Trump tegi Putiniga diislikütuse kokkuleppe ja nõudis Ukrainal uut presidenti
9. oktoobril vestles USA president Donald Trump telefoniga Vene liidri Vladimir Putiniga ning leppis kokku 300 000 kuni 3 miljoni tonni Vene diislikütuse tarnetes USA ja maailma turgudele. Trump ründas seejärel Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid, väites, et „Ukrainal on aeg valida uus president". Putin kasutas sama kõnet, et süüdistada Ukrainat rahukõneluste edenemise puudumises ning kinnitas Venemaa sõjaeesmärkide muutumatust.
Põhipunktid
- 9. oktoobril leppisid Trump ja Putin telefonikõnes kokku 300 000–3 miljoni tonni Vene diislikütuse tarnetes USA ja maailma turgudele.
- USA rahandusministeerium väljastas eriloa Vene päritolu diislikütuse tehinguteks kuni 7. aprillini 2027.
- Trump süüdistas Zelenskõid sõja lõpetamise võimaluses, kuid sellest keeldumises, ning ütles, et „Ukrainal on aeg valida uus president".
- Putin kasutas kõnet, et süüdistada Ukrainat rahukõneliste edenemise takistamises, ja kinnitas, et Venemaa sõjaeesmärgid — sisuliselt Ukraina täielik alistumine — ei muutu.
- ISW analüütikute hinnangul ei ole tõendeid Venemaa väidete kohta Ukraina rünnakutest Vene valimisinfrastruktuurile.
- Miami kõnelused USA, Ukraina, Euroopa riikide ja NATO esindajate vahel lõppesid enne tähtaega.
- 10. oktoobril teatas vabariiklasest kongresmen Brian Fitzpatrick 16. jaanuaril 2027 koalitsiooni kaasesimehe Fitzpatrick (Pennsylvania) algatavat kaheparteilise seaduseelnõu „Ronald Reagan Peace Through Strength Act", et blokeerida Vene nafta ostud USA-s.
- Zelenskõi nimetas USA otsust „ilmselgeks nõrkuseks", mis mängib Venemaale kätte, ja „kingituseks Putinile".
- Elon Musk kirjutas X-is, et „Zelenskõi on läinud liiga kaugele" ja nõustus, et „Ukrainal on aeg saada uus juht".
- Euroopa ei kavatsenud pärast Trumpi-Putini kokkulepet Venemaale avalduvat survet leevendada, teatas ELi välisasjade juht Kaja Kallas.
Miks see on oluline
Trumpi-Putini diislikütuse kokkulepe leevendab USA piiranguid Vene energiale ja seda on kriitikud nimetanud sõjamasina rahastamiseks, mis õõnestab Ukraina läbirääkimispositsiooni. Trumpi üleskutse Ukrainal uue presidendi valida seabirdi direktori vahetult kahtluse alla Ukraina valija tahte. Putin kasutas sama kõnet, et süüdistada Ukrainat läbirääkimiste edenemise puudumises ja kinnitas Venemaa sõjaeesmärkide — sisuliselt Ukraina täieliku alistumise — muutumatust, mis on vastuolus Trumpi raamistusega Putini valmisolekust kokkuleppeks. Miami kõnelused USA, Ukraina, Euroopa riikide ja NATO vahel lõppesid enne tähtaega, mis seab küsimärgi alla läbirääkimistee tuleviku. Kongressis on algatatud kaheparteiline seaduseelnõu Vene nafta ostude blokeerimiseks, mis annab märku sisepoliitilisest tagasilöögist kokkuleppe vastu.
