USA eriesindajad külastasid esimest korda Ukrainat: kolm vooru läbirääkimisi, läbimurret ei saavutatud
USA president Donald Trumpi eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner külastasid 5. septembril Moskvas Vladimir Putinit ning 6. septembril esimest korda alates läbirääkimiste algusest ka Kiievit, kus nad pidasid kolm vooru kõnelusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Teise vooruga ühinesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi julgeolekunõunikud. Mingeid sisulisi läbimurdeid ei teatatud, kuid pooled kinnitasid kavatsust naasta USA–Ukraina–Venemaa kolmepoolse formaadi juurde ning USA toetab Ukrainale eraldi „talvepaketti“ õhukaitse ja energeetika toetuseks.
Põhipunktid
- 5. septembril kohtusid Witkoff ja Kushner Moskvas Putiniiga üle kolme tunni kestnud vestlusel.
- 6. septembril saabusid USA eriesindajad Kiievisse rongiga – esimest korda alates Trumpi teisest ametiajast.
- Kiievis toimus kolm läbirääkimisvooru Zelenskõiga; teise vooruga ühinesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi (E3) julgeolekunõunikud.
- USA teatas „olulistest edusammudest“ ja plaanist naasta USA–Ukraina–Venemaa kolmepoolse formaadi juurde; läbimurret ei saavutatud.
- USA toetab eraldi „talvepaketti“ Ukrainale, mis hõlmab õhukaitse tugevdamist ja energeetikatoetust, sealhulgas veeldatud maagaasi tarnet.
- Venemaa (ISW hinnangul) ei ole teinud sisulisi järeleandmisi ja kordas oma maksimalistlikke nõudmisi, sealhulgas „algpõhjuste“ teemat.
- Lahkumisel kuvas Ukrzaliznõtsja rongi „Peace Express“ nime all; õhtul 7. septembril jätkas Venemaa rünnakuid Kiievi ja Kiievi oblasti vastu.
Miks see on oluline
Tegu oli esimese USA juhtläbirääkijate visiidiga Ukrainasse alates kõneluste algusest 2025. aasta veebruaris, mis murdis pikka mustrit, kus Witkoff käis Moskvas kaheksa korda ilma Kiievit külastamata. Kohtumised tõid kõrvuti USA–Venemaa kahepoolse rajaga uue USA–Ukraina–Euroopa (E3) koordineerimisvooru, mis kujundab diplomaatilist arhitektuuri ümber. USA toetatav „talvepakett“ õhukaitseks ja energeetikaks võib mõjutada, kuidas Venemaa järgmist pealetungi viib. Samas kinnitasid nii ISW kui ka Bloomberg, et Putini maksimalistlikud nõudmised ja „algpõhjuste“ rõhutamine viitavad osapoolte vahelise lõhe püsimisele.
Mis juhtus
USA president Donald Trumpi eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner külastasid 5. septembril Moskvas Vladimir Putinit – kohtumine kestis üle kolme tunni. Järgmisel päeval, 6. septembril, saabusid nad rongiga Kiievisse, kus toimus kolm läbirääkimisvooru Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Teise vooruga ühinesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi (E3) julgeolekunõunikud Emmanuel Bonne, Günter Sautter ja Jonathan Powell. Läbirääkimised toimusid Sofiivska väljakul Püha Sofia katedraali juures; enne kõnelusi korraldati külalistele lühike katedraali ekskursioon, mille vastu Venemaa oli eelnevalt protesteerinud. Kiievis jäid USA eriesindajad kolmeks päevaks, millega kaasnes kokkulepe mitte tulistada teineteise pealinnade pihta kuni 7. septembrini. Pärast kõnelusi teatas Witkoff X-is „olulistest edusammudest“ ja kavatsusest naasta kolmepoolse USA–Ukraina–Venemaa formaadi juurde, kuid uusi sisulisi ettepanekuid ei avaldatud. USA toetab eraldi „talvepaketti“ Ukrainale, mis hõlmab õhukaitset ja energeetikatoetust, sealhulgas veeldatud maagaasi. Samal päeval õhtul jätkas Venemaa rünnakuid Kiievi ja Kiievi oblasti vastu. 7. septembril ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et Venemaa ei välista kolmepoolse formaadi taastamist, kuid koha ja aja üle on veel vara rääkida.