Steve Witkoff
Steven Witkoff on Ameerika Ühendriikide kinnisvaraarendaja ja New Yorgis asuva kinnisvaraettevõtte Witkoff Group asutaja. Ta on olnud president Donald Trumpi erisaadik, kes keskendus Lähis-Ida diplomaatiale ja Gaza sõjaga seotud läbirääkimistele ning tegutse ka saadikuna suhetes Venemaa ametnikega seoses Ukraina konfliktiga.
-
Berliinis toimus Koalitsiooni valmisoleku kohtumine Ukraina, USA ja Euroopa juhtidega
Berliinis toimus 19. novembril Koalitsiooni valmisoleku liidrite kohtumine, milles osalesid president Volodymyr Zelenskii ning USA eriesindajad Jared Kushner ja Steve Witkoff. Участники arutasid Ukraina sõjalist ja rahalist toetust, pärast sõda pakutavaid ohutusgarantii ning järgmise mitmepoolse rahuvõtte ettevalmistust. Kohtumine oli osa koordineeritud diplomaatilisest pingutusest, mis hõlmas ka Donald Trumpi läbirääkimisi Hiinas.
-
Abu Dabi kolmepoolised Ukraina-USa-Venemaa rahuvedelised lõppesid
Ukraina, USA ja Venemaa delegatsioonid pidid 10.–11. novembril Abu Dabi kolmepoolised rahuvedelised. Esimene päev keskendus sõelale, turvagarantidele, humanitaarsetele küsimustele ja Euroopa uue julgeolekusüsteemi kavandamisele, teine aga territoriaalküsimustele. Järgmisena plaanisid Jared Kushner ja Steve Witkoff kohtuda Moskvas Vladimir Putiniga ning Dublinis Volodymyr Zelenskiga.
-
ABU-Daabis alustasid Ukraina, USA ja Venemaa kolmepoolseld rauetelefone
10. novembril alustasid Abu Dhabis Ukraina, USA ja Venemaa delegatsioonid kolmepoolseid rauetelefoneid. Esimene päev keskus humanitaarsetel sammudel, vangi vahetamisele, julguoleku tagatistele, deeskalatsioonile ja Euroopa tulevase julguoleku arhitektuurile. Ukraina ja Venemaa jõudsid esimese vooru jooksul kokkuleppele suuremahulise vangi vahetamise kohta ning teine voor oli kavandatud 11. novembriks.
-
Soome president ja Norra peaminister kõnelesid Putiniga Ukraina rahu küsimustel
Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre rääkisid 27. oktoobril Volodõmyr Putiniga umbes 90 minutit. Euroopa tegevajad koordineerisid kõne Ukraina presidentiga Volodõmyr Zelenskõiga ning edastasid Kremlile Ukraina seisukoha. Støre ei näe siiski märke, et Putin oleks tõeliselt valmis raua lepinguks, ning Euroopas puhkes vahe ühenduse võimaliku rolli kohta Moskvas.
-
USA ettepanek uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri kohta põhjustab Euroopas ebakindlust
USA administratsioon kavandas teadmata Euroopa liikmetele ja NATO liikmetele uut Euroopa julgeolekuarhitektuuri, яка передvõimaldaks Venemaa osalemise. Euroopa officials skeptiseerivad ettepanekut ning nõuavad, et arhitektuuri ei arutletaks sõjaga ajal ja Euroopa osaluseta. Volodymõr Zelenskõi rõhutab, et esmalt tuleb arutada sõja lõpetamist ja Ukraina julgeoleku garanteeringuid.
-
Trump: peagi sõlmitav suur kokkuleppe võib hõlmata kogu Euroopat
Donald Trump ütles 5. novembril, et USA ootab suure kokkuleppe sõlmimist, mis lõpetaks Venemaa sõja Ukraina vastu ja võiks hõlmata kogu Euroopat. Detailsete tingimuste kohta ta ei rääkinud. Kolmepoolsele Ukraina-USA-Venemaa kohtumisele Aбу-Даби on planeeritud 10.–11. november.
-
Zelinskyi: USA peatatas Ukrainale 16 miljardi dollari abi andmise
Ukraina president Volodymyr Zelinskyi ütles, et USA on peatatas 16 miljardi dollari suuruse abi, mis oli ette nähtud varasemate kokkulepete ja otsustega. Ta kutsus Ukrainal võitma nende vahendite vabastamise eest, tugevdama kahepoolsest toetust Kongressis ning looma dialoogi uue poliitilise struktuuriga.
-
Soome ja Norra liidrid rääkisid Putiniga ning kutsusid üles sõja lõpetamist
Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre algatasid 27. oktoobril Putiniga kooskõlastatud telefonikõneluse, et arutada sõja lõpetamist ja tulevaseid läbirääkimisi Abu Dhabi'is. Pärast kõnelust teavitasid nad president Volodymyr Zelenskyi sellest. Euroopa liikmed reageerisid ettevaatlikult ning vaidlustasid, kas selline algatus oli ülejäänud EL-iga piisavalt kooskõlastatud.
-
Oleshkites alustati kohalikku relvapiirudpausa humanitaarse abi ja evakueerimise jaoks
Ukraina ja Venemaa kinnitasid, et Oleshkites, okupeeritud Khersoni piirkonnas, alustati 27. oktoobril kohalik relvapiirudpaus. See on ette nähtud humanitaarse abi toimetamiseks, kivide eemaldamiseks ning elanike vabaks väljumise ja evakueerimise võimaldamiseks. Vahendust väljaastumiseks oli vaja kahe tuhande inimese päästmiseks, keda takistavad miinid ja droonirünnakud ning kellel on vähenemas toidu- ja ravimivarud.
