Ukrainska Pravda
Ukrainska Pravda on 2000. aastal Georgi Gongadze ja Olena Prõtula asutatud Ukraina veebileht. See on üks Ukraina juhtivaid sõltumatuid meediaväljaandeid, mis tuntud uuriva ajakirjanduse ja poliitiliste uudiste poolest. Väljaanne kajastab regulaarselt Ukraina õiguskaitseasutuste tegevust, valitsuse otsuseid ja rahvusvahelisi sündmusi.
-
SpaceX piiras Ukraina sõjaväe Starshieldi terminalide kiirust ilma hoiatuseta
SpaceX kehtestas 13.–14. oktoobri öösel ühepoolselt kiirusepiirangu Ukraina kaitselahingute kasutatavatele Starshieldi (sõjaväelise Starlinki paketi) terminalidele, teavitamata sellest eelnevalt Ukraina relvajõude. Piirangu tõttu katkes side terminalide liikumisel üle 160 km/h ning mitmed Ukraina kaitselahingute missioonid, sealhulgas löök- ja interceptordroonide operatsioonid, ebaõnnestusid. Piirang tuli päevadel, mil Elon Musk oli X-is toetanud president Donald Trumpi süüdistusi Ukraina vastu seoses Vene naftatööstuste löökidega, ja president Volodõmõr Zelenskõi nimetas seda „suureks veaks“, mis võib inimestelt elu nõuda.
-
Odesa kohus mõistis üheksa mobiliseerijat süüdi meeste väärkohtlemises
Prymorskyi ringkonnakohus Odesas tunnistas üheksa linna territoriaalväe värbamiskeskuse (TЦК та СП) töötajat süüdi meeste ebaseadusliku kinnipidamise ja vägivalla kasutamise eest mobiliseerimise ajal. Seitsmele mõisteti reaalsed vanglakaristused vahemikus viis aastat üks kuu kuni seitse aastat üks kuu. Nelja süüdimõistetut keelati kolmeks aastaks töötamast linnaosade värbamiskeskustes ja osalemast mobiliseerimistegevustes. Kaht ülejäänud töötajat, kes end süüdi ei tunnistanud, ootab ees kohtuasi.
-
Le Pen: kui temast saab president, piirab ta teravalt EL-i eelarvet ja Brüsseli volitusi
Prantsusmaa presidendivalimiste eel juhtivas positsioonis olev Marine Le Pen ütles Financial Timesile antud intervjuus, et kui temast saab president, kavatseb ta järsult vähendada EL-i eelarvet ja Brüsseli volitusi. Ta kordas, et Pariis ei toeta EL-i rahastust Ukrainale, ning lubas lõpetada kahepoolse Prantsusmaa abi Kyivile, välja arvatud piiratud operatiivtoe ja Ukraina sõdurite väljaõppe. Le Pen kinnitas ka oma vastuseisu Ukraina EL-i liikmesusele ja avaldas toetust suure rahukonverentsi korraldamisele sõja diplomaatiliseks lahendamiseks.
-
USA ja Euroopa töötavad välja neljaosalist Ukraina rahuplaani; Trumpi diislileping Moskvaga ärritas Kiievi ja EL-i
9. oktoobril kohtusid Florida golfiklubis Shell Bay kuus tundi USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner Ukraina delegatsiooni ning Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, EL-i ja NATO esindajatega. Kohtumise ajal survestasid USA saadikud Ukrainale tungivalt, et see lõpetaks rünnakud Vene naftatöötlemistehase vastu, ja teatasid, et Trump sõlmib Venemaaga diislileppe. Trump kuulutas 9. oktoobril välja kokkuleppe 4,8 miljoni tonni Vene diisli tarnimiseks USA ja teiste riikide turgudele. President Zelenskyj nimetas USA ühepoolset otsust Vene sanktsioonid leevendada "ebaõiglaseks ja ebaausaks". Samal ajal töötatakse välja USA-Euroopa neljaosalist rahuplaani, mille komponendid hõlmavad Ukraina ülesehituse rahastamist (Maailmapank ja BlackRock), NATO artikli 5 taolisi julgeolekugarantiisid, Venemaa-Ukraina-EL-i majanduslikku ja energieetilist integratsiooni ning tulejoone külmutamist.
-
Endine Ukraina ülemjuhataja Syrskyi BBC intervjuus kaitses Kurski operatsiooni ja selgitas lahkhelisid Fedoroviga
Endine Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Syrskyi andis BBC-le oma esimese suurema intervjuu pärast juulis toimunud tagandamist. Ta nimetas Kurski operatsiooni edukaks manöövriks, ütles, et praegu on võimatu üheselt öelda, kas Ukraina võidab või kaotab, ning kirjeldas enda lahkhelisid endise kaitseministri Mykhailo Fedoroviga sõjavarustuse hangete üle.
