Politico
Politico on 2007. aastal asutatud Ameerika Ühendriikide meediaorganisatsioon, mis kajastab poliitikat ja poliitikakujundamist, keskendudes peamiselt USA valitsusele ja Euroopa Liidule. See avaldab uudiste veebilehte ja nädalast trükiajakirja ning tegutseb Brüsselis asuva Euroopa väljaandega. Väljaanne on tuntud kiire reportaaži poolest USA Kapitoeliumist, Valgest Majast ja ELi institutsioonidest ning samuti arvamusajakirjanduse ja poliitikaanalüüsi poolest.
-
Berliinis kogunes Koalitsioon Valmiv: Euroopa kaasatakse Venemaa ja USA-ga Ukraina rah peace läbirääkimistesse
Berliinis toimus 19. novembril 2026 Koalitsiooni Valmiv kohtumine, millel osales peaaegu 40 riigi delegatsioonid. Osalejad kinnitasid Euroopa jätkuvat toetust Ukrainale, kutsusid Venemaat до zimenergiatarnet ja Musta mere rahu kokkulepet ning otsustasid kaasata Euroopa tulevasteks neljakülalisteks läbirääkimisteks.
-
Trump küsis Euroopa jätkuvat sõjalist toetust Ukrainale ja vihjas Putinile valmisolekule rääkida
Donald Trump поставив 19. novembril kahtluse alla Euroopa edasiste kulutuste vajalikkuse Ukrainale sõjaks. Euroopa juhtid kaitstesid toetuse jätkumist ning rõhutasid, et see võimaldab läbirääkimistel tugineda tugevale positsioonile. Samal ajal väitis Trump, et Venemaa president Vladimir Putin on tõsiselt valmis Ukraina sõja lõpetamiseks läbirääkimistele.
-
Colby kritiseeris Ukraina kaugüleskusi, Euroopa ministrid kaitsevad neid
USA kaitseministri asetäitja Elbridge Colby ütles 17. novembril Brüsselis, et Ukraina on teist kuud järjest rohkem territooriumi vabastanud, kui Venemaa okkupeerinud, ning tõi põhiprioriteediks fronti hoidmise. Ta kritis kaugüleskusi Venemaa tsiviilinfrastruktuuri vastu, kuid rõhutas, et see ei tähenda Ukraina sõjaliste võimete piiramist. Saksa ja Briti kaitseministrid kaitsesid Ukraina r-deep-strikes'i.
-
NATO alustas läbirääkimisi sõjalise võimekuse uute nõuete üle
Kõik 32 NATO liikleriigi alustasid läbirääkimisi dokumendi „Poliitilised suunised“ kohta, mis on osa neljaaastasest sõjalise võimekuse läbivaatamise protsessist. Praegune projekt võimaldaks ressursse planeerida üheks kahest stsenaariumist: suureks sõjaks Euroopas või mitmeks väiksemaks kriisireageerimiseks. Lõplik kokkulepe on eeldatavasti mais 2027 ning uued nõudud kinnitatakse 2029-ks.
-
Prantsusmaa esindab Euroopat Abu Dhabi kolmepoolelistes Ukraina–USA–Venemaa läbirääkistes
Prantsusmaa osaleb 10.–11. novembril Abu Dhabi toimuvates USA vahendatud Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkistes. Välisminister Jean-Noël Barro kinnitas, et Prantsusmaa esindab Euroopat ning aitab kindlustada Euroopa hääle kuulumist, kuid Euroopa täpne osalusvorm pole veel üheselt määratud.
-
USA ettepanek uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri kohta põhjustab Euroopas ebakindlust
USA administratsioon kavandas teadmata Euroopa liikmetele ja NATO liikmetele uut Euroopa julgeolekuarhitektuuri, яка передvõimaldaks Venemaa osalemise. Euroopa officials skeptiseerivad ettepanekut ning nõuavad, et arhitektuuri ei arutletaks sõjaga ajal ja Euroopa osaluseta. Volodymõr Zelenskõi rõhutab, et esmalt tuleb arutada sõja lõpetamist ja Ukraina julgeoleku garanteeringuid.
-
Trump: Zelensky ja Putin kohtuvad peagi; kolmepoolne kohtumine Abu Dhabis on ajalooline
USA president Donald Trump teatas, et Volodymyr Zelenskii ja Vladimir Putin kohtuvad peagi, kuid ei täpsustanud kohtumise kuupäeva, kohta ega vormi. Samal ajal valmistab Ukraina ette kolmepoolset tehnilist kohtumist Ameerika Ühendriikidega ja Venemaaga Abu Dhabis, орijatel seda novembri alguseks. Ukraina ootab täpset kuupäeva pärast 4. novembrit ning sõltub kohtumise toimumine muu hulgas USA kättesaadavusest ja olukorrast Lähiaas.
