Miami kohtumisel tutvustasid USA saadikud Ukrainale neljaosalist rahuplaani ja palusid lõpetada rünnakud Vene naftatehastele

Miks see on oluline

Miami kohtumine ja samal päeval avalikustatud Trump-Putin diislikokkulepe seovad kaks arengut: USA survestab Ukrainat lõpetama lööke Vene energiataristu vastu, samal ajal leevendades sanktsioone Vene energiaekspordi suhtes; paralleelselt kujuneb USA-Euroopa neljaosaline rahuplaan, mis seob ülesehituse, julgeolekutagatised, energialepingu ja relvarahu rindejoonel – koos Putinu eeldusega saada ülejäänud ~11% Ukraina kontrolli all olevast Donbassist. See asetab Ukraina surve alla teha järeleandmisi rünnakutes Vene naftatehastele, samal ajal kui Venemaa pole veel konkreetseid rahutingimusi vastu võtnud.

Mis juhtus

9. oktoobril kohtusid USA erisaadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner Witkoffi Shell Bay golfiklubis Florida äärelinnas kuus tundi Ukraina kolmeliikmelise delegatsiooni ning Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksa julgeolekunõustajatega; kohal olid ka ELi ja NATO kõrged ametnikud. Witkoff väljus kohtumise ajal korraks ruumist, et liituda Trumpi ja Putini telefonikõnega. Kohtumisel kordasid Witkoff ja Kushner USA administratsiooni palvet, et Ukraina lõpetaks rünnakud Vene naftatehastele – mida USA oli viimastel kuudel kümnendi kõrgenevate diislihindade taustal korranud kuus korda – ja teavitasid Ukraina poolt Trumpi kavatsusest sõlmida Putiniga kokkulepe Vene diislikütuse tarnimiseks USA ja maailma turgudele. Witkoff ja Kushner edastasid Reutersi allika sõnul ka Putinu seisukoha: ta pole veel valmis sõja lõpetamist läbi rääkima ja naaseb läbirääkimiste juurde ainult siis, kui saab Ukraina kontrolli all oleva ülejäänud Donbassi (hinnanguliselt umbes 11% piirkonnast), et esitleda seda kodus võiduna.

Samal päeval, 9. oktoobril teatas Trump, et on Putiniga kokku leppinud 4,8 miljoni tonni Vene diislikütuse tarnimises; kokkulepe leevendab USA sanktsioone Vene diisliekspordi vastu. Kremli pressiesindaja Dmõtro Peskov eitas, et kokkuleppel oleks seost Ukraina rahuläbirääkimistega, nimetades seda vastastikku kasulikuks Venemaa-USA koostööks.

USA pool rõhutas, et USA on juba teinud Ukraina heaks palju (sh sõjaline ja luureabi) ega peaks lõpuks Ukrainale midagi vastu andma; mõned kohalviibijad tajusid viidet luureabile varjatud ähvardusena. Ukraina ametnikud suhtusid USA lähenemisse skeptiliselt, esitati küsimus, mida Ukraina löökide lõpetamise eest saab, ja USA vastas, et ei pea midagi vahetama. Reutersi kolme allika – kaks informeeritud ja üks kohalviibinud – sõnul otsest ähvardust abi lõpetamiseks ei esitatud, kuid Financial Times, Axios, CNN ja Washington Post teatasid USA ähvardusest peatada luurejagamine ja/või relvade hankimise süsteem, kui Kyiv jätkab lööke Vene energiataristu vastu.

President Volodõmõr Zelenski keeldus lööke lõpetamast ja nimetas Trumpi otsust sanktsioonide ühepoolseks kaotamiseks ning diisliekspordi lubamiseks "ebaõiglaseks ja ebaausaks"; teises kommentaaris nimetas ta Trumpi otsust "nõrgaks". Kohtumine Ukraina ja USA vahel lõppes ennetähtaegselt; Axios teatas, et Witkoff ja Kushner lükkasid edasi kavandatud Moskva-reisi.

Pärast kohtumist Miami pidas ELi kõrge ametnik Björn Seibert 20-minutilise brifingu 27 ELi riigi suursaadikutele, edastades peamise järelduse, et "ameeriklased suhtlevad venelastega rohkem, kui nad avalikult tunnistavad"; Euroopa osapooled olid diislikokkuleppe teatest üllatunud ja šokeeritud.

