Peaprokuratuur
Peaprokuratuur (Генеральна прокуратура) oli keskne asutus, mis ajalooliselt juhtis Ukraina prokuratuurisüsteemi prokuratuuriseaduse alusel. Peaprokurori nimetas presidendi ettepanekul ametisse Verkhovna Rada (parlament). Pärast 2019. aasta reformi anti suurem osa selle järelevalve- ja uurimisfunktsioonidest üle äsja loodud Peaprokuratuuri büroole, kuid asutus ise jätkab tegevust prokuratuurihierarhia osana.
-
Ukrainas süüdistatakse venemaa kindralit raketöösi tulemusena Skovoroda muuseumi kuulutamises
Ukrainas kinnitati 23. oktoobril 2026 venemaa kindralleitnant Oleg Makovetski vastu obilt süüdistust raketöösi tellimises Hryhorii Skovoroda muuseumile. Tema kaitseks mõisteti 8–12 aastat vangistust. Rünnak 6. mail 2022. aastal kahjustas muuseumit у Сковородинівка muuseumit r severely ning поimas ühe tsiviilohitust.
-
Saldo ja kaks kaaslast said kahtlustuse kolme õpilase ebaseadusliku üle viimise tõttu
Ukraina julgeolekuamet ja prokuratuur teatasid Volodymyr Saldole ning kahele kaaslasele kahtlustuse seoses kolme minori Hersoni kutserehkooli õpilase ebaseadusliku üle viimise okupeeritud Krimmile. Õpilased viidi sinna vanemate nõusolekuta ning hiljem sattusid okupatsioonivõimude kontrollitud õppeasutusse. Kõik kolm last on lõpuks tagasi Ukrainas, kuid nende tagasisaabumise täpset aega pole täpsustatud.
-
Endine prokuratuuriametnik sai süüdistuse operatsioonis „Kartaago”
Ukraina riigi korruptsioonivastane büroo (NABU) ja spetsialiseeritud korruptsioonivastane prokuratuur (SAP) teavitasid 22. oktoobril kahtestatud üksnes endisele Ukraina prokuratuuri peakantseleeli ühe osakonna juhile. Ta on osaluse kahtlustuses „Kartaago” operatsioonis paljastatud kuritegelikus组织onis ning kõrgem korruptsioonikohus määras talle 60 päevaks vahi alla 8 miljoni grivna suuruse võimaliku kautsiooniga. Uurimine jätkub ning võimalikke teisi osalejaid veel otsitakse.
-
Ukraina SBU pidas Odessas kinni kaks ametnikku, kes kahtlustuse kohaselt aitasid Venemaal legaliseerida okupeeritud Mariupolist varastatud nisu
Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) pidas 19. oktoobril Odessas kinni kaks põllumajandussertifikaatide väljastamisega tegeleva võõrfirma haru juhti ja tema alluvat laborijuhatajat. Neid kahtlustatakse Venemaa abistamises umbes 7857 tonni Ukrainast varastatud nisu väärtuses üle 60 miljoni grivna müügile viimisel läbi võltsitud dokumentide.
-
Ukraina asepeaminister ei pea vajalikuks konkursi korraldamist peaprokuröri ametikohale
Ukraina Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni asepeaminister Vsevolod Chentsov ütles intervjuus väljaandele Yevropeiska Pravda, et ta ei näe vajadust ega võimalust korraldada konkurssi peaprokuröri ametikohale. Tema sõnul ei sisalda ELi nõuded sellise konkurssi läbiviimise kohustust ning et sellist Euroopa praktikat ei eksisteeri. Tema seisukoht on vastuolus parlamendi antikorruptsioonikomitee juhi Anastasia Radina seisukohaga, kes on varem rõhutanud, et mõned ELi liikmesriigid sellist praktikat rakendavad.
-
Üksteist last, sealhulgas imik, toodi tagasi Hersoni oblasti okupeeritud osast
Üksteist last — seitse poissi ja neli tüdrukut vanuses 1 aasta ja 4 kuud kuni 17 aastat — toodi tagasi Hersoni oblasti Venemaa poolt okupeeritud alalt Ukraini kontrollitud territooriumile. Operatsiooni viis läbi heategevusorganisatsioon Save Ukraine presidentliku algatuse Bring Kids Back UA raames. Teave tagasitoomise kohta teatas Hersoni oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Prokudin.
