Bulgaria valib 25. oktoobril presidenti: Yotova ja Gyurov põhikonkurentidena
Bulgarias toimub 25. oktoobril presidendivalimiste esimene voor, kus peamisteks konkurentideks on ajutiselt presidendi kohuseid täitev Iliana Yotova ning endine Ukraina-meelne peaminister Andrey Gyurov. Küsitluste järgi on Yotova selges edus. Valimiste taustal on endine president Rumen Radev nüüd peaminister ning tema uus poliitiline jõud Progressive Bulgaria valitseb parlamendis.
Põhipunktid
- Esimene voor toimub 25. oktoobril
- Iliana Yotova täidab ajutiselt presidendi kohuseid ja kandideerib koos Kiril Vilcheviga
- Andrey Gyurov, endine Ukraina-meelne peaminister, kandideerib koos Georgi Kandeviga
- Küsitlused näitavad Yotova-Vilchevi paari toetust 44–47% ja Gyurov-Kandevi paari toetust 24–26%
- Alfa Researchi hinnangul võib umbes 30% valijatest valiku viimase hetkeni muuta
- Yotova võit annaks Radevile suurema hoova blokeerida ELi sanktsioonipakette ja kahelda Sofia solidaarsuses Euroopa Liidu ja NATOga
Miks see on oluline
Valimised toimuvad ajal, mil võim on Radevi käes koondunud viisil, mida Bulgaarias pole varem nähtud: endine president on nüüd peaminister ning tema liitlased kontrollivad parlamenti. Yotova võit looks presidendi, kes on valmis jätkama vastuseisu ELi sanktsioonidele Venemaaga seotud isikute vastu ning kõhklema Bulgaaria osalemisel Ukraina toetamiseks loodud "vabatahtlike koalitsioonis", täites seega Ungari endise peaministri Viktor Orbáni rolli. Gyurovi võit tooks Radevile Ukraina-toetava tasakaalustaja, kuigi välispoliitika pöördumist ei maksa oodata.
Mis juhtus
Bulgarias toimuvad 25. oktoobril presidendivalimised, kus peamisteks konkurentideks on praegune ajutine president Iliana Yotova ja endine Ukraina-toetav peaminister Andrey Gyurov. Yotova on endise presidendi ja praeguse peaministri Rumen Radevi endine asetäitja ja kandideerib koos Kiril Vilcheviga; Gyurov kandideerib koos Georgi Kandeviga. Sotsioloogilised küsitlused näitavad Yotova toetust 44–47% ja Gyurov toetust 24–26%, kuigi Alfa Researchi hinnangul võib umbes 30% valijatest oma valiku veel ümber mõelda. Yotova võit tugevdaks Radevi isiklikku võimu, võimaldaks tal jätkata ELi sanktsioonipakettide blokeerimist ning kahelda Sofija solidaarsuses ELi ja NATOga; Gyurovi võit tooks Ukraina-toetava presidendi, kellel oleks vahendid Radevi autoritaarsete suundumuste piiramiseks, kuigi Bulgaaria välispoliitika jääks tõenäoliselt Venemaa-meelseks.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Mõlemad artiklid on kirjutanud Ukraina välispoliitikanõukogu "Ukrainian Prism" analüütikud Serhiy Herasymchuk ja Volodymyr-Nazarii Havrysh ning need on avaldatud Ukraina väljaannetes. Neis kirjeldatakse Yotovat ja Radevit kui "Venemaa-meelseid" ning peaaegu Kremli liitlastena, samas kui Gyurovit nimetatakse selgelt "Ukraina-meelseks" kandidaadiks. Artiklid raamistavad valimisi Ukraina julgeoleku ja ELi sanktsioonide toetuse seisukohalt, rõhutades riske, mida Yotova võit toob Ukraina huvidele.
Kus kajastused lahknevad
Allikad on vastuolulised selles, kas Bulgaaria välisminister allkirjastas 15. juulil Kyivis Ukraina-Lõuna-Euroopa formaadi tippkohtumisel ühisdeklaratsiooni "vabatahtlike koalitsiooni" toetuseks: Ukrainska Pravda ja Jevropeiska Pravda andmetel ta allkirjastas, kuid peaminister Radev väitis avalikult, et minister ei allkirjastanud midagi. Sarnane vahejuhtum leidis aset septembris New Yorgis, kus ELi välisasjade kõrge esindaja Kaja Kalla sõnul Bulgaaria ühines ühisavaldusega Ukraina solidaarsuse kohta, kuid Yotova teatas, et ta ei allkirjastanud midagi.
Taust
Bulgaaria on alates 2021. aastast olnud pidevas poliitilises rahutuses, kus korduvad ennetähtaegsed valimised pole olukorda lahendanud. 2026. aastal astus toonane president Rumen Radev enne ametiaja lõppu tagasi ja asus juhtima oma uut poliitilist jõudu Progressive Bulgaria, mis võitis aprillis 131 kohta 240-st parlamendiliikmest. GERB (Boyko Borisovi juhtimisel), DPS (Delyan Peevski juhtimisel) ja PP-DB (Asen Vasilev, Ivaylo Mirchev ja Bozhidar Bozhanov) kaotasid kontrolli poliitiliste protsesside üle. Radevi valitsus survestas ELi sanktsioonide vastu, mis oleksid riigi majandusele kahjulikud, sealhulgas Patriarh Kirilli ja endise Lukoili juhi Vagit Alekperovi suhtes, aidates kaasa nende eemaldamisele sanktsioonipaketist. Rheinmetalli püssirohu- ja laskemoonatehaste rajamine Bulgaarias peatati eelarvevahendite nappuse tõttu, ning kaitseministeerium püüab liitlastelt osta MiG-29 hävituslennukeid ja Nõukogude-aegsete lennukite varuosi, märkides, et Bulgaaria õhuruumi kaitse on olulisem kui Ukraina vajadused.