-
Kupianskis sai tsiviilkolonn Vene rünnakus kannatada
13. oktoobril lõid Vene väed Kupianski linnast välja viidud tsiviilkolonni, mida Vene pool oli organiseerinud niinimetatud evakuatsiooni korras. 2. korpus "Hartiia" teatelisama Šebelinka–Ostrohozk gaasi torujuhtme juurde, kus rühm sattus mitmekordse miinipilduja- ja suurtükitule alla. Ukraina ühendjõudude staap registreeris löögi ning teatas, et kannatada saanute arvu selgitatakse.
-
Ukraina üldstaap: 13. oktoobril 206 lahingukokkupõrget, Pokrovsksi suunal 35 rünnakut
Ukraina relvajõudude üldstaap teatas 13. oktoobri 2026 hommikuse seisuga, et alates ööpäeva algusest on toimunud 206 lahingukokkupõrget ning möödunud ööpäeval (12. oktoobril) oli kokku 203 kokkupõrget. Pokrovsksi suunal jätkus Vene surve – 12. oktoobril 29 ja 13. oktoobril 35 rünnakut. Üldstaabi andmetel kaotas Vene pool möödunud ööpäeval 1390 sõjaväelast, kumulatiivsed kaotused alates 24. veebruarist 2022 ulatuvad ligikaudu 1 555 700 inimeseni.
-
NATO: Venemaa kaotused septembris üle 50 000, Ukraina oma umbes 5000
Kõrge NATO sõjaväelise esindaja hinnangul kaotas Venemaa septembris sõjas Ukrainaga üle 50 000 sõjaväelast, neist kuni 28 000 hukkus. Sama allika hinnangul oli Ukraina kaitsejõudude kaotus samal perioodil umbes 5000 inimest — see on umbes kümme korda vähem. Hinnangu edastas ajalehele Bloomberg anonüümseks jääda soovinud allikas; Bloomberg märkis, et ei saanud neid arve iseseisvalt kontrollida.
-
Venemaa ründas 11. oktoobril Kijevi energiarajatist
Pühapäeval, 11. oktoobril tabas Venemaa Kijevi energiarajatist, põhjustades mitmes linnaosas avariilisi elektrikatkestusi, kahjustades kõrgepinge edastusliini ning vähendades veesurvet linna mõlemal kaldal. Kijevi linnapea Vitali Klõtško ja president Volodõmõr Zelenskõi seostasid rünnaku otseselt Vene rünnakutega; Zelenskõi viitas samal päeval USA presidendi Donald Trumpi väljakuulutatud energiatulerahule.
-
Endine presidendi kantselei asejuhi Iryna Mudra 20 miljoni grivna suurune kautsjoni summa on tasutud
Iryna Mudra, endine Ukraina presidendi kantselei asejuhataja ja rahapesujuurdluse „Forest Gump" kahtlusalune, vabastati eelvangistusest pärast seda, kui tema eest tasuti täielikult 20 miljoni grivna (ligikaudu 480 000 eurot) suurune kautsjon. Kautsjoni kinnitas 8. oktoobril Kõrgem korruptsioonivastane kohus (ВАКС). Prokuratuur oli algselt nõudnud kautsjoni summaks 150 miljonit grivnat.
-
EL-i saadikud leppisid kokku suurimas Vene-vastases sanktsioonipaketis
Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikud leppisid 7. oktoobril kokku uues suures sanktsioonipaketis Venemaa vastu. Pakett hõlmab 743 füüsilist ja 826 juriidilist isikut, kes on seotud Venemaa sõjatööstuskompleksiga, 77 isikut, kes valiti Venemaa Riigiduumasse okupeeritud Ukraina territooriumidelt, ning kolme Venemaa Keskvalimiskomisjoni liiget. Samuti pikendati keemiarelva leviku ja kasutamise sanktsioonirežiimi. Formaalne kinnitamine toimub 12. oktoobril Luxembourgis EL-i välisasjade nõukogu kohtumisel.
-
Ukraina ülemjuhataja Drapatõi koostas «sõjaplaani» ja saatis selle RNBO-le läbivaatamiseks
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Myhailo Drapatõi koostas nn sõjaplaani, mille ta esitas Julgeoleku- ja Kaitse Nõukogule (RNBO) läbivaatamiseks. Dokument on olnud nõukogu menetluses juba mitu nädalat ning käsitleb muuhulgas küsimust, kas esimesel joonel tuleks hoida sõdureid, kes täidavad vaid «silmade ja kõrvade» rolli. Samal ajal on Drapatõi saatnud kümneid koloneleid ja kindraleid reservi.
-
Venemaa droonid tabasid 1. oktoobril kolm korda Kiievi Pivdennyi silda
1. oktoobril 2026 lõid Vene droonid kolm korda Kiievi Pivdennyi (Lõuna) sillale üle Dnepri: kaks korda päeval toe konstruktsiooni läheduses ja kolmanda korra õhtul sillateele. Rünnakute ajal oli sillal roheline metroorong; õnnetuses sai keegi viga ja metroo klaasid jäid ametlike andmete järgi terveks. Liiklus sillal peatati, bussid suunati ümber Darnõtsja raudteesillale ja metroo liin lõigati kahte maa-alusesse ossa.
