Ukraina soovib EL-i naasta külmutatud Vene varade teema juurde
Ukraina asepeaminister Vsevolod Tšentsov kutsus 4. septembril Iirimaal toimunud EL-i mitteformaalsel ministrite kohtumisel üles vaatama uuesti üle idee kasutada külmutatud Vene varad Ukraina eelarvepuudujäägi katmiseks. Ta rõhutas, et Ukraina peab läbirääkimisi nii EL-i kui ka teiste partneritega, et katta käesoleva aasta, eelkõige kaitsetulud, ja koostada finantsstrateegia 2027. aastaks.
Põhipunktid
- Asepeaminister Vsevolod Tšentsov esitas ettepaneku 4. septembri mitteformaalsel EL-i ministrite kohtumisel Iirimaal
- Ukraina läbirääkimised EL-i ja teiste partneritega puudutavad käesoleva aasta eelarvepuudujääki ja 2027. aasta finantsstrateegiat
- President Volodõmõr Zelenskõi on hinnanud eelarvepuudujäägiks umbes 23 miljardit eurot
- EL-i 90-miljardiline laen Ukrainale on üks peamisi vahendeid, millest osa soovitakse väljastada ettenähtust varem
- Nelja EL-i liikmesriigi initsiatiiv taasavada arutelu külmutatud Vene varade kasutamise üle
- Belgia vastuseis tuleneb kartusest Venemaa võimalike õigusnõuete ja sellest tulenevate finantsriskide ees
- Ukraina kavatseb katta umbes kolmandiku oma finantsvajadustest väljaspoolt EL-i asuvate riikide toel, sealhulgas Norra, Ühendkuningriigi, Kanada, Islandi ja Šveitsi
- Ukraina on juba esitanud EL-ile uue väljamakse taotluse õhutõrjesüsteemi tugevdamiseks
Miks see on oluline
Ukraina silmitsi seisab suure finantseerimispuudujäägiga, mille katmiseks otsitakse mitmeid allikaid, sealhulgas EL-i laenu varasoonemat väljastamist ja külmutatud Vene varade kasutamist. Belgia vastuseis on seni blokeerinud varade mehhanismi, kuid nelja EL-i liikmesriigi initsiatiiv võib arutelu taasavada. Läbirääkimised seovad lühiajalise rahastuse käesolevaks aastaks pikemaajalise strateegiaga kuni 2027. aastani.
Mis juhtus
Ukraina asepeaminister Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni küsimustes Vsevolod Tšentsov esines 4. septembril Iirimaal EL-i mitteformaalse ministrite kohtumise eel avaldusega, milles kutsus üles vaatama uuesti üle idee kasutada külmutatud Vene varad Ukraina eelarvepuudujäägi katmiseks. Ta märkis, et Ukraina peab läbirääkimisi nii EL-i kui ka teiste partneritega, et katta käesoleva aasta finantseerimispuudujääk, eelkõige kaitsetarbeks, ning koostada strateegia 2027. aastaks. Tšentsov ei nimetanud konkreetseid numbreid, kuid nimetas ühe võimaliku lahendusena EL-i 90-miljardilise laenu varasoonemat väljastamist ning rõhutas, et kolmandiku Ukraina vajadustest peaksid katma väljaspoolt EL-i asuvad partnerid, sealhulgas Norra, Ühendkuningriik, Kanada, Island ja Šveits. Eelmise aasta ettepanek, mis nägi ette enam kui 200 miljardi euro väärtuses külmutatud varade kasutamist, on Tšentsovi sõnul ambitsioonikas, kuid selle ülevaatamine eeldab esmalt numbrite läbivaatamist ja Belgia tagasitoomist dialoogi. Belgia on seni blokeerinud mehhanismi, kartes Venemaa võimalikke õigusnõudeid ja riske; Tšentsov pakkus välja kompromissina piirduda esialgu osaga varadest või kaasata garantiide andmisesse ka teisi riike peale EL-i. Nelja EL-i liikmesriigi initsiatiiv on suunatud arutelu taasavamisele. Samal kohtumisel Iiri välisminister Helen McEntee teatas, et Ukraina kaitseminister tutvustas EL-i ministritele vajadust täiendava finantsabi järele.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad esitavad Tšentsovi avaldust peamise sündmusena ning rõhivad Ukraina läbirääkimiste pingutusi ja keerulist finantsolukorda. Ukraina ametnike narratiiv on keskne ja keskendub vajadusele leida uusi rahastusallikaid, sealhulgas külmutatud Vene varade kasutamisele.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Rahvusvaheline raamistik eraldi ei kajastu.
Taust
Eelmise aasta ettepanek nägi ette enam kui 200 miljardi euro väärtuses külmutatud Vene varade kasutamist Ukraina kasuks. Teised partnerid pidid plaanide kohaselt katma umbes kolmandiku Ukraina finantsvajadustest 2026. ja 2027. aastaks. Belgia peamine mure on seotud Venemaa võimalikest õigusnõuetest tulenevate riskide õiglase jaotamisega.