Eesti kaitseminister Hanno Pevkur teatas tagasiastumisest seoses Ukraina mürskude hanke skandaaliga
Eesti kaitseminister Hanno Pevkur teatas 2. septembri hilisõhtul ETV saates "Aktuaalne kaamera" oma tagasiastumisest. Tagasiastumise tingis skandaal seoses EL-i rahastatud ja Eesti Keskse Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) vahendatud mürskude hankega Ukrainale, mille käigus maksti umbes 70 miljonit eurot ettemaksu India ettevõtetele, kellel puudus varasem kogemus selliste laskemoona müügil. Laskemoona kas tarniti hilinemisega või ei jõudnud kohale üldse, osa saabunud laskemoon ei vastanud kvaliteedinõuetele ning prokuratuur algatas kriminaalmenetluse.
Põhipunktid
- Hanno Pevkur teatas 2. septembril ETV "Aktuaalne kaamera" saates oma tagasiastumisest kaitseministri ametist.
- Pevkur oli kaitseminister alates 2022. aastast – pikka aega selles ametis olnud minister alates 1991. aastast, mil Eesti taasiseseisvus.
- Eesti maksis umbes 70 miljonit eurot ettemaksu India ettevõtetele, kes polnud varem ühtegi mürsku müünud.
- Hanget finantseeris EL Ukraina 155 mm mürskude varude täiendamiseks Tšehhi juhitava mürskude algatuse raames.
- Eesti prokuratuur algatas hankemenetluse kohta kriminaalmenetluse seoses tarnete hilinemise ja kvaliteediprobleemidega; kaitseametid esitasid tarnija vastu kaebuse.
- Riigikogu erikomisjon arutas Riigikontrolli konsolideeritud aruannet, mis tuvastas kaitsesektoris süsteemsed probleemid ja arvestusliku segaduse.
- Peaminister Kristen Michal kutsus 3. septembriks kokku valitsuse istungi, et kuulata ära riigikontrolöri aruanne kaitsesektori olukorra kohta.
Miks see on oluline
Üks Ukraina valjuhäälseimaid liitlasi jääb ilma kaitseministrist, kes juhtis Eesti kaitsepoliitikat alates 2022. aastast. Skandaal puudutab EL-i raha ja Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega 155 mm mürskude hanget ning toob esile küsimuse, kuidas Euroopa riigid on kiiresti ja paindlikult tegutsedes teinud riskantseid ettemakseid kogemusteta tarnijatele. Kriminaalmenetlus ja riigikontrolöri kriitiline aruanne võivad viia poliitilise vastutuse küsimuste ning hangete läbipaistvuse ja järelevalve tugevdamiseni nii Eestis kui ka laiemalt EL-i kaitsehangetes.
Mis juhtus
2. septembri hilisõhtul teatas Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ETV saates "Aktuaalne kaamera" oma tagasiastumisest. Otsus järgnes skandaalile seoses 2024. aastal algatatud mürskude hankega Ukrainale, mille Eesti Keskne Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) sõlmis Itaalias registreeritud ettevõttega Datasel S.R.L., mille taga olid India ärimehed. Ettevõte ei olnud varem ühtegi laskemoona müünud. Eesti maksis Dataselile kokku umbes 70 miljonit eurot ettemaksu (esimene leping 2024. aasta augustis 15 miljonit eurot, teine oktoobris üle 10 miljoni euro, seejärel veel kaks lepingut ja täiendavad ettemaksed). Laskemoon kas ei jõudnud kohale või ei vastanud kvaliteedinõuetele. Prokuratuur algatas kriminaalmenetluse, Eesti kaitseametid esitasid tarnija vastu hagi ning vaidlus peaks lahenduse saama Strasbourg'is asuvas Euroopa Arbitraaži- ja Vahenduskeskuses. Eesti proovib koos Euroopa Komisjoniga leida võimalusi raha tagastamiseks; ühe variandina kaalutakse kasutamata raha üleandmist Taanile Ukraina kaitsetööstuse otseseks finantseerimiseks. Pevkur võttis poliitilise vastutuse, kuid ütles, et ei ole isiklikult süüdi ega lugenud lepinguid ise läbi – tema sõnul teeb minister printsipiaalse otsuse toetada Ukrainat, kuid lepingulisi detaile haldab RKIK. Varasema RKIK juhi Magnus-Valdemar Saare sõnul olid lepingutest teadlikud ka endine kantsler Kusti Salm ja praegune kantsler Kaimo Kuusk. Samal hommikul vastas Pevkur Riigikogu erikomisjoni istungil teravatele küsimustele, nimetades olukorda "tavaliseks lepinguliseks vaidluseks". Peaminister Kristen Michal kutsus 3. septembriks kokku valitsuse istungi, et kuulata riigikontrolöri aruannet kaitsesektori olukorra kohta. Tagasiastumisele eelnes Riigikontrolli kriitiline aruanne kaitsesektori arvestuse ja hangete kohta ning kolme erakonna – "Eesti 200", Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa – parlamendifraktsioonide juhtide (Toomas Uibo, Lauri Läänemets ja Urmas Reinsalu) avalikud üleskutsed Pevkurile tagasi astuda.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik selle loo allikad on Ukraina meediakanalid (LIGA.net, Ukrainska Pravda, ZN.UA, Ukrinform, NV, Suspilne, Babel, Yevropeiska Pravda, Interfax-Ukraina, Hromadske, Radio Svoboda, Novynarnia). Ukraina meedia raamistab loo Ukraina julgeoleku seisukohalt olulise hankeskaandalina, rõhutades, et EL-i rahastatud hanke eesmärk oli täiendada Ukraina 155 mm mürskude varusid ning et raha maksti India ettevõtetele, kellel puudus kogemus laskemoona müügil. Esile tõstetakse ka kriminaalmenetlust ja Tšehhi juhitavat mürskude algatust, mille raames Eesti hange toimus.
Taust
Pevkur oli Eesti kaitseminister alates 2022. aastast – pikka aega selles ametis olnud minister alates Eesti taasiseseisvumisest 1991. aastal. Eesti hanget tehti Tšehhi juhitava Ukraina mürskude algatuse raames, mille osalema olnud riikide arv on pärast Tšehhi peaministri Andrej Babiši ametisse astumist langenud 18-lt 2025. aasta detsembris üheksale. 2026. aasta augustis kaotas Eesti valitsuskoalitsioon (Reformierakond ja "Eesti 200") Riigikogus parlamendienamuse pärast kahe saadiku parteist väljaastumist ning opositsioon hakkas nõudma ennetähtaegseid valimisi.