Patriot
Patriot on suure tööraadiuse ja kõikidel kõrgustel toimiv õhu- ja raketikaitse süsteem, mille on loonud Ameerika ettevõte Raytheon (nüüd osa RTX-st). See võeti USA maaväe kasutusse 1980. aastatel ja on sellest ajast alates eksporditud paljude liitlaste, sealhulgas Saksamaa, Poola, Madalmaade, Rumeenia ja Saudi-Araabia sõjavägedele. Süsteemi toodetakse järjestikuste täiustustena, sealhulgas PAC-2 ja PAC-3 versioonidena, millest viimane on mõeldud taktikaliste ballistiliste rakettide tabamiseks.
-
Ukraina ja Lockheed Martin arutavad F-16 hooldust ning PAC-3 laskurite suuremisi kohalikeke
Ukraina kõrgemad ametnikud kohtusid Kiivis Lockheed Martini delegatsiooniga, et arutada relvade stabiilseid kohalikeke, PAC-3 laskurite ja F-16 lennukite suuremaid ühiseid tellimusi ning F-16 hoolduse ja remondi paigutamist Ukrainasse. Ukraina on valmis jagama Lockheed Martiniga oma lahingukogemust ning arendama pikaajalist vastastikku kasulikku koostööd.
-
Rubio: Ukraina ei püsiks ilma USA abita; ta märkis teemat Starlinki piirangute ümber
USA riigisekretär Marco Rubio ütles ajakirjanikele, et Ukraina ei eksisteeriks täna ilma USA abita, mis ulatub tagasi Bideni administratsiooni. Ta kiitis Ukraina sõdurite vaprust ja lükastas Ukraina ametnike süüdistused, et Valge Maja on abi piiranud. Rubio kommenteeris ka WSJ teadet SpaceXi juhi Elon Muski väidetavast otsusest piirata Starlinki juurdepääsu Ukrainale.
-
Saksa kantsler Merz: Ukraina kapitulatsioon ei ole võimalik
Saksa kantsler Friedrich Merz ütles 21. oktoobril Berliinis, et Ukraina kapitulatsioon Venemaa vastu sõjas, sealhulgas tingimusteta kapitulatsioon, ei ole võimalik. Ta kinnitas Saksamaa jätkuvat toetust Ukrainale ja valmisolekut läbirääkida, kuid rõhutas, et toetuse eesmärk on sõda võimalikult kiiresti lõpetada. Merz nimitas ka Venemaa dezinformatsiooni ja hübriidründeid suurimaks ohuks Saksamaa julupidavusele.
-
Dania annab Fire Pointi tütarfirmale 750 miljoni krooni laenu riikliku garantii
Dania annab riikliku garantii 750 miljoni krooni ehk ligikaudu 112,6 miljoni dollari suurusele laenule, mille saab Fire Pointi tütarfirma EIFO kaudu. Raha kasutatakse Lõuna-Jüütlandis rajatava tahke raketekütuse tehase ehitamiseks ning tehas peaks tööle hakkama 2027. aasta lõpuks. Järjestust rahastab Taani valitsus seetõttu, et sõda raskendab Fire Pointi juurdepääsu tavapärastele kaubanduslikele laenutingimustele.
-
USA asepresident Vance: Ukraina ei peaks NATOga ühinema ja peab lõpetama rünnakud Vene energiiotsektori vastu
USA asepresident J.D. Vance ütles saates 2WAY TONIGHT antud intervjuus, et Ukraina on USA partner "teatud mõttes", kuid et riikide vahel ei ole ametlikku liitu ning et Ukraina ei peaks NATOga ühinema. Vance nõrguti, et Kiieiv peab lõpetama rünnakud Vene naftatöötlemis- ja energiiotsektori vastu, mille ta ütles tõstvat energiahindu ameeriklastele.
-
Oslo kõnelustel arutati Ukraina julgeolekugarantiid, pärast mida siirdub Witkoff Venemaale
Oslo sai 20. oktoobril kokku Ukraina president Volodymyr Zelenski, USA eriesindaja Steve Witkoff (kohal) ning Donald Trumpi väimees Jared Kushner (veebi vahendusel, haiguse tõttu). Koos Norra peaministri Jonas Gahr Støre ja Soome presidendi Alexander Stubbiga arutati julgeolekugarantiide variante, sealhulgas NATO liikmesust ja nn Article 5-light varianti. Witkoff plaanib seejärel sõita Peterburi kohtuma Vladimir Putiniga ning edastama Oslos valminud ettepanekuid.
-
Zelensky ja Rubio arutasid intervalltõrjerakette, varajast hoiatamist ja Starlinki olukorda
Ukraina president Volodymyr Zelensky pidas 20. oktoobril telefonikõneluse USA riigisekretäri Marco Rubioga. Kõneluse kolm peateemat olid ballistiliste rakettide vastased intervalltõrjeraketid, varajane hoiatus Vene ballistiliste rünnakute eest ning Starlinki ja Starshieldi teenuste taastamine Ukrainas. Zelensky nimetas vestlust "sisuliseks" ja "konstruktiivseks" ning tänas Rubiot. Rubio ütles ajakirjanikele Indias, et USA poliitika Ukraina suhtes ei ole muutunud ning varajase hoiatuse probleemid olid tehnilist laadi.
