Kaja Kallas: USA on poolteist aastat survestanud Ukrainat Putini tingimustel kapituleeruma
ELi välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas süüdistas USA läbirääkijaid selles, et nad on poolteist aastat survestanud Ukrainat kapituleeruma Vladimir Putini tingimustel. Ta ütles, et Ukraina pidas vastu ainult Euroopa toel ning esitles ELi välisministritele ambitsioonikat plaani osalemiseks veebruaris 2026 kavandatud rahuläbirääkimistel.
Põhipunktid
- Kaja Kallas: USA läbirääkijad on poolteist aastat survestanud Ukrainat Putini tingimustel kapituleeruma
- Kallase sõnul pidas Ukraina vastu tänu Euroopa toele
- Kallas esitles ELi välisministritele "tõeliselt maksimaalistlikku plaani" osalemiseks 2026. aasta veebruari rahuläbirääkimistel
- Kallas: Euroopa peab olema läbirääkimislaua taga, sest sanktsioonide tühistamise otsused on ELi pädevuses
- Kallas: EL peab esitama Venemaale oma nõuded, et rahu oleks õiglane ja kestev
- 20. oktoobril Olosse kavandatud läbirääkimistel osalesid USA, Ukraina, Norra ja Soome eriesindajad ning Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, ELi ja NATO esindajad
- Volodõmõr Zelenskõi oli varem samuti süüdistanud USA-d katsetes survestada Kiievet Venemaa ees kapituleeruma
Miks see on oluline
Kallase avaldused toovad lääne liidu sisse avaliku lõhe sõja lõpetamise tingimuste ja tingimuste kehtestaja osas. Ta annab kapituleerumise ärahoidmises au Euroopale, mitte USA-le, mis on tavapärase raamistiku märkimisväärne ümberpööramine. Samuti seob ta ELi osaluse rahuläbirääkimistel sanktsioonide pädevusega, nõudes laua taga kohta kui pädevuslikku küsimust, ning kutsub ELi üles esitama Moskvale oma nõudmisi, et rahu ei piirduks pelgalt sõjategevuse lõppemisega. Zelenskõi varasem sarnane süüdistus Washingtoni vastu viitab, et kriitika on koordineeritud, mitte juhuslik.
Mis juhtus
ELi välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas esines 20. oktoobri eelsel ELi välisministrite kohtumisel teravate avaldustega. Ta väitis, et Ameerika Ühendriikide läbirääkijad on peaaegu kaks aastat, nüüd juba poolteist aastat, püüdnud Ukrainat Putini tingimustel kapituleeruma sundida. Kallase sõnul suutis Ukraina sellele vastu seista ainult Euroopa toel, ning kutsus Euroopat jätkama Ukraina toetamist.
Samal kohtumisel esitles Kallas ELi välisministritele "tõeliselt maksimaalistlikku plaani" ELi osalemiseks veebruaris 2026 kavandatud rahuläbirääkimistel. Ta rõhutas, et Euroopa peab olema läbirääkimislaua taga, sest sanktsioonide tühistamise otsused kuuluvad ELi pädevusse. Ta märkis, et Venemaa on läbirääkimistel huvitatud muu hulgas sanktsioonide tühistamisest. Kallas kutsus ELi üles esitama Venemaale oma nõudmisi, et rahu ei piirduks sõjategevuse lõppemisega, vaid oleks ka kestev ja õiglane.
Sama päeva, 20. oktoobri, Olosse olid kavandatud läbirääkimised, kus osalesid USA presidendi eriesindajad, Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ning Norra ja Soome liidrid, samuti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, ELi ja NATO esindajad. Zelenskõi oli varem esitanud USA-le sarnase süüdistuse, et Washington püüab Kiievit Venemaa ees kapituleeruma sundida.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad, mille põhjal sündmust kajastatakse, keskenduvad Kallase süüdistusele Washingtoni aadressil ning toovad esile, et Ukraina pidas Putini tingimustel kapituleerumisele vastu tänu Euroopa toele. See peegeldab Zelenskõi varasemat kriitikat USA suunal. Lugude fookus on Euroopal kui peategelasel, kes peaks edaspidi diplomaatilist tegevust juhtima, ning kriitiline hoiak Ameerika Ühendriikide suhtes.
Taust
Kõne, mille Kallas pidas, toimus ELi välisministrite kohtumisel, kus ta tutvustas ELi kavandatavat rolli veebruari 2026 läbirääkimistel. Ta nimetas sanktsioonide tühistamist üheks Venemaa väljendatud huviks läbirääkimistel. 20. oktoobriks Olosse olid kavandatud läbirääkimised USA eriesindajate, Zelenskõi, Norra ja Soome liidrite ning Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, ELi ja NATO esindajate osalusel.