Teema: Euroopa Liit
-
EL valmistab Ukrainale kiiret humanitaarabi tsiviilkaitsemehhanismi kaudu
Euroopa Komisjon valmistab Ukrainale kiiret abi EL tsiviilkaitsemehhanismi kaudu, et toetada elektritoitmist, haiglate tööd ja elutähtsate teenuste toimimist pärast rünnakuid taristule. Esmalt kohtusid Komisjoni ja Ukraina esindajad 9. novembril, et määrata kahjustatud linnade ja kogukondade esmatähtsad vajadused.
-
ABU-Daabis alustasid Ukraina, USA ja Venemaa kolmepoolseld rauetelefone
10. novembril alustasid Abu Dhabis Ukraina, USA ja Venemaa delegatsioonid kolmepoolseid rauetelefoneid. Esimene päev keskus humanitaarsetel sammudel, vangi vahetamisele, julguoleku tagatistele, deeskalatsioonile ja Euroopa tulevase julguoleku arhitektuurile. Ukraina ja Venemaa jõudsid esimese vooru jooksul kokkuleppele suuremahulise vangi vahetamise kohta ning teine voor oli kavandatud 11. novembriks.
-
Zelenskyi: Euroopa abi lõpetamine võib tugevdada Venemaa hübriidründeid ja ekspansiooni
Ukraina president Volodymyr Zelenskyi hoiatas, et euroopa abi lõpetamine Ukrainale võib anda Venemaale võimaluse suurendada hübriidründeid Euroopa riikide vastu ja edasi edeneda Euroopas. Ta pidas esimest võimalikku tagajärge üsnuksemaks kui Venemaa edasise ekspansiooni. Euroopa liidrid samal ajal kaaluvad pikaajalist rahalist toetust ning arutlevad 2027. aasta Ukraina finantsvajaduse katmist.
-
Taani annab Ukrainale 32. militaarabi pakendi ja 20 miljonit eurot energiapreemiidi
Volodõmyr Zelenskii riigiviisit Taani 10. novembril avalikustas Taani 32. militaarabi pakendi väärtusega 4,8 miljardit Taani krooni ehk ligikaudu 643 miljonit eurota. Samogni eraldati Ukrainale hädaabina 150 miljonit krooni ehk umbes 20 miljonit eurot energiapreemiaid. Kohtumisel arutleti sõjalise abi, Euroopa ohutuse, Ukraina õhukaitse ja energiatarvetuse küsimusi.
-
Euroopa meelitab Starlinki kaitsma oma lepinguid
EL kaitseministri ja kosmose volinik Andrius Kubilius hoiatas Starlinki, et ettevõte võib kaotada Euroopa valitsuste usalduse, kui ei täida oma lepingulisi kohustusi. Hoiatusega seoses käsitletakse Euroopa alternatiive Starlinkile ning Starshieldile, mille piirangud mõjutasid oktoobris Ukraina sõjaväelisi sidemeid ja droonide kasutamist.
-
53% saksa DESTest toetab Ukrainale abistamise jätkumist sõja lõpuni
YouGov uuringu järgi toetab 53% saksa valitsustest riigi elanikest Ukrainale abistamise jätkumist до завершення війни, 45% вважає seda неправильним. Toetus Ukrainale on Saksamaal poliitiliselt polarizinguma teema, mis ületab имміграціонні küsimused, ning saksa valitsuse rahastamiskavatsused on Euroopa Liidu eelarvega seotud.
-
Leedu peab Venemaa ja Valgevene teravilja Klaipėda portis alles põhja kontrolli tulemuste saamiseni
Leedu nõuab, et Venemaalt ja Valgevenest pärinev teravili, mis проходить через Klaipėda sadam, jäetakse hoidmiseni ning läbib tollivormistamise alles pärast päritolu kontrollimist. Kontroll võib kesta kaks kuud või kauem ning eksportijad kannavad kõik sellega seotud kulud. Vastuvõetud meetmete eesmärk on takistada Ukraina okupeeritud aladelt pärit vilja sisenemast Euroopa Liidu turule.
-
Kanada lisatas Venemaa sanktsioonide loendile 38 juriidilist isikut ja 24 füüsilist isikut
Kanada minister Anitta Anand teatas 9. novembril täiendavate sanktsioonide kohta Venemaale. Sanktsioonid puudutavad Venemaa sõjavaretööstuskompleksi, ballistiliste rakettide tehnoloogia arendajaid, kübertegevuses osalejaid ning finansvahendajaid, sealhulgas krüptovaluutabörse.
-
EL plaanib anda Ukrainale 2027. aastaks lisaks 45 miljardit eurot laenu
Euroopa Komisjon töötab välja võimalusi anda Ukrainale 2027. aastaks lisaks 45 miljardit eurot krediitabi, et katta umbes kaks kolmandikku Ukraina 70 miljardi euro suurusest finantsdeficiidist. Lõplikku otsust pole veel tehtud ning komisjon plaanib esitada liikmetele võimalused hiljem selle kuu jooksul.
-
Merz lubab blokeerida EL 2028–2034 aastate eelarve, kui riigid ei toeta Ukraimat
Saksa kantsler Friedrich Merz seosis Saksa toetuse EL järgmise seitsmeaastase eelarvega kõigi liikmesriikide kohustusega toetada Ukraimat 2027. aastast alates. Võtmeküsimus on EL-i eelarve ja Ukraima 70 miljardi euro suurune finantsdeficit 2027. aastal, mille kahest kolmandikust EL on lubanud katta. Merzi ettepaneku vastu on sõelnud Sloveakia ja Tšehia.