-
EL ei vali veel esindajat võimalikeksvestlusteks Vladimir Putiniga
Euroopa valitsused arutlevad ühe esindaja või esindajate rühma määramist, kes räägiks Putiniga otse Ukraina sõja lõpetamise üle, kuid ühist otsust pole veel saavutatud. Arutelu aktiveerus pärast USA eriühendaja Steve Witkoffi visiiti Venemaale ja ettepanekut korraldada kolmepoolne kohtumine Donald Trumpi ja Volodymyr Zelenskiga.
-
Petr Pavel: düsliikokkulepe vabastas Venemaa surve ja lähendasUkrainale ukse
Tšehhi president Petr Pavel ütles, et Donald Trumpi leostamine sanktsioonidest Venemaa diisli kütuse suhtes andis Moskvale võimaluse surve leevendada ning tema arvates oli Ukraina ja Venemaa vaheline relvade vahejaks peaaegu jõudnud. Ta kutsus Euroopat kaasa Ukraina sõjalõpet kõnelevatesse ning väljendas toetust Volodymyr Zelenskyile.
-
Oslo kõnelustel arutati Ukraina julgeolekugarantiid, pärast mida siirdub Witkoff Venemaale
Oslo sai 20. oktoobril kokku Ukraina president Volodymyr Zelenski, USA eriesindaja Steve Witkoff (kohal) ning Donald Trumpi väimees Jared Kushner (veebi vahendusel, haiguse tõttu). Koos Norra peaministri Jonas Gahr Støre ja Soome presidendi Alexander Stubbiga arutati julgeolekugarantiide variante, sealhulgas NATO liikmesust ja nn Article 5-light varianti. Witkoff plaanib seejärel sõita Peterburi kohtuma Vladimir Putiniga ning edastama Oslos valminud ettepanekuid.
-
Poola on Ukraina suurim EL-i eksportija: kaubandusülejääk kasvas rekordilise 9,7 miljardi euroni
Poola on tõusnud Ukraina suurimaks EL-i eksportijaks ning kahe riigi vahelise kaubanduse positiivne saldo Poola kasuks jõudis 2026. aasta mais rekordilise 9,7 miljardi euroni, vahendab Poola riikliku majanduspanga BGK värskettaja 'Monitor of Ukrainian Affairs' analüüs Eurostati andmetel. Kasv on tulnud peamiselt energeetikast, kaitsetööstusest ja lennundustoodetest, samas kui Ukraina üldine väliskaubandusdefitsiit üheksa kuu jooksul on juba ületanud kogu 2025. aasta näitaja.
-
Zelenski: USA on taastanud luureandmete jagamise Ukrainaga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, 18. oktoobril NBC saates „Meet the Press", et USA on pärast teatud kestnud blokaadi taastanud luureandmete jagamise Ukrainaga. Zelenski sõnul saab Ukraina teavet Venemaa ballistiliste rakettide väljalaskmistest eranditult USA-lt, kuid teiste riikidega tehakse samuti koostööd. Samal ajal jätkuvad piirangud SpaceX-i Starshield-terminalidele ning Ukraina ja Washingtoni vahel püsivad lahkarvamused seoses rünnakutega Vene naftatöötlemistehastele.
-
Trump allkirjastas määruse, mis peatab "Grahami seadusega" ette nähtud Venemaa-vastased meetmed
USA president Donald Trump allkirjastas 16. oktoobril 2026 täitevkorralduse, millega peatati sanktsioonide, piirangute ja tollimaksude kohaldamine, mis olid ette nähtud nn Grahami seadusega (Lindsey O. Graham Sanctioning Russia and Iran Act of 2026) Venemaa suhtes. Trump kasutas seaduse § 115 sätestatud loobumissätet ja edastas Kongressile kirjaliku kinnituse, et meetmete kohaldamata jätmine on USA riiklikes huvides. Olemasolevad sanktsioonid jäävad jõusse; uusi tollimakse võib Trump hiljem vajadusel aktiveerida. Sammu kritiseerisid nii seaduse kaasautori senaator Richard Blumenthal kui ka Ukraina president Volodymyr Zelensky.
-
Зеленський підтвердив погрозу США припинити обмін розвідданими; Київ зазнав ракетних ударів без попередження
Президент Володимир Зеленський в інтерв'ю NPR підтвердив, що адміністрація Трампа попередила Україну про можливе припинення обміну розвідданими, якщо удари по російських НПЗ не припиняться. Того ж тижня ввечері 12 та 13 жовтня Київ зазнав ударів балістичними ракетами без завчасного попередження від партнерів, а в нічку на 14 жовтня SpaceX/Starlink запровадили обмеження швидкості для українських військових терміналів. На 14 жовтня обмін розвідданими фактично не був припинений, хоча Білий дім, за даними ЗМІ, продовжував обговорення.