-
Ukraina, USA ja Venemaa plaanivad kolmepoolset kohtumist Abu Dhabi
Ukraina, USA ja Venemaa домовиsid korraldada kolmepoolse kohtumiste taseme kohtumise Abu Dhabis 2026. aasta novembri esimesel poolel. Täpset kuupäeva pole veel määratud ning Euroopa osalema kutsumise küsimus jäi lahendamata. Kohtumise eelnevatel läbirääkimistel arutleti muu hulgas võimalikku demilitariseeritud tsoonit Donbasis ja majanduslikke tingimusi Venemaale.
-
Euroopa kaalib viit juhtivat võimalikku läbirääkija Venemaaga Ukraina sõja lõpetamiseks
Euroopa riigid kaalivad viit presidenti või peaministrit võimalike Venemaa läbirääkija ülesanneteks Ukraina sõja lõpetamise vestlustel. Varem ei ole õnnestunud leida üht euroopa pealinna toetust saavat esindajat, mistõttu on tõenäoline, et esindajaks valitakse mitme riigi juhtidest koosnev delegatsioon.
-
EL ei vali veel esindajat võimalikeksvestlusteks Vladimir Putiniga
Euroopa valitsused arutlevad ühe esindaja või esindajate rühma määramist, kes räägiks Putiniga otse Ukraina sõja lõpetamise üle, kuid ühist otsust pole veel saavutatud. Arutelu aktiveerus pärast USA eriühendaja Steve Witkoffi visiiti Venemaale ja ettepanekut korraldada kolmepoolne kohtumine Donald Trumpi ja Volodymyr Zelenskiga.
-
Venemaa raket ja droone ründasid Ukraimat, peamine sihtmärk oli Kiiev
Venemaa korraldas ööl 21.–22. oktoobrini Ukraina vastu massiivse kombineeritud raket ja droonide ründe, mille peamine sihtmärk oli Kiiev. Kiievis tulid rünnakud kolmes baliistiliste rakettide lainena, mis kahjustasid elanikke ja tsiviilinfrastruktuuri ning häiritsid liiklust ja metroo. Zelenskij seostas ründe vahetult pärast toimunud läbirääkimistega, näidates tema hinnangul, et Venemaa suhtes sõja lõpetamisse pole tegelikku muutust.
-
Zelensky: Trump võib Putini lauaotsa sunnida, kuid Ukraina vajab raket ja sanktsioone
Volodymyr Zelensky ütles CNN-i intervjuus, et Donald Trump võib aidata Venemaa sõda lõpetada, kui kohaldab Putinile sama survet ja retoorikat, mida kasutab Zelenskiga. Ukraina kaks peamist nõuet liitlastele on säilitada sanktsioonid Venemaa vastu ning saada tõhusamaid õhukaitserakete. Zelensky rõhutas, et suhted USA-ga on напrząte, kuid ei ole tingitud isiklikest vastatõukestest.
-
Witkoff kohtus Peterburis Putiniga; Moskva nõustus taasalustama kolmekõnelisi läbirääkimisi
USA eriesindaja Steve Witkoff kohtus 21. oktoobril Peterburis umbes kolm tundi Vladimir Putiniga, vahetades varem 20. oktoobril Oslos Ukraina presidenti Volodymyr Zelenskyt, Norra peaministrit Jonas Gahr Støret ja Soome presidenti Alexander Stubbi sisaldanud kõneluste tulemusi. Putin teatas kohtumise alguses USA kodaniku Stephen Hubbardi vabastamisest, Witkoff nimetas Putinit "humanistiks" ja Venemaa väljendas valmisolekut jätkata kolmekõnelisi USA-Venemaa-Ukraina läbirääkimisi novembri kümnendates päevades.
-
Kallas: Euroopa peab Ukrainale jätkuvalt toetust andma ja nõudmisi esitama
Kaja Kallas väitis 20. oktoobril Euroopa Parlamendris, et Ameerika Ühendriikide läbirääkijad on umbes poolteist aastat püüdnud Ukraadat sundida kapituleeruma Vladimir Putini tingimustel. Tema sõnul takistas Ukraaat kapituleerumist Euroopa toetus ning Euroopa peab jätkuvalt toetama Ukraadat ja osalema rahuvõimalustes. Kallas kutsus ka üles nõudmiste esitamise Venemaale, et saavutatud rahu oleks püsiv ja õiglane.
-
Venemaa droonirünnak kahjustas Boryspilis üheksakorruselist elumaja
Ööl vastu 5. septembrit tabas Venemaa droonirünnak Boryspilis üheksakorruselist elumaja, kahjustades katust ja ülemist korrust ning süütades põlema katuse ja ühe korteri. Kiievi oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Tõmur Tkachenko sõnul sai haiglasse toimetatud kaks naist, kuigi esialgses raportis ohvreid ei mainitud.
-
Venemaa ründas 5. septembri öösel Kiievit ja Kiievi oblastit – kannatada said lennujaamad ja elumajad
Venemaa tabas 5. septembri öösel Kiievit ja Kiievi oblastit Iskander-M/KN-23 ballistiliste rakettide ja enam kui 160 löökdrooniga. Rünnakus said kannatada Kiievi ja Boryspili lennujaamad, Boryspilis hukkus osa ühe üheksa-korruselise elamu katusest ja ülemisest korrusest, 15 elanikku evakueeriti ning kaks naist viidi haiglasse. Dnipropetrovski oblastis tapeti öösel viis ja vigastati viis inimest; Kamjanskes kuulutati 5. september leinapäevaks.