-
Venemaa rünnak Kramatorskis: kahe bussi pihta, hukkus kuni 33 inimest
8. oktoobril 2026 tabas Venemaa Kramatorskis kaht reisijateveo bussi (marsruutkat). Hommikuse teate kohaselt oli hukkunud vähemalt 12 inimest; päeva jooksul kasvas arv 30-ni, rahvusvahelised ja mõned Ukraina allikad andsid hiljem ka 33 hukkunut. Haavatuid on 13–18, sõltuvalt allikast ja hetkest. Donetski oblasti sõjavaraadministratsiooni juhi Vadõm Filatškini sõnul peatatakse alates 9. oktoobrist Kramatorski ja Slovjanski ühistransport.
-
Vene kombinatsioonirünnak tabas 7. oktoobri öösel Ukrainat: hukkus kümneid inimesi, hulka lapsi
Vene väed korraldasid 7. oktoobri öösel ulatusliku kombineeritud õhurünnaku Ukraina vastu, kasutades ballistilisi rakette, tiibrakette ja droone. Rünnak tabas Kõikit ja mitmeid oblast'eid, hukkudes vähemalt 11 inimest ja üle 40 sai vigastada. Ukraina õhutõrje tabas või summutas 161 sihtmärki.
-
Hroza raketirünnaku kohtuasi jõudis kohtusse: seitse süüalust, sealhulgas viis Vene sõjaväelast
Ukraina saatis kohtusse 2023. aasta oktoobris Hroza külas Harkivi oblastis toimunud Vene Iskander-M raketirünnaku asja, kus hukde 59 inimest. Seitsmest süüalusest – kahest kohalikust vennast, keda süüdistatakse sihtimises, ja viiest Vene sõjaväelasest – saab kohut pidada süüdimatult (in absentia), sest kõik on tagaotsitavad.
-
Endine Ukraina peaprokurör Kravtšenko registreerus Viinis äriga tegeleva aadressile
Endine Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko ja tema abikaasa Oleksandra registreerisid peamise elukoha Austrias Viinis aadressil Jordangasse 7/12, 1010 Wien, mis on ettevõtte CS Corporate Services GmbH kontor, mitte elamu. See selgus ajal, mil Kravtšenko lahkus Ukrainast 14. septembril, ei naasnud ametliku tööreisi lõppedes ning esitas 21. septembril lahkumisavalduse, mille järel ta vabastati ametist. Ukraina ajakirjandus seostab tema lahkumist suure NABU/SAP-i korruptsioonivastase operatsiooniga „Cartago“.
-
Endine peaprokurör Kravtšenko jäi pärast ametist vabastamist välismaale
Endine Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko lahkus 13. septembril viiepäevasele tööreisile, mille ta ise väljastas, ning ei naasnud pärast reisi ametlikku lõppu 18. septembril Ukrainasse. 14. septembril teatas ta kahtlustusteatisest NABU direktori ja SASP juhi lähedase isiku vastu, mille OGP tagasi lükkas. President Zelenski kõrvaldas ta 14. septembril ning 15. septembril kinnitas Verhkovna Rada tema ametist vabastamise. 21. septembril esitas Kravtšenko avalduse lahkumiseks prokuratuurist ning täitevpeaprokurör Anton Kovalski allkirjastas tagandamiskäskkirja.
-
Trump allkirjastas seaduse, millega kehtestatakse Venemaa vastu sanktsioonid Ukraina laste sunniviisilise väljaviimise eest
USA president Donald Trump allkirjastas 18. septembril Lindsey O. Grahami nimelise Venemaad ja Iraani sanktsioneeriva seaduse (H.R. 5334), millega koondatakse seaduse tasandil sanktsioonid Ukraina laste sunniviisilise väljaviimise eest ja laiendatakse piiranguid Venmaa energeetika-, finants- ja kaitsesektorile. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja välisminister Andri Sõbiha tänasid Trumpi allkirjastamise eest, nimetades päeva ajalooliseks.
-
Ukraina parlament ei koosku 26 päeva jooksul täiskogu istungiteks
Ukraina Verkhovna Rada ei pea 17. septembrist 13. oktoobrini ühtegi täiskogu istungit – kokku 26 päeva. Rahvasaadik Yaroslav Zheleznyak teatas pausist, mida parlamendi pressiteenistus nimetas eksitavaks, kinnitades, et parlament jätkab pidevalt tööd komisjonides, töörühmades ja fraktsioonides.
