António Costa
António Costa on Portugali poliitik ja Sotsiaalpartei juht. Ta teenis Portugali peaministrina aastatel 2015–2024 ning valiti 2024. aastal Euroopa Ülemkogu presidendiks.
-
Tšehhia lükkas EL eelarveprojekti 2028–2034 vastu ja vastustas Ukrainale 100 miljardi euro eraldamist
Tšehhia peaminister Andrej Baabiš nimetas EL 2028–2034 aastate eelarveprojekti Tšehia jaoks vastuvõtmatuks. Ta vastustas kuni 100 miljardi euro eraldamist Ukrainale ning nõudis, et Ukraina finantseeritaks väljaspool EL eelarvet. Tšehhia välisminister Petr Mašinka toetas Baabiši seisukohta.
-
ELi pikaajalise eelarve ettepanek säilitab Ukrainale 100 miljardit eurot
Euroopa Komisjoni eesistaja Antonio Costa esitles ELi 2028–2034 aasta mitmeaastase eelarve ettepaneku. Selles on Ukrainale kavandatud kuni 100 miljardit eurot, kuigi kogu ELi eelarve on ligikaudu 204 miljardit eurot väiksem kui komisjoni algses ettepanekus.
-
Berliinis kogunes Koalitsioon Valmiv: Euroopa kaasatakse Venemaa ja USA-ga Ukraina rah peace läbirääkimistesse
Berliinis toimus 19. novembril 2026 Koalitsiooni Valmiv kohtumine, millel osales peaaegu 40 riigi delegatsioonid. Osalejad kinnitasid Euroopa jätkuvat toetust Ukrainale, kutsusid Venemaat до zimenergiatarnet ja Musta mere rahu kokkulepet ning otsustasid kaasata Euroopa tulevasteks neljakülalisteks läbirääkimisteks.
-
EL pakub Ukrainale 2027. aastaks kuni 45 miljardit eurot
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku anda Ukrainale 2027. aastaks kuni 45 miljardit eurot sissejuhitava toetuse instrumendi raames. Sellest 25 miljardit eurot on mõeldud kaitseks ja 20 miljardit eurot eelarve toetuseks. Ettepanek vajab Euroopa Parlamendi ja ELi nõukogu heakskiitu.
-
EL lükkab tagasi Venemaa nõudmised ja nõuab esmalt relvarahu
Euroopa Liidu ministrid lükkasid 16. novembril tagasi Venemaa ettepanekud muuta Euroopa julustusarhitektuuri, sealhulgas viia NATO väed 1997. aasta piiridele. EL kutsus järele, et enne laema elavateemaliste küsimuste arutamist saavutataks relvarahu ja sõlmitaks rahu kokkulepepe. Euroopa liidukeskus lõpetas Abu Dhabi kestnud Ukraina, USA ja Venemaa kahepäevased läbirääkimised kokkuleppest ulatusliku vangivahetuse kohta ning euroopa osalejate valik sai tehtud Dublinis.
-
EL komisjon pakub Ukrainale 2027. aastaks kuni 45 miljardit eurot lisatoetust
EL komisjon võttis 18. novembril vastu seadusandliku ettepaneku: anda Ukrainale 2027. aastaks kuni 45 miljardit eurot lisatoetust uue krediidina, mille tagatiseks oleks EL ühisrahastus. Meetme eeldatav suurus on umbes 45 miljardit eurot, samas kui Ukraaline 2027. aasta finantsvajadus on EL komisjoni hinnangul 70 miljardit eurot. Ettepanek vajab kõigi 27 EL liikmesriigi toetust ning on seotud EL 2028.–2034. aasta eelarve läbirääkimistega, mille osa liikmesriigid on juba vastu astunud.
-
Macron hoiatab: Ukrainale antud toetuse piiramine võib vallandada uue sõja
Prantsuse president Emmanuel Macron ütles 14. novembril, et Ukrainale antavate finants- ja materiaalsete ressursside piiramine võib sunnida Kiievi ebaõiglaseks rahuks, jätta Ukrainale ja Euroopale püsiva haavatuse ning luua tingimused uueks sõjaks. Ta назвав Euroopa kaks prioriteeti Ukrainale: aidata tal talvitada ning töötada koos Ukrainale õiglase ja püsiva rahu saavutamise nimel.