-
Kallas: Euroopa peab Ukrainale jätkuvalt toetust andma ja nõudmisi esitama
Kaja Kallas väitis 20. oktoobril Euroopa Parlamendris, et Ameerika Ühendriikide läbirääkijad on umbes poolteist aastat püüdnud Ukraadat sundida kapituleeruma Vladimir Putini tingimustel. Tema sõnul takistas Ukraaat kapituleerumist Euroopa toetus ning Euroopa peab jätkuvalt toetama Ukraadat ja osalema rahuvõimalustes. Kallas kutsus ka üles nõudmiste esitamise Venemaale, et saavutatud rahu oleks püsiv ja õiglane.
-
USA kaitseminister ei allkirjasta Ukrainale mõeldud Patriot-rakettide üleandmist, Zelenskõi süüdistab Washingtoni viivitamises
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et USA kaitseminister Pete Hegseth ei ole heaks kiitnud olulise partii Patriot-tõrjerakettide üleandmist Ukrainale, kuidas Ukraina liitlased on need juba ära maksnud. Zelenskõi iseloomustas viivitust poliitilise otsusena ja märkis, et Pentagonis on viivitatud ka muud „eluliselt vajalikud" tarneid. Samal ajal teatas ta, et Ukrainale laekub praegu ainult umbes 12 Patriot-raketti kuus, mis on ligikaudu veerand Bideni administratsiooni ajal saadetud kogusest. USA valitsuse esindaja nimetas Kiievi süüdistused „vääraks"; kaitseminister Hegseth ja riigisekretär Marco Rubio selgitasid viivitust vajadusega tagada USA enda varud. Ööl vastu 19. oktoobrit tabas Venemaa Ukrainat 16 ballistilise raketi ja üle 200 drooniga, ilma et partnerid oleksid andnud esimese löögi kohta varahoiatust.
-
ELi juhid valmistuvad stsenaariumiks, kus Trump asetub Moskva poolele
Brüsselis toimuval ELi tippkohtumisel valmistuvad Euroopa juhid võimaluseks, et USA president Donald Trump asetub sisuliselt Moskvaga samale poole, kuna ta on viimase nädala jooksul tühistanud Kremli vastu suunatud energiasanktsioonid, avaldanud Kiievile survet lõpetada löögid Vene naftatöötlemistehastele ning seadnud kahtluse alla Ukraina presidendi Volodymyr Zelenskõi legitiimsuse. Euroopa peaministrid, sealhulgas Taani peaminister Mette Frederiksen, hoiatasid, et lääneliit on nüüd nõrgemas positsioonis kui mõni päev varem.
-
Zelenski: Ukraina taastab rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele
President Volodymyr Zelenski ütles ajalehe Financial Times intervjuus, et Ukraina lõpetab kolmepäevase pausi ja taastab rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele. Pausi oli palunud USA, kuid Zelenski sõnul ründas Venemaa selle aja jooksul jätkuvalt Ukraina energiataristut, USA ei hoiatanud ette kahe õö ballistiliste rakettide eest ning SpaceX piiras Starshieldi terminalide tööd.
-
Barrot: kaks kolmandikku Ukrainale edastatavast luureinfost pärineb Euroopast
Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot ütles 15. oktoobril France Interi raadios, et kaks kolmandikku Ukrainale praegu edastatavast luureinfost tuleb Euroopa riikidelt, sealhulgas Prantsusmaalt. Ta märkis, et Euroopa on juba pikka aega andnud Ukrainale peamise osa toetusest ning avaldanud Venemaale suurimat survet, ning süüdistas Kremli ja selle sotsiaalmeediaroboteid demoraliseerimise levitamises.
-
Venemaa pommitas Kiievet ja Harkivat, jättes 600 000 inimest elektrita
Vene väed korraldasid 13.–14. oktoobri öösel ulatusliku löögi Ukraina vastu, kasutades 39 ballistilist raketti ja 128 drooni. Rünnak sihtis Kiievi, Kiievi oblasti ja Harkivi energia- ja kriitilist infrastruktuuri. President Zelenskõi teatel jäi vähemalt 600 000 inimest elektrita, kahjustada sai 26 elektrienergia kompleksi elementi ja neli nafta- ja gaasikompleksi objekti. Kiievis sai surma kolm ja vigastada üle 20 inimese, kui ballistilised raketid tabasid TEC-4 elektrijaama ja üheksakordset elamut Desnjanksi linnaosas. Rünnak toimus kaks päeva pärast USA presidendi Donald Trumpi väljakuulutatud nn energiarelvarahu.
-
Vene kombinatsioonirünnak tabas 7. oktoobri öösel Ukrainat: hukkus kümneid inimesi, hulka lapsi
Vene väed korraldasid 7. oktoobri öösel ulatusliku kombineeritud õhurünnaku Ukraina vastu, kasutades ballistilisi rakette, tiibrakette ja droone. Rünnak tabas Kõikit ja mitmeid oblast'eid, hukkudes vähemalt 11 inimest ja üle 40 sai vigastada. Ukraina õhutõrje tabas või summutas 161 sihtmärki.
