus-Meremaa rahalise osalusega.
  • Osa 2027. aasta kaitsekuludest kaetakse olemasolevate SAFE-programmi vahenditest ja Euroopa Rahufondist.
  • Volodymyr Zelenskyi palus võtta vastu 22. sanktsioonipaketi ning anda Ukrainale vähemalt 70 miljardit eurot kaitseks.
  • EL-i liikmed peavad otsustama finantsvahendi küsimuse 26.–27. novembri eraseisandil Euroopa Rahanduse Miniimõteku.

Miks see on oluline

EL-i võimalik 45 miljardi euro pakett võiks katta ligikaudu kaks kolmandikku Ukraina 2027. aasta kaitsefinantsvajadusest. Olemasolevad euroopa programmid, sealhulgas SAFE ja Euroopa Rahufond, peaksid samuti katma osa kaitsekuludest. Paketi elluviimine sõltub siiski liikmeriikidevahelistest läbirääkimistest ning väljapoole EL-i kuuluvate partnerite osalusest. Kinnite asetatud Venemaa varade kasutamine jääb vastuoluliseks ega ole tõenäoline praktiline rahastusallikas.

Mis juhtus

EL kaalutab uut euroopa ülesande laenu, mis oleks tagatud EL-i praeguse eelarvega, ning ligikaudu 45 miljardi euro suurust toetuspaketti Ukrainale. Pakett moodustaks umbes kaks kolmandikku Ukraina 2027. aastal hinnatud 70 miljardi euro finantsvajadusest. Ülejäänud osa kaetaks muu hulgas SAFE-programmi ja Euroopa Rahufondi olemasolevate vahenditega. EL üritab залучити Canada ning Suurbritannia kaudu suuremaid osarüüke ja arvestab ka G7 riikide, Šveitsi, Norra, Austraalia, Uus-Meremaa ning rahvusvaheliste institutsioonide panuseid. EL ei arvesta USA osavõttu. Rahastamise struktuur peaks olema välja töötatud ja liikmeriikide juhid peaksid selle üle otsustama Euroopa Rahanduse Miniimõteku eraseisandil 26.–27. novembril.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukrainaised teated keskenduvad Zelenskyi 70 miljardi euro suurusele kaitsefinantsvajadusele, vajadusele tugevdada õhukaitset talveks ning lisada sanktsioone Venemaa vastu. Samuti tuuakse välja oht, et Venemaa võib püüda mõne partneri kaudu kinnite asetatud varasid tagasi saada. EL-i finansvahendit розглядають як важлику складову міжнародної підтримки, потрібної Україні для оборони 2027 року.

Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad

rahvusvaheline käsitlus keskendub 45 miljardi euro suurusele paketile, selle osale Ukraana finantsvahes ja võimaliku EL-i toetatud laenu struktuurile ning ajakavale. Samuti käsitletakse väljapoole EL-i kuuluvate partnerite залучення, opposition to frozen assets and possible non-participation of member states in the loan.

Kus kajastused lahknevad

Suurbritannia välisministri Ed Milibandi seisukoht erineb teiste liikmeriikide lähenemisest: ta kutsus EL-i riike kasutama Ukraani rahastamiseks 210 miljardit eurot kinnite asetatud Venemaa varasid, kuid Belgia jätkas sellise kasutamise vastuvõtmisega ning EL-i liikmetel puudus finants- ja õigusriskide jaotamise küsimuses konsensus. Tšehhia ja Slovakkia teatasid, et ei osale Ukrainale laenu andmises, Ungari oli oodata samat, Belgia oli aga vastu Venemaa kinnite asetatud varade kasutamisele.

Taust

Ukraina projitseeritud finantsvajadus 2027. aastaks on 70 miljardit eurot. Euroopa Liiga tegutseb võimaliku EL-i eelarvega tagatud laenu, а European Commission is expected to present possible structures for the new loan in a separate document. Zelenskyi also called for stronger air defence before winter and a new sanctions package.