Õhujõud
-
Venemaa tulistas 12. septembril Ukraina pihta ligi 500 drooni
Venemaa jätkas 12. septembril kogu päeva vältel massiivseid droonirünnakuid Ukraina vastu, mille käigus lasti välja ligi 500 löökdrooni. Ukraina õhutõrje laskis või supresseeris päevasel perioodil (6:30–18:00) maha 336 drooni 410-st, kuid 21 lööki jõudis sihtmärgini ja õhtuks oli Ukraina õhuruumis veel umbes 55 drooni. President Zelenskõi nimetas rünnakuid Venemaa katseks hävitada Ukraina majandus, et murda selle vastupanu.
-
Vene raketid tabasid Krõvõi Rihi metallurgiatehast, hukkus kaks inimest
Venemaa jõud ründasid 11.–12. septembri öösel Krõvõi Rihi mitmest suunast ballistiliste rakettidega. Rünnak tabas ArcelorMittal Krõvõi Rihi metallurgiakombinaati ning põhjustas tsiviilinfrastruktuurile ulatuslikku kahju. Hommikuseks oli hukkunute arv tõusnud kaheni, vigastatuid oli kolm kuni neli. Samal öösel tabas Vene rünnak ka teisi Dnipropetrovski oblasti piirkondi ja teisi Ukraina linnu.
-
Venemaa ründas Ukrainat 11. septembri öösel Banderoli raketi ja 161 drooniga
Venemaa jõud ründasid Ukrainat 11. septembri öösel (alates 10. septembri kella 18:00) S8000 „Banderol" tiibraketi ja 161 löökdrooniga. Ukraina õhutõrje laskis alla või suruti maha 138 drooni, kuid löögid tabasid 19 asukohta, tekitas tulekahju Kiievi üheksakorruselises elamus ja vigastas vähemalt seitset inimest pealinnas.
-
Ukraina õhutõrjerakettide varud on ammendumas, kuna Venemaa suurendab droonide ja ballistiliste rakettide tootmist
Ukraina õhutõrjerakettide varud Patriot süsteemide ja F-16-de jaoks on peaaegu otsakorral, samas kui Venemaa toodab Geran-tüüpi reaktiivdroone ja ballistilisi rakette kasvavas mahus. Ukraina püüab katta tekkinud lünga Euroopa tarnitavate SAMP/T süsteemide ja ühise Freyja projektiga, mis pakub PAC-3 rakettidele odavamat alternatiivi.
-
Poola tõstis 10. septembril õhujõudude valmisolekut Vene droonide tõttu Lääne-Ukrainas
Poola operatiivjuhtkond viis 10. septembri hommikul õhukaitsejõud ja -vahendid kõrgendatud valmisolekusse seoses Venemaa reaktiivmootoriga droonide tegevusega Lääne-Ukraina kohal. Päeva jooksul tõsteti valmisolekut teist korda. Lennukid sooritasid ennetavaid lende Poola õhuruumis, ida-Poolas kehtestati õhuruumipiirangud ning SMS-hoiatused saadeti Lubelskie ja Podkarpackie vojevoodkondade elanikele. Poola sõjaväe väitel ei tuvastatud Poola õhuruumi rikkumisi. Lublini ja Rzeszówi lennujaamad suleti ajutiselt.
-
Venemaa korraldas öösel Kyivi vastu ulatusliku raketi- ja droonirünnaku
Ööl vastu 8. septembrit 2026 ründas Venemaa Ukrainat kümnete rakettide ja 166 löökdrooniga, peamised sihtmärgid olid Kyiv ja Kiievi oblast ning Odessa oblast. Rünnak leidis aset vahetult pärast USA president Donald Trumpi erisaadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneri lahkumist Kyivist, lõhkudes nende visiidi ajaks kokku lepitud kolmepäevast pealinnadevahelist löökide pausi. Kyivis sai algselt surma vähemalt kaks inimest (mõlemad Solomjanski rajoonis) ja vigastada kümme; päeva jooksul kasvas kannatanute arv. Rünnaku tagajärjel sai kahjustada vähemalt viis Kyivi rajooni, üle 50 objekti – elumaju, koole, metroojaama fassaad, apteegilaod ja supermarket. Poola tõstis õhujõud öösel õhku ja viis õhutõrjesüsteemid valmisolekusse.