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina meedia rõhutas visiidi sümbolset tähtsust: tegemist oli esimese Witkoffi ja Kushneri külastusega Ukrainasse alates läbirääkimiste algusest, mis väljendus Ukrzaliznõtsja rongi „Peace Express“ nimetamises, kohtumispaigas Sofiivska väljakul, katedraali ekskursioonis ning Zelenskõi kingitud „Kiievi režiim“ T-särkides, mille USA külalised naeratusega vastu võtsid. Tähelepanu pöörati Ukraina läbirääkimisdelegatsiooni koosseisule – Kyrylo Budanov, Rustem Umerov, Davõd Arakhamia ja Serhi Kislõtsja – ning Zelenskõi järgnenud kohtumisele, kus arutati õhukaitse vajadusi, tehnoloogilist koostööd ja „talvepaketti“. Ukraina väljaanded tõid esile Zelenskõi skeptitsismi Vene valmisoleku suhtes, tuues vastuolu USA sõnumi „venelased on valmis läbirääkimisteks“ ja Venemaa jätkuvate rünnakute vahel. Kriitilised Ukraina analüütikud (Krajev, Džigun, Horodnõtskõi, Denõsenko) nimetasid USA taktikat „saadikudiplomatiaks“ ja „pigem vormi kui sisu demonstratsiooniks“ ning kahtlesid, kas Witkoff ja Kushner mõistavad olukorda lahinguväljal. Samuti märgiti, et USA esindajad keeldusid asetamast lilli Mihhailivska väljaku mälestusseinale ega külastanud Vene rünnakute kohti.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Le Monde ja Financial Times juhtisid tähelepanu läbimurde puudumisele ja uute detailide nappusele USA ettepanekus. EL-i institutsioonilised hääled (Kaja Kallas, Euroopa Komisjoni esindaja Christian Wigand) tervitasid diplomaatilist impulssi, kuid rõhutasid Venemaa jätkuvat eskaleerumist tsiviilisikute, taristu ja viljaekspordi vastu ning kordasid EL-i valmidust jätkata Venemaa-survestamist. Prantsusmaa presidendivalitsuse allikad (Élysée) rõhutasid uue USA–Ukraina–Euroopa (E3) formaadi käivitamist ning teatasid, et „Anchorage’i valem“ (nn 3+2 territoriaalne skeem) ja varasem 20-punktiline kava ei ole enam uue protsessi aluseks. Bloombergi ja FT allikad teatasid, et Moskva kohtumine ei toonud sisulist edu ning et Putin soovib jätkuvalt Donetski oblasti täielikku kontrolli; ISW hinnangul ei suuda Vene väed praeguse tempo juures seda piirkonda enne 2032. aastat hõivata. Kõneainet pakkusid ka Witkoffi ülevoolavad avaldused Putini kohta ning 3,5-tunnine lõunasöök Kirill Dmitrijeviga Moskva-visiidi alguses.
Kus kajastused lahknevad
Osapoolte vahel on erinevusi kolmes küsimuses. Esiteks Putini valmisolekus kompromissiks: Zelenskõi teatas, et USA esindajate sõnul on „venelased valmis läbirääkimisteks“ ja Putin on „valmis arutama“ ideid, kuid Bloomberg, ISW, Kaja Kallas ja Prantsusmaa presidendivalitsus märkisid, et Kremli teates ei kajastunud sisulisi järeleandmisi peale Kiievi-puhangu pausi ja Putin kordas oma maksimalistlikke eesmärke ning „algpõhjuste“ teemat. Teiseks visiidi tulemuste iseloomus: Zelenskõi ja Witkoff rääkisid „mitmest uuest ideest“, samas kui Financial Timesi ja Le Monde'i allikad nimetasid kaasatud dokumente varasemate kavade uuendatud versioonideks, mis sisaldasid vähe tõeliselt uut. Kolmandaks on lahknevusi ka Witkoffi varasemate Moskva-reiside arvus: enamik väljaandeid ja Witkoff ise nimetavad kaheksat reisi, kuid üks Ukrainska Pravda allikas väidab kuut (ja Kushneri puhul kaht).
Taust
Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Trumpi administratsioon avas eraldi läbirääkimisraja Venemaaga 2025. aasta veebruaris; kuni 6. septembrini 2026 oli Witkoff teinud kaheksa eelnevat reisi Moskvasse, kuid mitte ühtegi Kiievisse. USA oli varem esitanud 20-punktilise rahuplaani, mis oli reformitud varasemast 28-punktilisest kavandist ja mida Ukraina ning Euroopa partnerid olid aidanud kujundada. Venemaa Riigiduuma valimised olid kavandatud 18.–20. septembrini; USA esindajad teatasid Kiievile ja E3-le, et uus Vene läbirääkimisvalmidus võib ilmneda pärast neid valimisi. Kremli nn „Anchorage’i valem“ (3+2 territoriaalne skeem seoses Trumpi ja Putini 2025. aasta augusti Alaska kohtumisega) on Prantsusmaa presidendivalitsuse sõnul USA jaoks enam asjakohatuks muutunud.