Ukraina president allkirjastas rahvusvähemuste õiguste seaduse, EL avab kaks uut läbirääklemishetke
Ukraina parlament kiitis esmaspäeval heaks seaduse, mis tugevdab rahvusvähemuste ja põlisrahvaste hariduslikke õigusi, ning president Volodymyr Zelensky allkirastas selle samal päeval. Seadus võimaldab avada kahte uut EL-i läbirääklemishetke ning diplomaatide hinnangul loob eelduse Ungari veto lõppemiseks veel kahe läbirääklemishetke puhul.
Põhipunktid
- Ukraina parlament kiitis seaduse heaks 266 poolthäälega 450-st.
- President Volodymyr Zelensky allkirastas seaduse 12. oktoobril ehk samal päeval, mil parlament selle heaks kiitis.
- Seadus tagab õiguse omandada harjundust emakeeles kõigi EL-i ametlike keelte hulka kuuluvate rahvusvähemuste ja põlisrahvaste lastele.
- EL kavatseb avada kaks uut läbirääklemishetke teisipäeval, 13. oktoobril.
- Diplomaadid ootavad Ungarilt nõusolekut kahe täiendava – siseturu ja konkurentsivõime – läbirääklemishetke avamiseks samal päeval.
- EL-i liitumine nõuab 35 läbirääklemishetke läbimist ja kõigi 27 liikmesriigi ühehäälset heakskiitu.
- Ungari peaminister Péter Magyar tõstis juunis üheksa kuu kestnud veto pärast esimese kahe läbirääklemishetke avamist tingimusel, et Kiiev vormistab rahvusvähemuste õiguste seaduse.
Miks see on oluline
Värske seadus kõrvaldab pikka aega Ukraina EL-i läbirääklemistel takistanud küsimuse rahvusvähemuste õiguste kohta, eeskätt Ungari vaatenurgast. Kahe uue läbirääklemishetke avamine on konkreetne samm Ukraina teel EL-i liikmesuse poole, milleks vajatakse 35 peatüki läbimist ja kõigi 27 liikmesriigi ühehäälset heakskiitu. Diplomaatide ootused Ungari nõusoleku kohta veel kahe lisaklastri avamiseks viitavad Budapesti ja Kiievi suhete edasisele soojenemisele ning Euroopa Ülemkogu juht on väljendanud tahet kiirendada ülejäänud läbirääklemishetkede avamist.
Mis juhtus
Ukraina parlament kiitis 12. oktoobril heaks seaduse, mis tugevdab Ukraina põlisrahvaste ja rahvusvähemuste hariduslikke õigusi. Seaduse poolt hääletas 450 liikmest 266. President Volodymyr Zelensky allkirastas selle samal päeval, mil see parlamendist läbi läks. Seadus tagab nende rahvaste lastele, kelle keeled on EL-i ametlikud keeled, õiguse omandada haridust emakeeles koos riigikeelega, ning näeb ette võimaluse anda koolidele rahvusvähemuse õppeasutuse staatus, kui üle poole lastest õpivad vastavas keeles.
EL-i neljas valitsustevaheline konverents Ukrainga kõneluste raames toimus 12. oktoobril Luxembourgis. Teisipäeval, 13. oktoobril kavatsetakse avada kaks uut läbirääklemishetke. Diplomaatide hinnangul on oodata, et Ungari nõustub samal päeval kahe lisaklastri – siseturu ja konkurentsivõime – avamisega. Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa tervitas EL-i liikmesriikide otsust avada Ukrainale ja Moldovale täiendavaid läbirääklemishetke.
Taust
Ukraina EL-i liitumine nõuab 35 läbirääklemishetke läbimist ja kõigi 27 liikmesriigi ühehäälset heakskiitu, kusjuures iga peatüki avamine või sulgemine eeldab liikmesriikide ühehäälsust. Ungari eelmine valitsus Viktor Orbáni juhtimisel blokeeris alates 2023. aastast Ukraina läbirääklemiste edenemist murede tõttu umbes 100 000 ukrainas elava ungarlase õiguste pärast Taga-Karpaatias. Ungari uus peaminister Péter Magyar leppis juunis Ukrainalaga kokku 11-punktilises tegevuskavas ning tõstis esimese kahe läbirääklemishetke avamise veto. Budapest sidus edasise edenemise Kiievi rahvusvähemuste seaduse vastuvõtmisega.
Ukraina käsitleb EL-i liikmesust julgeoleku garantiina koos NATO liikmeks pürgimisega. Orbán viis läbi valimiskampaania, mida iseloomustas tugev Ukrainavastane retoorika ja Kiievi kujutamine Euroopa julgeolekuohuna.