-
Zelenski ootab kohtumist Trumpiga septembri 20. kuupäevade paiku; teemaks USA ballistilise raketitõrje tarned
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas 8. septembril, et ootab USA presidendi Donald Trumpiga isiklikku kohtumist septembri 20. kuupäevade paiku. Kohtumise põhiteemana nimetas ta Ameerika ballistilise raketitõrje tarnete küsimust. USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner külastasid Kiievi 6. septembril ning said Zelenskilt üksikasjaliku ülevaate Ukraina vajadustest ballistiliste rakettide tõrjumiseks. Samal ajal tabas Venemaa ööl vastu 8. septembrit Kiievi ulatusliku ballistiliste rakettide, tiibrakettide ja droonide rünnakuga.
-
Lavrov nimetas Saksamaa Leipzigi drooniintsidenti järel tehtud samme "päris sõja alguseks"
Venemaa välisminister Sergei Lavrov nimetas Saksamaa reaktsiooni Leipzigi/Halle lennujaamas toimunud droonirünnaku katsele "päris sõja alguseks" ja võrdles Berliini samme diplomaatiliste esinduste sulgemisega enne Teist maailmasõda. Saksamaa süüdistas 1. septembril ametlikult Venemaad ukrainlaste An-124 vastu suunatud drooni rünnakus, sulges viimase Vene peakonsulaadi Bonnis ja lõpetas "Vene maja" tegevuse Berliinis. Moskva vastas Saksa Goethe-Instituuti filiaalide ja Peterburi Saksa peakonsulaadi sulgemisega.
-
Venemaa jätkas Zaporižžja pommitamist: hukkus vähemalt üks tsiviilisik, süütas kaubanduskeskuse
5.–7. septembril 2026 tabasid Vene väed droonide, lennuväe, MLRS-i ja suurtükiväega Zaporižžja linna ja 53–54 asulat Zaporižžja oblastis. 6. septembri droonirünnakus Zaporižžjas hukkus 74-aastane mees ja haavata sai kolm inimest. Ööl vastu 7. septembrit süütas droonirünnak Zaporižžjas kaubanduskeskuse, kust ohvreid esialgu ei teatatud.
-
Vene droonirünnak tabas Kiivi ja Boryspili lennujaamu Zelenski sõnul esimest korda kaua aega
Ööl vastu 5. septembrit korraldas Venemaa droonirünnakuid Kiivi piirkonda ja teistesse Ukraina oblastitesse. President Zelensky sõnul tabas Venemaa esimest korda kaua aega sihtotstarbeliselt Kiivi (Žuljany) ja Boryspili lennujaamu, mida ta seostab läheneva USA delegatsiooni visiidiga. Boryspilis sai kannatada üheksa-korruseline elumaja, kaks naist sai viga ja 15 elanikku evakueeriti. Rünnakutes sai kannatada kaheksa Ukraina oblastit.
-
Venemaa droonirünnak kahjustas Boryspilis üheksakorruselist elumaja
Ööl vastu 5. septembrit tabas Venemaa droonirünnak Boryspilis üheksakorruselist elumaja, kahjustades katust ja ülemist korrust ning süütades põlema katuse ja ühe korteri. Kiievi oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Tõmur Tkachenko sõnul sai haiglasse toimetatud kaks naist, kuigi esialgses raportis ohvreid ei mainitud.
-
Venemaa ründas 5. septembri öösel Ukrainat rakettide ja 167 drooniga ning lõi keskpäeval Khersoni suunduvat reisirongi
Vene relvajõud ründasid Ukrainat 5. septembri öösel Iskander-M/KN-23 ballistiliste rakettide ja 167 drooniga. Umbes kellel 12 tabasid mitu Shahed-tüüpi drooni Chornobaivkas Khersoni oblastis Khersoni suunduvat reisirongi, kahjustades kaht diiselõikusaja. Rünnakus sai vigastada kaks inimest: 55-aastane raudteetöötaja viidi haiglasse ning 18-aastane tütarlaps sai abi ambulatoorselt. 21 reisijat ja rongipersonal evakueeriti.
-
Venemaa korraldas 5. septembri öösel Ukraina vastu suure õhurünnaku
Venemaa ründas Ukraina öösel 4. septembrist 5. septembrile Iskander-M/KN-23 ballistiliste rakettide ja 167 löögidrooniga (Shahed, Gerbera ning Parodia petudroonid). Ukraina õhutõrje neutraliseeris kell 08:30 seisuga 128 drooni. Laskud tabasid 23 asukohta, hukkusid ja said viga inimesed Dnipropetrovski, Kiivi ja Mõkolajivi oblastis.