-
Zelenski nimetas Anton Kovalski ajutiseks peaprokuröriks
Ukraina president Volodymyr Zelenski allkirjastas 17. septembril 2026 dekreedi nr 946/2026, millega määras Anton Kovalski – seni Hmelnytski oblasti prokuratuuri juhi – Ukrainas ajutiseks peaprokuröriks. Ametissenimetamine toimus kaks päeva pärast seda, kui parlament kiitis heaks Ruslan Kravtšenko tagasiastumise peaprokuröri ametist. Kravtšenko lahkumise tingisid NABU ja SAP uurimised prokuratuuri büroos tegutsenud kriminaalorganisatsiooni suhtes.
-
Ukraina parlament võttis esimesel lugemisel vastu seaduseelnõu õiguskaitse- ja prokuratuuriasutuste parlamentaarse kontrolli tugevdamiseks
17. septembril toetas Ukraina Ülemraada (Verkhovna Rada) esimesel lugemisel seaduseelnõu nr 14130, millega tugevdatakse parlamentaarset kontrolli õiguskaitse- ja prokuratuuriasutuste üle. Poolt hääletas 240 saadikut. Eelnõu näeb muu hulgas ette kohustusliku aastase aruandluse riikliku uurimisbüroo (SBI) ja peaprokuröri poolt piinamise ja väärkohtlemise uurimise kohta.
-
KIIS: Zelenskõi usaldus püsib 54% juures vaatamata korruptsiooniskandaalidele
Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi (KIIS) 21. augustist 10. septembrini läbi viidud küsitlus näitab, et Volodõmõr Zelenskõit usaldab 54% ukrainlastest ning ei usalda 41%. Tulemus on peaaegu muutumatu võrreldes juuli lõpu ja augusti algusega (55% vs 40%), kuigi presidendi kantseleiga seotud NABU ja SAP korruptsiooniuurimised on jätkunud.
-
Ukraina paljastas Ternopili piirkonnas võltsitud meditsiiniliste otsuste skeemi, mille eest küsiti 6 000–12 000 dollarit
Ukraina õiguskaitseorganid paljastasid Ternopili piirkonnas meditsiinilise konsultatiivkomisjoni (LKK), mille liikmed müüsid aastatel 2024–2026 ligikaudu 1 000 võltsitud tervisejäreldust, et aidata meestel saada mobilisatsiooni edasilükkamist. Neljale arstile ja kahele vahendajale esitati kahtlustused; kohtu poolt on neile juba valitud tõkendid.
-
Ukraina parlament andis peaprokurör Kravchenkole valamuutuse pärast tema põgenemist välismaale
Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko teatas 14. septembril 2026 kahtlustusest NABU direktori Semen Krivonose ja SAPO juhi lähedase isiku suhtes, seejärel lahkus riigist. President Zelenskyi allkirjastatud korraldusega ta samal õhtul ametist peatati ning 15. septembril andis Verkhovna Rada 317 poolthäälega nõusoleku tema ametist vabastamiseks. Tagandus toimus laiema NABU ja SAPO operatsiooni "Carthage" valguses, mis paljastas korruptsioon skeemi peaprokuratuuris endas.
-
Ukraina kõrgeima korruptsioonivastase kohtu apellatsioonipalem jättis endise prokuröri Serhi Kropyva vahi alla
Ukraina kõrgeima korruptsioonivastase kohtu (ВАКС) apellatsioonipalem jättis 16. septembril jõusse Serhi Kropyva vahi all pidamise kui ettevaatusabinõu, võimaldades 120 miljoni grivna suuruse kautsjoni. Kaitse palus kautsjoni vähendamist 2 miljoni grivnani ja kergemat meedet, kuid kohus lükkas kaebuse tagasi. Kropyva on endine peaprokuratuuri rahvusvahelise koostöö osakonna asejuhataja ning juhtumi „Kartaago" peamine kahtlusalune.
-
Zelenski teatas varade deklareerimise taastamisest ja allkirjastas seaduse kelmuste kõnekeskuste vastu
President Volodõmõr Zelenski teatas 16. septembri õhtuse pöördumise käigus, et Ukraina taastab varade deklareerimise kohustuse neile õiguskaitse- ja julgeolekujõudude töötajatele, kes ei osale lahingutegevuses. Samuti andis ta peaminister Serhi Koretskile korralduse kontrollida kõigi tsentraalsete täitevorganite juhte ning allkirjastas seaduse, mis kehtestab kriminaalvastutuse kelmuste eest elektroonilise side abil ja kõnekeskuste tegevuse eest.