-
Nausėda: ELi julge turvalisusarhitektuur ei saa muutuda
Leedu president Gitanas Nausėda üitles Venemaa nõude kohta eemaldada NATO väed idareuroopa riikidest, et seda pole võimalik täita. Ta kinnitas, et EL turvalisusarhitektuur, mille aluseks on NATO, peab jääma muutumatuks ning et Euroopa juht ei nõustu Venemaa tingimustega.
-
Moskvas kohtusid Putini USA eriväljaõpetajad ning eurooplased kaasatakse järgmisse läbirääkimiste vooru
USA president Donald Trumpi eriväljaõpetajad Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid 12. novembril Moskvas Vladimir Putini ja teatasid kolmepoolse läbirääkimiste jätkumisest eurooplaste osalusega. Kohtumisel taasiti ette USA nõue Venemaale koostada uus ettepanek Euroopa julgeoleku lepinguks, mis hõlmaks nii Moskva nõudeid kui ka konkreetset deeskalatsiooni. Ülesande kokkuvõttes jäi olulisi lahknevusi: Kreml ei kinnitanud Witkoffi väidet uue kolmepoolse vooru kohta ning osalevate arvu ja täpse kuupäeva kohta pole kokkulepet.
-
Abu Dabi kolmepoolised Ukraina-USa-Venemaa rahuvedelised lõppesid
Ukraina, USA ja Venemaa delegatsioonid pidid 10.–11. novembril Abu Dabi kolmepoolised rahuvedelised. Esimene päev keskendus sõelale, turvagarantidele, humanitaarsetele küsimustele ja Euroopa uue julgeolekusüsteemi kavandamisele, teine aga territoriaalküsimustele. Järgmisena plaanisid Jared Kushner ja Steve Witkoff kohtuda Moskvas Vladimir Putiniga ning Dublinis Volodymyr Zelenskiga.
-
EL-i riigijuhid lahknevad Ukraina rahastamise küsimuses
Saksa kantsler Friedrich Merz seotas Saksa toetuse EL-i 2028–2034 aastase eelarvega nõude kõigilt liikmetelt rahalise panuse andmiseks Ukraina toetusse. Slovakkia peaminister Robert Fico kutsus seda šantažiks, keeldus uuest 70 miljardi euro suurust rahastamispaketist ning ähvardas kasutada väljastatavat vetoõigust. Ka Tšehia ja Ungari vastutasid samuti riigi kinnitusega üldise Euroopa eelarvega.
-
Merz lubab blokeerida EL 2028–2034 aastate eelarve, kui riigid ei toeta Ukraimat
Saksa kantsler Friedrich Merz seosis Saksa toetuse EL järgmise seitsmeaastase eelarvega kõigi liikmesriikide kohustusega toetada Ukraimat 2027. aastast alates. Võtmeküsimus on EL-i eelarve ja Ukraima 70 miljardi euro suurune finantsdeficit 2027. aastal, mille kahest kolmandikust EL on lubanud katta. Merzi ettepaneku vastu on sõelnud Sloveakia ja Tšehia.
-
EL plaanib anda Ukrainale 2027. aastaks lisaks 45 miljardit eurot laenu
Euroopa Komisjon töötab välja võimalusi anda Ukrainale 2027. aastaks lisaks 45 miljardit eurot krediitabi, et katta umbes kaks kolmandikku Ukraina 70 miljardi euro suurusest finantsdeficiidist. Lõplikku otsust pole veel tehtud ning komisjon plaanib esitada liikmetele võimalused hiljem selle kuu jooksul.