-
Dmuhhovski nimetati Ukraina vägede „väikese" õhutõrje ülemaks
Ukraina õhujõudude pressiesindaja kolonel Juri Ignati teatel 5. septembril määrati kolonel Oleksandr Dmuhhovski Ukraina õhujõudude „väikese" õhutõrje jõudude ülemaks. Tegemist on esimese nimetatud ülemaga president Januaris lubatud eraldi „väikese" õhutõrje juhtkonnas. Üldsuunda jätkab õhujõudude asejuhataja Juri Tšerevašenko.
-
Venemaa ründas Ukrainat 121 drooni ja Kh-31 raketiga; hukkus tsiviilisikuid ja kaks politseinikku
Ööl vastu 4. septembrit korraldas Venemaa ulatusliku õhurünnak Ukrainasse, kasutades Kh-31 tiibraketti ja 121 drooni, millest umbes pooled olid reaktiivmootoriga. Rünnakud tabasid Kõigest Kiievi, Odessa, Dnipropetrovski, Tšerkassõ, Harkovi ja Zaporižžja oblastit, tappes tsiviilelanikke ja kaks politseinikku. Samal ööl teatati tulekahjust ka Venemaal Sotši asuvas Rosnefti naftaterminalis.
-
Vene droonid tabasid üleöö Zaporožžje kortermaja ja ründasid mitut oblastit
Vene relvajõud ründasid 3.–4. septembri öösel Ukraina droonidega, tabades Zaporožžjes mitmekorruselist elamut, mis süttis põlema. Rünnak oli osa laiemast droonirünnakust, mis puudutas korraga mitut oblastit – muuhulgas kuuldus plahvatusi Harkivis, droonid liikusid ka Mõkolajivi, Dnipropetrovski ja Odessa oblastite suunas. Zaporožžje oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Ivan Fedorovi sõnul sai üks naine hoone tabamuse tagajärjel vigastada.
-
Venemaa droonirünnak süütas Brovarys tööstusettevõtte
Neljanda septembri 2026 hommikul põhjustas Venemaa droonirünnak Kyivi oblastis Brovary linnas tulekahju tööstusettevõttes. Kohalik võim teatas kannatanuteta juhtumist, kuid hoiatas suitsu ja peenosakeste leviku eest ning kutsus elanikke aknaid sulgeta.
-
Venemaa öine droonirünnak tabas 13 Ukraina oblastit, Odessas sai haavata 17 inimest
Ööl vastu 3. septembrit 2026 korraldas Venemaa Ulrainale ulatusliku droonirünnaku, mille tagajärjel sai kannatada või hävis ehitis 13 oblastis. Odessas tabas droon 21-korruselist elumaja, kus kahjustada said 10.–17. korruse korterid – kokku sai viga 17 inimest, sealhulgas 3 last. President Volodõmõr Zelenskõi teatas, et Venemaa jätkab eskaleerimist, ja kutsus partnereid tugevdama Ukraina õhukaitset.
-
Ukraina F-16 pilootidel on kriitiline õhk-õhk-tüüpi rakettide puudus
Ukraina F-16 piloodid seisavad silmitsi õhk-õhk-rakettide akuutse puudusega ning peavad mõnel päevasel missioonil Vene õhu sihtmärkide tabamiseks kasutama lennuki pardakahurit. 107. õhulennuväe tiiva ülem kutsungiga "Phantom" kinnitas kriitilist olukorda ja rõhutas vajadust suurendada tarnet nii õhk-õhk-rakettide kui ka Patriot õhutõrjesüsteemide interceptor-rakettide osas.
-
Ukraina õhutõrje tabas teist päeva järjest Vene reaktiivdroone Geran-5 Kiievi lähistel
3. septembril 2026 tabas Ukraina õhutõrje teist järjestikust päeva Vene reaktiivdroone Geran-5 Kiievi piirkonnas, teatas presidendi nõunik Serhii „Flash" Beskrestnov. Rünnakutes sai kannatada 13 inimest, sealhulgas 12-aastane tüdruk. Beskrestnov hoiatas, et reaktiivsed droonid on olemasolevatele õhutõrjevahenditele keeruline sihtmärk.