-
Zelenskyi allkirjastas riigiteenistuse ja kohaliku omavalitsuse konkursside etapipisase taastamise seaduse
President Volodymyr Zelenskyi allkirjastas seaduse, mis taastab etapipiselt konkursid riigiteenistuse ja kohaliku omavalitsuse ametikohtadele. Esmalt taastatakse A-kategooria, seejärel B- ja C-kategooria konkursid tingimustes, kus ei toimu aktiivseid lahinguid. Seadus käsitleb ka sõjaperioodil ilma konkursita täidetud ametikohti ning annab veteranidele eelistuse võrdse kutseoskuse korral.
-
Soome president ja Norra peaminister kõnelesid Putiniga Ukraina rahu küsimustel
Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre rääkisid 27. oktoobril Volodõmyr Putiniga umbes 90 minutit. Euroopa tegevajad koordineerisid kõne Ukraina presidentiga Volodõmyr Zelenskõiga ning edastasid Kremlile Ukraina seisukoha. Støre ei näe siiski märke, et Putin oleks tõeliselt valmis raua lepinguks, ning Euroopas puhkes vahe ühenduse võimaliku rolli kohta Moskvas.
-
Prantsusmaa esindab Euroopat Abu Dhabi kolmepoolelistes Ukraina–USA–Venemaa läbirääkistes
Prantsusmaa osaleb 10.–11. novembril Abu Dhabi toimuvates USA vahendatud Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkistes. Välisminister Jean-Noël Barro kinnitas, et Prantsusmaa esindab Euroopat ning aitab kindlustada Euroopa hääle kuulumist, kuid Euroopa täpne osalusvorm pole veel üheselt määratud.
-
Kushner soovib taas ellu tuua NATO–Venemaa nõukogu mudeli ja ühendada selle Ukraina relvarahu läbirääkimistega
Jared Kushner kavandatud algatus seoks paralleelselt Ukraina relvarahu läbirääkimisi ning Euroopa pärastõeluse arhitektuuri arutelusid Venemaaga. Euroopa ametnikud on valmis dialoogiks, kuid nõuavad, et esmalt saavutataks relvarahu ja sõlmitaks Ukraina rahu leping. Ettepanne põhineb 2002. aastal loodud NATO–Venemaa nõukogu mudelil, mille praktiline koostöö Venemaaga peatati 2014. aastal.
-
Erdoğan ja Trump rääkisid Ukraina sõjale võimalikust lõppemisest
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja USA president Donald Trump rääkisid 7. novembril telefoni teel Ukraina ja Venemaa vahelise sõja lõpetamise diplomaatilistest jõududest ning kahepoolsetest ja regionaalsetest küsimustest. Erdoğan kinnitas, et Türgi jätkab sõja lõpetamiseks спet甚kaliste jõududega osalemist ning toetas kontaktide tugevdamist nii Ukraina kui ka Venemaaga.
-
Läti protestib Venemaalt ja okupatsioonitsoonidest pärit teravilja transiti
Jekabpilsis kogus üle 300 inimese ja ligikaudu 200 sõidukiga protesti, mil nõutakse lõpetada Venemaalt ja okupatsioonitsoonidest pärit teravilja transiti Läti kaudu. Läti peaminister Andris Kulbergs toetas transiidi lõpetamist põhimõtteliselt ning teatas kavandatavast seadus提案ist, kuid kiiret otsust ei saavutatud.
-
Trump: Ukraina ja Venemaa on valmis sõlmima rahu kokkuleppe; kolmepoolne läbirääkimine toimub Abu Dhabis
Donald Trump teatas täiendavatest telefonikõnetest ja kohtumistest Ukraina sõjaga seotud küsimustes, väites, et Ukraina ja Venemaa on valmis rahu saavutamiseks kokku leppima. USA, Ukraina ja Venemaa kolmepoolsed läbirääkimised on kavandatud 10.–11. novembriks Abu Dhabis. Juba kohtumise kavandatud päevakord sisaldab energiat ja meresõidu deseskalatsiooni ning vangide vabastamise küsimusi.
-
USA ettepanek uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri kohta põhjustab Euroopas ebakindlust
USA administratsioon kavandas teadmata Euroopa liikmetele ja NATO liikmetele uut Euroopa julgeolekuarhitektuuri, яка передvõimaldaks Venemaa osalemise. Euroopa officials skeptiseerivad ettepanekut ning nõuavad, et arhitektuuri ei arutletaks sõjaga ajal ja Euroopa osaluseta. Volodymõr Zelenskõi rõhutab, et esmalt tuleb arutada sõja lõpetamist ja Ukraina julgeoleku garanteeringuid.
-
Merz ja Trump kutsusid üles kiiremat lõpetamist Ukraina sõjale
Saksa kantsler Friedrich Merz ja USA president Donald Trump rääkisid 5. novembril telefoni teel Ukraina sõja lõpetamisest. Nad leppisid kokku, et sõda tuleb võimalikult kiiresti lõpetada ning mis tahes rahulahendus peab olema kooskõlastatud NATO partneritega.
-
Ukraingi võimud seovad Brasovi tulekahju Venemaa suunatud põrgutamisvõrguga
Ukra ja Rumeania võimud seovad septembris Brasovis Carfil SA kaitsetööstuse lähedal toimunud tulekahju Venemaa teaduslike teenistuste juhitud agentide võrguga. Üks kahtlusalune on Ukraina ja kaks Valge Riigi kodakonnad ning nad võeti kinni Euroopa Liidu territooriumil. Ukraina välLuagentuur стверджує, et Venemaa kasutab hapukuses olevaid Ukraina põgenikke Euroopa hübriidoperatsioonides.