-
Ukraina elektroonilise sõja süsteem «Lima» kõrvalehitis kaks Vene ballistilist raketti Kiievi valitsuse sihtmärgist
Ameerika ajaleht The Wall Street Journal teatas Ukraina allikatele viidates, et Ukraina elektroonilise sõja süsteem «Lima», mida kasutab üksus «Nіchna Varta» (Öövaht), kõrvalehitis 2026. aasta alguses kaks Venemaa ballistilist raketti, mis olid teel olulise valitsuse sihtmärgi poole Kiievis. Pärast signaali mõju langesid mõlemad raketid Dneprisse. Süsteem kasutas nn spoofingut — täitis õhu vale navigatsioonisignaalidega, mistõttu raketid kaotasid orientatsiooni. Ligikaudu samal ajal näitasid paljude kiievlaste telefoni navigatsioonirakendused, nagu asuksid kasutajad Peruus. WSJ hinnangul ei saa elektrooniline sõda täielikult asendada Patriot-tõrjerakette.
-
Rootsi paigutab Patriot õhutõrjesüsteemi Poola Rzeszówi kaitsma Ukraina abi transiitlüli
Rootsi valitsus teatas 6. oktoobri pressikonverentsil, et paigutab õhutõrjesüsteemi Patriot Poola kaguossa Rzeszówi (Jasionka lennujaama piirkonda), et kaitsta NATO logistikakeskust, mille kaudu liigub Ukrainale sõjaline ja tsiviilabi. Missioon, mis on Rootsi esimene Patrioti väljaspool Rootsit ja NATO missiooni raames, algab detsembri alguses ning kestab 2026. aasta lõpuni, kavaga jätkata 2027. aasta esimese pooleni. Relssüvahetab Praegu Poolas Patrioti teenindava Hollandi rotatsiooni.
-
Venemaa ründas Kijevit ja Kijevi oblastit ballistiliste rakettide ja droonidega; hukkus laps ja vähemalt kaks naist
Ööl vastu 30. septembrit 2026 korraldas Venemaa suuremahulise kombineeritud raketi- ja droonirünnaku Ukraina energiataristu vastu, peamise sihtmärgina Kijev ja Kijevi oblast. Rünnakus kasutati Tsirkon/Onüks ja Iskander-M/S-400 rakette ning 188 drooni, millest 86 olid reaktiivsed Shahed-tüüpi. Hukkus laps Võšgorodis ja vähemalt kaks naist Kijovis, kannatada sai energiataristu ning elamuid mitmes piirkonnas.
-
Ukraina kaitsedefitsiit 2026. aastal on 27 miljardit dollarit
Ukraina peaministri Serhi Koretski sõnul on riigi 2026. aasta kaitsemaksete defitsiit 27 miljardit dollarit. Umbes 7 miljardit dollarit plaanitakse katta riigisiseste kokkuhoiude ja kulude ümberjaotamisega, ülejäänud 20 miljardit on läbirääkimiste teema rahvusvaheliste partneritega. 20 miljardi saamine on seotud Ukraina võimega pidada aktiivseid lahingutegevusi ka 2027. aasta esimeses kvartalis ning maksta eelnevalt pikamaarelvade tootmise eest.
-
Üle poole Ukraina F-16 hävitajatest on maas: hooldus Belgias võtab kuni 40 nädalat
WSJ-i reportaaži järgi on üle poole Ukraina F-16 hävitajatest Belgias toimuva pikenenud tehnilise hoolduse tõttu välja lennuvõimestatud. Probleemi keskmes on USA kontaktiga Belgia ettevõte Sabena Aerospace Engineering. President Zelenskõi kinnitas Financial Timesile, et ligi pooled Ukraina F-16-d on Euroopas remondis, ja teatas 29. septembril kokkuleppest Belgia kolme F-16 üleandmiseks aasta lõpuks. Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhii Tõhhõi seevastu lükkas üles kujundatud "katastroofiliselt madala" valmisoleku versiooni tagasi. Bloomberg kirjutas 30. septembril, et Ukraina soovib osta kümneid tuhandeid 20 mm mürske F-16-dele reaktiiv-droonide vastu.
-
Ukraina kaitseminister Xmara palus EL-ilt Patriot-õhutõrjerakette ja rahastust droonipüüduritele
Ukraina kaitseminister Jevhenii Xmara pöördus 28. septembril EL-i välisasjade nõukogu poole kaitseministrite tasandil, paludes liikmesriikidel anda osa oma Patriot-rakettidest Ukrainale – hüvitiseks hiljem lepingute alusel saabuvate rakettidega. Samuti kutsus ta Euroopa partnereid üles rahastama Ukraina toodetavate reaktiiv-tüüpi Shahed-droonide püüdurite tootmist ning rõhutas õhk-õhk-tüüpi rakettide, õhukaitse komplektide (MANPADS) ja F-16 hävituslennukite laskemoona üleandmise tähtsust.