-
Venemaa pommitas Kiievet ja Harkivat, jättes 600 000 inimest elektrita
Vene väed korraldasid 13.–14. oktoobri öösel ulatusliku löögi Ukraina vastu, kasutades 39 ballistilist raketti ja 128 drooni. Rünnak sihtis Kiievi, Kiievi oblasti ja Harkivi energia- ja kriitilist infrastruktuuri. President Zelenskõi teatel jäi vähemalt 600 000 inimest elektrita, kahjustada sai 26 elektrienergia kompleksi elementi ja neli nafta- ja gaasikompleksi objekti. Kiievis sai surma kolm ja vigastada üle 20 inimese, kui ballistilised raketid tabasid TEC-4 elektrijaama ja üheksakordset elamut Desnjanksi linnaosas. Rünnak toimus kaks päeva pärast USA presidendi Donald Trumpi väljakuulutatud nn energiarelvarahu.
-
SpaceX piiras Ukraina sõjaväe Starshieldi terminalide kiirust ilma hoiatuseta
SpaceX kehtestas 13.–14. oktoobri öösel ühepoolselt kiirusepiirangu Ukraina kaitselahingute kasutatavatele Starshieldi (sõjaväelise Starlinki paketi) terminalidele, teavitamata sellest eelnevalt Ukraina relvajõude. Piirangu tõttu katkes side terminalide liikumisel üle 160 km/h ning mitmed Ukraina kaitselahingute missioonid, sealhulgas löök- ja interceptordroonide operatsioonid, ebaõnnestusid. Piirang tuli päevadel, mil Elon Musk oli X-is toetanud president Donald Trumpi süüdistusi Ukraina vastu seoses Vene naftatööstuste löökidega, ja president Volodõmõr Zelenskõi nimetas seda „suureks veaks“, mis võib inimestelt elu nõuda.
-
USA ja Euroopa töötavad välja neljaosalist Ukraina rahuplaani; Trumpi diislileping Moskvaga ärritas Kiievi ja EL-i
9. oktoobril kohtusid Florida golfiklubis Shell Bay kuus tundi USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner Ukraina delegatsiooni ning Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, EL-i ja NATO esindajatega. Kohtumise ajal survestasid USA saadikud Ukrainale tungivalt, et see lõpetaks rünnakud Vene naftatöötlemistehase vastu, ja teatasid, et Trump sõlmib Venemaaga diislileppe. Trump kuulutas 9. oktoobril välja kokkuleppe 4,8 miljoni tonni Vene diisli tarnimiseks USA ja teiste riikide turgudele. President Zelenskyj nimetas USA ühepoolset otsust Vene sanktsioonid leevendada "ebaõiglaseks ja ebaausaks". Samal ajal töötatakse välja USA-Euroopa neljaosalist rahuplaani, mille komponendid hõlmavad Ukraina ülesehituse rahastamist (Maailmapank ja BlackRock), NATO artikli 5 taolisi julgeolekugarantiisid, Venemaa-Ukraina-EL-i majanduslikku ja energieetilist integratsiooni ning tulejoone külmutamist.
-
Ukraina parlament võttis vastu rahvusvähemuste haridusseaduse, mida Ungari nõudis
Ukraina Verkhovna Rada võttis 12. oktoobril vastu seaduse nr 16119, mis laiendab Euroopa Liidu ametlike keelte kõnelevate rahvusvähemuste ja põlisrahvaste laste õigust õppida emakeeles riigikeele kõrval. President Volodymyr Zelenski seaduse allkirjastas. Ungari oli selle seaduse vastuvõtmist seadnud oma tingimuseks kahe Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimisklastri – „Siseturg" ja „Konkurentsivõime ja kaasav kasv" – avamisele. ELi alaliste esindajate komitee (Coreper) oli 12. oktoobril valmis heaks kiitma ELi läbirääkimispositsioonid nende klastrite avamiseks ning 13. oktoobril Luxembourgis toimuval Ukraina–ELi valitsustevahelisel konverentsil plaanitakse klastrid ametlikult avada.
-
Euroopa Komisjon: Ukraina ja Moldova jaoks võidakse järgmisel nädalal avada kaks ELi läbirääkimisklasterit
ELi laienemise volinik Marta Kos teatas 5. oktoobril Brüsselis pärast Moldova–ELi assotsiatsiooninõukogu kohtumist, et Ukraina ja Moldova jaoks võidakse järgmisel nädalal Luksemburgis toimuval valitsustevahelisel konverentsil avada kaks järgmist läbirääkimisklasterit. Kos sidus avamise tingimuseks Ukraina Verkhovna Rada poolt 12. oktoobril hääletatava rahvusvähemuste haridusseaduse eelnõu vastuvõtmisega, mida Budapest on nõudnud.
-
Poola ja Rumeenia keeldusid Ukraina teravilja transiiti suurendamast
Poola ja Rumeenia keeldusid Ukraina palvest suurenda põllumajandussaaduste transiiti oma territooriumil, viidates oma põllumeeste huvidele. Ukraina agraripoliitika minister Taras Võssotski külastas Brüsselit, et taotleda ELi abi ja 1,1 miljardi euro suurust toetust transpordikulude katmiseks. Ta hoiatas, et kui ummistus Musta mere sadamates jätkub, võib Ukrainasse jääda kuni 35 miljonit tonni vilja ning järgmise aasta külvipind võib väheneda 35–40%.