12.-13. oktoobril avaldas The Washington Post veerg David Ignatiuselt USA-Euroopa rahuplaani nelja komponendi kohta: (1) Ukraina ülesehituse rahastamismehhanism Maailmapanga ja BlackRockiga ülesehituseks, tapetud ja haavatud sõdurite perede toetuseks ning majanduse taastamiseks; (2) USA ja Euroopa julgeolekutagatised, mida USA ametnik kirjeldas NATO artikli 5 ekvivalendina (sõjaline vastus uuele Venemaa rünnakule); (3) Venemaa, Ukraina ja Euroopa majanduslik/energeetiline integratsioon, sh võimalik nafta- ja gaasitoru Venemaalt Euroopasse, mille tulud jaguneksid Ukraina ja Venemaa vahel, ning mehhanism sanktsioonide tühistamiseks; (4) relvarahu praegusel rindejoonel ehk "kontrolljoonel", mis tähendaks, et Venemaa säilitab kontrolli okupeeritud alade, sh osa Donbassi üle, ilma lõpliku territoriaalküsimuse lahenduseta. Ukraina on korduvalt keeldunud andmast Venemaale täiendavaid territooriume, kuid ei välista konflikti külmutamist praegusel rindejoonel kui võimalikku rahukokkuleppe alust.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Kõik selle kokkuvõtte allikad on Ukraina meediakanalid, mis esitavad Washington Post'is kirjeldatud rahuplaani USA-poolse "PR-i" või "Ameerika meeskonna osa vaadete kajastusena", tsiteerides presidendi kommunikatsiooninõunikku Dmõtro Lõtvõni. Nad rõhutavad Zelenski "ebaõiglase ja ebaausa" ning "nõrga" hinnangut Trumpi diislikokkuleppele, Ukraina keeldumist lõpetada lööke Vene naftatehastele ja skeptilist hoiakut Miami läbirääkimiste suhtes. Ukraina meedia toob esile ka Putinu eelduse saada ülejäänud ~11% Donbassist kui Venemaa kõva nõudmist, mis on vastuolus Ukraina positsiooniga territoriaalse terviklikkuse säilitamisel, ning märgib, et Venemaa pole veel konkreetseid rahutingimusi vastu võtnud ja kohtumine lõppes ennetähtaegselt.

Kus kajastused lahknevad

Allikad erinevad neljas punktis: (1) Kas Witkoff ja Kushner ähvardasid Ukrainat luurejagamise ja/või relvahanke katkestamisega, kui Kyiv jätkab rünnakuid Vene naftatehastele – Reutersi kolme allika hinnangul otsest ähvardust ei esitatud, kuid Financial Times, Axios, CNN ja The Washington Post teatasid sellistest ähvardustest. (2) Kas diislikokkulepe on mõeldud Venemaa positsiooni pehmendamiseks ja taasläbirääkimistele toomiseks – USA ametnikud ja Witkoff koos Kushneriga esitasid selle Ukraina poolele nii, kuid Kremli pressiesindaja Dmõtro Peskov eitas seost Ukraina rahuläbirääkimistega. (3) Kas The Washington Post'i "rahuplaan" peegeldab tõelist ühist USA-Euroopa rada või ainult osa Ameerika vaadetest – Zelenski kommunikatsiooninõunik Dmõtro Lõtvõn nimetas seda "mitte halvaks PR-iks" ja eitas, et tegemist on eraldi USA-Euroopa rajaga, samas kui artikkel ise ja muud raportid kirjeldavad seda aeglaselt kujuneva ühise USA-Euroopa ettepanekuna. (4) Diislikokkuleppe maht – Trump teatas 4,8 miljonist tonnist Vene diislikütusest, Reutersi raport viitas aga enam kui 2,25 miljonile barrelile USA ja teiste turgude jaoks.

Taust

Trump ja Putin on olnud otseses kontaktis ning USA eriesindajad Witkoff ja Kushner vahendasid sellel perioodil Washingtoni, Kyiv ja Moskva vahel. Ukraina on nõudnud oma territoriaalse terviklikkuse säilitamist ja keeldunud andmast Venemaale praegu kontrolli all olevaid territooriume, kuid ei välista konflikti külmutamist praegusel rindejoonel kui võimalikku kokkuleppe alust. USA administratsioon oli viimastel kuudel korduvalt palunud Ukrainal lõpetada löögid Vene naftatehastele, kuna diislihinnad tõusid; Witkoff ja Kushner lükkasid edasi kavandatud Moskva-reisi Ukraina ja Euroopa positsioonide ebakindluse tõttu. 12.-13. oktoobril avaldas The Washington Post veerg David Ignatiuselt USA-Euroopa ühisest ettepanekust, mis kutsus esile Ukraina presidendi kantselei reaktsiooni, kus plaani nimetati "mitte halvaks PR-iks".