Mis juhtus
9. oktoobril 2026. aastal helistas USA president Donald Trump Vene liidrile Vladimir Putinile. Kõne käigus leppisid nad kokku 300 000 kuni 3 miljoni tonni Vene diislikütuse tarnetes USA ja maailma turgudele. Kreml tühistas ennetähtaegselt keelu diislikütuse ekspordile, mis oli kehtestatud juulis 2026 seoses intensiivistuvate Ukraina rünnakutega Vene rafineerimistehaste vastu. USA rahandusministeerium väljastas Trumpi korraldusel viivitamatu üldise litsentsi, mis lubab Vene päritolu diislikütuse müügi, tarnimise, lossimise ja impordiga seotud tehinguid kuni 7. aprillini 2027. Pärast kõnele ründas Trump Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid, väites, et Zelenskõi võinuks sõja mitmeid kordi lõpetada, kuid valib seda teha, ning et „Ukrainal on aeg valida uus president". Trump ütles ajakirjanikele, et Putin „tahaks väga" olukorda lahendada ja kiitis Venemaad madala hinnaga naftatarnete eest. Putin kasutas kõnet, et süüdistada Ukrainat rahukõnelusi takistamises, ning kinnitas Venemaa sõjaeesmärkide — sisuliselt Ukraina täieliku alistumise — muutumatust. USA rahandusministeeriumi teatel oli Ukraina delegatsioon Miamis alanud läbirääkimistel, mis lõppesid enne tähtaega pärast diislikokkuleppe teada saamist. 10. oktoobril teatas vabariiklasest kongresmen Brian Fitzpatrick, Ukraina Caucus kaasesimees, et algatab kaheparteilise seaduseelnõu „Ronald Reagan Peace Through Strength Act", et blokeerida Vene nafta ostud USA-s. Elon Musk avaldas X-is toetust Trumpi kriitikale Zelenskõi suhtes.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad rõhutavad, et Putin kasutas kõnet, et eksitavalt süüdistada Ukrainat rahukõneluste takistamises, esitades tõendamata väiteid Ukraina rünnakutest Vene valimisinfrastruktuurile — mida ISW analüütikud on nimetanud põhjendamatuks. Ukraina kajastus keskendub Zelenskõi teravale kriitikale diislikokkuleppe suhtes kui „kingitus Putinile" ja „ilmselge nõrkus", mis finantseerib jätkuvat terrorit Ukraina linnade vastu. Ukraina raamistus toob esile Miami kõneluste enneaegse lõpu ja vaate, et Ukraina läbirääkijate meeskonda kasutati USA-Venemaa kokkuleppe „katteloorina". Ukraina välisminister Andrei Sibiga vastas Trumpi üleskutsele, et Ukraina liidri valik kuulub Ukraina rahvale, raamistades Trumpi avaldust sekkumisena Ukraina suveräänsusse. Allikad võimendavad Keith Kelloggi ja Boris Johnsoni kriitikat, esitledes neid Ukraina toetajatena, kes näevad kokkulepet Putini rahustamisena.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Rahvusvahelised hääled — Keith Kellogg, Boris Johnson, Eesti ja Soome peaministrid, ELi välisasjade juht Kaja Kallas ning The Telegraphi toimetus — kirjeldavad diislikokkulepet veana või rahustamisena, mis rahastab Putini sõjamasinat selle asemel, et sõda lõpetada. Mitmed allikad toovad esile Vene rünnaku Zaporižžjale mõni tund pärast kokkuleppe teatamist ning kasvava ohvakivi arvämetu, väidates, et Vene argused kutsuvad esilekield edasisi rünnakuid, mitte rahu. Allikad esitavad Elon Muski sotsiaalmeedia toetust Trumpi üleskutsele Ukrainal uue liidri saamiseks märkimisväärse sekkumisena. Kajastus märgib kaheparteilist USA Kongressi tagasilööki, sealhulgas teadaandeid Vene nafta oste blokeerivast seaduseelnõust, viidates vastuolule olemasolevate Kongressi poolt heaks kiidetud sanktsiooniseadustega. Trumpi raamistus, et Putin tahab kokkulepet ja Zelenskõi ei taha, on esitatud koos Trumpi kiitusega Venemaa odava nafta eest, luues dokumenteeritud pinge Kremli enda avaldusega, et Putin lükkas rahukõnelused tagasi.
Kus kajastused lahknevad
Allikad on dokumenteerinud otsese vastuolu Trumpi ja Kremli vahel: Trump ütles avalikult, et Putin „tahaks väga" kokkulepet ja kiitis Venemaa odavaid naftatarneid, samal ajal kui Putini abi Juri Ušakov teatas, et Putin lükkas rahukõnelused tagasi ja rõhutas, et Venemaa jätkab sõjategevust kuni „kõigi oma eesmärkide" saavutamiseni. Teine erinevus puudutab diislikokkuleppe alguse raamistamist: mõned allikad esitavad selle kui Trumpi järeleandmise Venemaalale seoses Ukraina rünnakutega Vene rafineerimistehaste vastu, teised viitavad ülemaailmsele kütuse pakkimisele ja Hiina ekspordipiirangutele kui peamisele tõukejõule, mis sundis Washingtonit pöörduma Kremli poole.