-
Venemaa reaktiivne droon ründas Dnipro raudteejaama platformi, surmades 14 inimest
29. oktoobril umbes kell 11.00 ründas Venemaa Dnipro oblastis nelja reaktiivse ründedrooniga. Kolm drooni suutis õhukaitse hävitada, kuid üks tabas Dnipro raudteejaama platformi, kus ootasid reisijaid. Hiljematel andmetel surid 14 inimest ja 14 said vigastusi; 13 kannatanut hospitaliseeriti.
-
Ukraina, USA ja Venemaa plaanivad kolmepoolset kohtumist Abu Dhabi
Ukraina, USA ja Venemaa домовиsid korraldada kolmepoolse kohtumiste taseme kohtumise Abu Dhabis 2026. aasta novembri esimesel poolel. Täpset kuupäeva pole veel määratud ning Euroopa osalema kutsumise küsimus jäi lahendamata. Kohtumise eelnevatel läbirääkimistel arutleti muu hulgas võimalikku demilitariseeritud tsoonit Donbasis ja majanduslikke tingimusi Venemaale.
-
Euroopa kaalib viit juhtivat võimalikku läbirääkija Venemaaga Ukraina sõja lõpetamiseks
Euroopa riigid kaalivad viit presidenti või peaministrit võimalike Venemaa läbirääkija ülesanneteks Ukraina sõja lõpetamise vestlustel. Varem ei ole õnnestunud leida üht euroopa pealinna toetust saavat esindajat, mistõttu on tõenäoline, et esindajaks valitakse mitme riigi juhtidest koosnev delegatsioon.
-
EL ei vali veel esindajat võimalikeksvestlusteks Vladimir Putiniga
Euroopa valitsused arutlevad ühe esindaja või esindajate rühma määramist, kes räägiks Putiniga otse Ukraina sõja lõpetamise üle, kuid ühist otsust pole veel saavutatud. Arutelu aktiveerus pärast USA eriühendaja Steve Witkoffi visiiti Venemaale ja ettepanekut korraldada kolmepoolne kohtumine Donald Trumpi ja Volodymyr Zelenskiga.
-
EL-i erakorraline tippkohtumine 26.–27. novembril keskendub Ukraina 2027. aasta rahastamisele ja EL-i eelarveraamistikule
Euroopa Ülemkogu peab 26.–27. novembril erakorralise kohtumise, mille peamised teemad on EL-i 2028.–2034. aasta mitmeaastane finantsraamistik ning Ukraina rahastamine 2027. aastaks. Kohtumise eel tutvustas Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa esindaja Pedro Lurti 21. oktoobril liikmesriikide suursaadikutele tulevaste kohtumiste kava.
-
EL avas Ukrainaga kaks uut läbirääkimisklasterit pärast rahvusvähemuste keeltega seotud seaduse jõustumist
Ukraina president Volodymyr Zelenskõi allkirjastas 12. oktoobril seaduse, mis tagab rahvusvähemuste ja põlisrahvaste lastele õiguse saada haridust emakeeles riigikeele kõrval. Päev hiljem, 13. oktoobril avas Euroopa Liit Luxembourgis neljandal valitsustevahelisel konverentsil ametlikult Ukraina ELi liitumisläbirääkimiste klastrid 2 (siseturg) ja 3 (konkurentsivõime ja kaasav kasv). Ungari ja Rumeenia väljendasid seaduse vastuvõtmise üle heameelt.
-
Bulgaaria ranniku lähistel ründasid droonid kaht kaubalaeva; üks vajus põhja
Ööl vastu 13. oktoobrit ründasid droonid Mustal merel Bulgaaria ranniku lähedal kaht kaubalaeva. Malta lipu all sõitev CHELSEA 3 sai kolmalt droonilt tabamuse ning kõik 15 selle meeskonnaliiget – seitse Ukraina ja kaheksa Aserbaidžaani kodanikku – evakueeriti Varnasse. Teine laev vajus põhja umbes 17 meremiili (umbes 31 km) idas Krapetsist; üks meeskonnaliige päästeti, 11 loetakse kadunuks. Bulgaaria peaminister Rumen Radev teatas Vene suursaadiku kutsest vestlusele ning pöördus ELi ja NATO poole uurimisabi saamiseks.