Trump tegi Putiniga kokkuleppe Vene diislikütuse ostmiseks ja kuulutas välja energeetikarahu

Miks see on oluline

Kokkulepe seob USA majanduslikud huvad jätkuvate Vene energiaekspordi ja sõja rahastamisega, vallandas terava vastuolu Trumpi ja Zelensky vahel ning tõi kaasa kriitika Kanada, Euroopa Liidu ja teiste liitlaste poolt. See paljastas võimalikud vastuolud Trumpi enda allkirjastatud Lindsey Grahami sanktsiooniseadusega ning lõhed lääneliitlaste seas energiapoliitikas Venemaa suunal. Samas on selle mõju kütusehindadele ja sõja käigule ebaselge.

Mis juhtus

9. oktoobril 2026 leppis USA president Donald Trump telefonivestluses Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kokku 300 000 kuni 3 miljoni tonni Vene diislikütuse tarnimises USA ja maailma turgudele, ning USA nõustus peatama kuueks kuuks Vene kütuseekspordi vastased sanktsioonid. Kreml tühistas ennetähtaegselt diislikütuse ekspordikeelu, mis kehtestati juulis 2026 Ukrаína löökide tõttu Vene naftatehastele. Trump seostas kokkuleppe kütusehindade langetamisega. Esialgu tarnitakse üle 300 000 tonni diislikütust, novembris veel 500 000 tonni ning seejärel täiendavalt miljon tonni.

9. oktoobri õhtul nimetas Ukraina president Volodymyr Zelensky USA otsust nõrgaks, märkides, et Trump läbirääkis Putiniga samal ajal, kui Ukraina ja USA pidasid kõnelusi Miamis. Trump vastas kriitikaga Zelenskyle, öeldes et "on aeg Ukrainal valida uus president" ning süüdistades presidenti sõja lõpetamise võimaluses, kuid selle ebaõnnestumises.

11. oktoobril teatas Trump oma Truth Sociali kontol "energeetikarahust" Ukraina ja Venemaa vahel, mis tema sõnul jõustus "sellest hetkest" ja millele mõlemad pooled olid nõustunud; Kreml seda avaldust ei kommenteerinud. Axiosi teatel piirdub see leping ainult löökidega naftatehastele, mitte energiataristule üldisemalt. Zelensky ütles, et teade oli talle uudiseks, kuid kinnitas, et Ukraina on valmis igasuguseks deseskalatsiooniks, kui Venemaa sellega nõustub, ning seadis tingimuseks, et Venemaa lõpetaks löögid Ukraina energiataristule. Vahetult enne Trumpi postitust teatas Kiiev Vene rünnakust energiaobjektile pealinnas.

Samal päeval ütles Zelensky, et kui Putin nõustub 60-päevase relvarahuga, korraldab Ukraina valimised. Ukraina välisminister Andrii Sybiha vastas Trumpi rünnakule, et Ukraina rahvas toetab presidenti ja tal on õigus otsustada. 12. oktoobril pidi ELi välisministeeriumite nõukogu Luxembourgis heaks kiitma ELi kõrge esindaja Kaja Kallas eesti sõnul suurima sanktsioonide nimekirja ajaloos Venemaa vastu, 1 646 kannet.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina meedia on kokkulepet ja sanktsioonide peatamist käsitlenud kriitiliselt, raamistades seda lääneriikide surve nõrgenemisena Venemaa vastu ning USA sanktsiooniseadusega vastuolus olevana. Esile tõstetakse Zelensky sõnu "ilmse nõrkuse" kohta ning Trumpi isiklikke rünnakuid Ukraina presidendi vastu, samuti välisminister Andrii Sybiha kaitset Ukraina suveräänsusele. Ajakirjandus rõhutab, et "energeetikarahu" ei leidnud kinnitust Venemaa poolt ning et Kiiev teatas Vene rünnakutest Ukraina energiaobjektidele vahetult enne Trumpi teadaannet. Kallas, Carney ja teiste lääneliitlaste kriitika esitatakse Ukrainale toetusena Trumpi poliitika vastu.

Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad

Rahvusvaheline kajastus keskendub naftaturu reaktsioonidele, viidates Goldman Sachs ja KCM Trade analüütikutele, kes kahtlevad kokkuleppe võimes kütusehindu oluliselt langetada. Esile tulevad nii Trumpi kaitsjad (Bessenti kriitika Euroopa "silmakirjalikkuse" pihta Vene kütuste küsimuses, Campos-Duffy rünnakud Zelenskyle) kui ka tema kriitikud (Kilmeade märkis vastuolu Lindsey Grahami seadusega). Rõhutatakse liitlaste kriitikat, eelkõige Kallase seisukohta, et üksnes naftatehastele piirduv rahu soosib Venemaad, ning Läti välisministri Baiba Braže üleskutset Euroopal iseenda peeglisse vaadata oma Vene-energia sõltuvuse tõttu. Käsitlus kaldub kokkuleppe tõhusust kahtlema, mit seda diplomaatilise võiduna või kaotusena hinnata.

Taust

Alates Venemaa täiemahulise sõja algusest on Kanada andnud Ukrainale üle 7 miljardi dollari sõjalist abi ja kehtestanud sanktsioonid üle 3 500 isiku ja juriidilise isiku vastu. Ukraina ründas 2026. aastal Vene naftatehaseid, aidates kaasa Vene kütusepuudusele ja ajendades Kremlit kehtestama juulis 2026 diislikütuse ekspordikeelu. Trump allkirjastas septembris Lindsey Grahami Venemaa-vastased sanktsioonid; enamik sätteid jõustub 18. oktoobril, kuid seadus jätab presidendile erandite tegemise õiguse. Septembri alguses ütles Macron, et ta oli Trumpiga arutanud "energeetikarahu" võimalust, ja Rubio sõnul olid nii Ukraina kui Venemaa huvitatud. 12. oktoobril pidid ELi välisministrid heaks kiitma suurima sanktsioonide paketi ajaloos Venemaa vastu.