-
Drapatyi algatas Ukraina Kindralstaabi ohvitseride personneliuuringu
Ukraina relvajõudude peastaabi ülem Mykhailo Drapatyi algatas Kindralstaabis teenivate ohvitseride personneliuuringu, mille eesmärk on ametis hoida peamiselt need, kellel on alates 2022. aastast praktiline lahingukogemus. 28. septembril kogus Drapatyi isiklikult kokku kõikide struktuuriüksuste juhid ja selgitas oma ootusi. Alates 2. oktoobrist peavad üksuste juhid esitama andmed ohvitseride kohta, kellel alates 2022. aastast puudub lahingukogemus, ning pensioniõiguslikud ohvitserid peavad oma tuleviku üle otsustama.
-
Vene droon lõi Poola piiri lähedal asuva Jahodõni piiripunkti juures; Poola tõstis õhujõud valvele ja sulges kaks lennuvälja
28. septembril tabas Vene droon Volõnia oblastis asuvat Jahodõni rahvusvahelist piiripunkti Ukraina-Poola piiril. Poola lennuvägi saadeti õhuruumi, õhukaitsesüsteemid viidi valmisolekusse ning Rzeszówi ja Lublini lennuväljad suleti ajutiselt. Vigastatud ega hukkunud inimesi ei teatatud.
-
Endine Ukraina peaprokurör Kravtšenko registreerus Viinis äriga tegeleva aadressile
Endine Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko ja tema abikaasa Oleksandra registreerisid peamise elukoha Austrias Viinis aadressil Jordangasse 7/12, 1010 Wien, mis on ettevõtte CS Corporate Services GmbH kontor, mitte elamu. See selgus ajal, mil Kravtšenko lahkus Ukrainast 14. septembril, ei naasnud ametliku tööreisi lõppedes ning esitas 21. septembril lahkumisavalduse, mille järel ta vabastati ametist. Ukraina ajakirjandus seostab tema lahkumist suure NABU/SAP-i korruptsioonivastase operatsiooniga „Cartago“.
-
Endine peaprokurör Kravtšenko jäi pärast ametist vabastamist välismaale
Endine Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko lahkus 13. septembril viiepäevasele tööreisile, mille ta ise väljastas, ning ei naasnud pärast reisi ametlikku lõppu 18. septembril Ukrainasse. 14. septembril teatas ta kahtlustusteatisest NABU direktori ja SASP juhi lähedase isiku vastu, mille OGP tagasi lükkas. President Zelenski kõrvaldas ta 14. septembril ning 15. septembril kinnitas Verhkovna Rada tema ametist vabastamise. 21. septembril esitas Kravtšenko avalduse lahkumiseks prokuratuurist ning täitevpeaprokurör Anton Kovalski allkirjastas tagandamiskäskkirja.
-
Ukraina näitas Jaapani parlamendi delegatsioonile Põhja-Korea rakettide komponente
Ukraina sõjaväeluure (HUR) näitas Kyivi visiidil viibinud Jaapani parlamendi delegatsioonile Põhja-Korea ballistilise raketi komponente. Delegatsiooni juhtis Esindajatekoja spiiker Eisuke Mori. HUR-i hinnangul ohustavad Põhja-Korea relvad mitte üksnes Ukrainat, vaid ka Jaapanit ja teisi Aasia-Vaikse ookeani piirkonna riike.
-
Ukraina parlament tühistas 18. septembri istungi ja valitsuse küsimuste tunni
Ukraina Verkhovna Rada tühistas ootamatult 18. septembri plenaaristungi ning valitsuse küsimuste tunni. Saabunud saadikud ja ministrid said tühistamisest teada alles parlamendihoones valveametnikult. Opositsiooni saadikud kritiseerisid tühistamist kui enneolematut ja ette teatamata otsust.
-
Poola tõstis õhujõud valvele: Vene droon langes Ukraina territooriumil Poola piirist nelja kilomeetri kaugusel
17. septembril kukkus või hävitati Vene löökdroon umbes neli kilomeetrit Poola-Ukraina piirist Ukraina poolel Volõni oblastis Jahhõdnõ-Dorohuski piiripunkti lähedal. Poola õhuväe hävituslennukid tõusid õhku, maapealsed õhukaitse- ja radarisüsteemid viidi valvele ning Lublini ja Rzeszówi lennujaamad peatasid töö. Poola kaitseminister teatas F-16-de ja helikopterite tegevuse suurendamisest, peaminister Tusk seostas intsidenti 1939. aasta Nõukogude Liidu Poola-sissetungi 87. aastapäevaga ning hoiatas lähiaja ohtlikumate provokatsioonide eest.