Ukraina taotleb Euroopa Liidult 27 miljardi dollari suurust lisaabi aasta lõpuks
President Zelenskyi teatas Euroopa partneritele, et Ukraina vajab aasta lõpuks täiendavalt 27 miljardit dollarit. Euroopa ametnikud olid sellise mahu üle üllatunud ja kahtlevad, kas summad on põhjendatud. Ukraina pöördus lisaraha saamiseks ka Suurbritannia, Kanada ja Jaapani poole ning kutsub üles kasutama Brüsselis asuvas Euroclearis hoitavaid külmutatud Vene varasid.
Põhipunktid
- President Zelenskyi sõnul vajab Ukraina aasta lõpuks täiendavalt 27 miljardit dollarit.
- Euroopa ametnikud ei oodanud nii suurt defitsiiti ja kahtlevad kulutuste efektiivsuses ning vajaduste põhjendatuses.
- Kaheksa Euroopa diplomaadi ja ametniku hinnangul oleks üks realistlikumaid võimalusi kiirendada juba heaks kiidetud üle 100 miljardi dollari suuruse ELi laenu väljamaksmist.
- Ukraina palus rahalise augu katmisel abi ka Suurbritannialt, Kanadalt ja Jaapanilt.
- Ukraina nõuab ELilt külmutatud Vene riigivarade kasutamist lisaraha kaasamiseks; Brüsselis asuvas Euroclearis on neid üle 200 miljardi dollari.
- Belgia on Vene varade konfiskeerimise vastu, kartes pretsedenti ja rahalise stabiilsuse riske.
- USA on Ukrainale antava rahalise toetuse katkestanud, mis muudab Euroopa rahastamise Ukraina jaoks kriitilisemaks.
Miks see on oluline
Taotlus tekitab lähikvoodal rahastamisprobleemi ajal, mil Ukraina vajab liitlaste jätkuvat toetust. Euroopa ametnikud selgitavad, kas defitsiit peegeldab rahastamispuudust, tegelikke kulusid või ülepaisutatud nõudmisi. ELi laenu väljamaksete kiirendamine tooks raha kiiremini, kuid vähendaks järgmise aasta mahtu. Lahkarvamus külmutatud Vene varade kasutamisest jätab ühe olulise potentsiaalse rahastamisallika lahtiseks.
Mis juhtus
President Volodõmõr Zelenskõi teatas Euroopa partneritele, et Ukraina vajab aasta lõpuks täiendavalt 27 miljardit dollarit. See summa hõlmab osaliselt kulutusi relvadele, sõjaväelaste palkadele ja langenud sõdurite peredele makstavatele toetustele. Euroopa ametnikud olid sellise suurusjärgu üle üllatunud ja püüavad kindlaks teha defitsiidi täpse mahu ja põhjused ning otsustada, kuidas lisaraha võiks sel aastal anda. Kaheksa Euroopa diplomaadi ja ametniku sõnul on üks realistlikumaid lahendusi juba heaks kiidetud üle 100 miljardi dollari suuruse ELi laenu väljamaksmise kiirendamine, kuid see tähendaks järgmisel aastal Ukrainale vähem raha. Ukraina on pöördunud lisaks Euroopale ka Suurbritannia, Kanada ja Jaapani poole. Valitsus teatas karmist kokkuhoiurežiimist nende kulude puhul, mis ei ole seotud riigikaitsega.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina meedia rõhutab lisa rahastusvajaduse suurust ja survet riigikaitsekulutustele. Ukraina ametnikke kirjeldatakse kui neid, kes pöörduvad rahastuse saamiseks mitmete rahvusvaheliste partnerite poole, hõlmates relvahankeid, sõjaväelaste toetust ja langenud sõjameeste perede abistamist. Külmutatud Vene varasid nähakse potentsiaalselt olulise kiire rahastamise allikana ning rõhutatakse vajadust selgitada rahalist olukorda Euroopa ametnikele.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Rahvusvaheline kajastus toob esile Euroopa ametnike üllatuse defitsidi ulatuse üle ja nende küsimused kulutuste tõhususe ning taotluse põhjendatuse kohta. Euroopa ametnikke kujutatakse neina, kes kaaluvad defitsiidi täpset suurust ja põhjuseid ning otsivad rahastamisvõimalusi, arvestades siseriiklikke eelarvepiiranguid. Belgia vastuseisu Vene varade konfiskeerimisele rõhutatakse kui piirangut, mis raskendab nende varade kasutamist Ukraina toetamiseks.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad kahes punktis. Esiteks kirjeldatakse Roksolana Pidlasa avaldust Vene rünnakute tõttu kaotatud oodatava tulu kohta erinevalt: ühtede andmetel kaotati umbes pool oodatavast tulust 2025. aastal, teiste andmetel aga viimase kuu jooksul. Teiseks on esitatud kaks erinevat hinnangut aasta lõpuks vajaliku lisarahastuse kohta: 27 miljardit dollarit seoses riigikaitseelarve defitsiidiga ning 29,5 miljardit dollarit Pidlasa sõnul.
Taust
EL kiitis aprillis heaks üle 100 miljardi dollari suuruse laenu Ukrainale, mida väljastatakse kahe aasta jooksul – pool 2026. aastal ja ülejäänud 2027. aastal. Belgias asuvas Euroclearis hoitakse üle 200 miljardi dollari väärtuses külmutatud Vene riigivarasid. Belgia on nende varade konfiskeerimise vastu, kartes pretsedenti ja rahalise stabiilsuse riske. USA on Ukrainale antava rahalise toetuse katkestanud, mis suurendab Euroopa rahastamise tähtsust. Ukraina otsib abi ka Suurbritannialt, Kanadalt ja Jaapanilt ning ei ole veel avaldanud oma lühiajaliste eelarvevajaduste täielikku jaotust.