Eesti kaitseminister Hanno Pevkur astus 70 miljoni euro suuruse Ukrainale mõeldud mürsukontakti tühistamata jätmise tõttu tagasi
Euroopa Komisjon uurib, kas Eesti peab Euroopa Rahu Fondi vahenditest rahastatud ja India ettevõtetele ettemaksuna välja makstud ligi 70 miljonit eurot tagastama, kuna 2024. aastal sõlmitud Ukrainale mõeldud mürsukontakti ei täidetud. Eesti kaitseminister Hanno Pevkur teatas 3. septembril oma tagasiastumisest, võttes poliitilise vastutuse auditil ilmnenud probleemide eest.
Põhipunktid
- Eesti sõlmis 2024. aastal Ukrainale üle 70 miljoni euro väärtuses arteilliisemürsukontakti.
- Raha maksti ettemaksuna India ettevõtetele, kellel puudus varasem kogemus mürskude müümisel.
- Sõlmitud kontakti ei täidetud; Eesti esindas riigihankeid riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK).
- Euroopa Komisjon uurib, kas kontakti alusel välja makstud raha tuleb Euroopa Rahu Fondi tagastada.
- Eesti kaitseminister Hanno Pevkur teatas 3. septembril tagasiastumisest, võttes poliitilise, kuid mitte kriminaalvastutuse.
- Vahendid olid seotud külmutatud Vene varade tuludega, mille EL oli suunanud Ukraina sõjalisse toetamisse.
- Riigikogu esimene istung pärast suvepuhkust toimub 14. septembril, mil ministri ametlik tagasiastumine vormistatakse.
Miks see on oluline
70 miljoni euro suurune ettemaks Ukrainale mõeldud laskemoonale maksti India ettevõtetele, kellel puudus varasem kogemus mürskude müümisel, ning kontakti ei täidetud – see paljastab nõrkused Euroopa Rahu Fondi vahenditest rahastatud sõjalises hankesüsteemis. Euroopa Komisjon ei ole välistanud Eestilt vahendite tagastamist, mis looks pretsedendi Euroopa Liidu Ukraina toetuse kulude aruandluses. Eesti kaitseminister Hanno Pevkuri tagasiastumine kujutab endast olulist poliitilist tagajärge Ukraina aktiivsele toetajaliikmele Euroopa Liidus ja NATO-s. Juhtum tõstatab küsimusi riiklike rakendusüksuste järelevalve üle, kes sölmivad tarnijatega lepinguid Euroopa Rahu Fondi raames.
Mis juhtus
Euroopa Komisjon uurib praegu, kas Eesti peab Euroopa Rahu Fondist rahastatud Ukrainale suunatud relvahankelepingust tulenevalt tagastama umbes 70 miljonit eurot, mis maksti 2024. aastal ettemaksuna India ettevõtetele. Kontakti, mille väärtus oli üle 70 miljoni euro, ei täidetud: India ettevõttel, kellele ettemaks tehti, puudus varasem kogemus mürskude tootmisel või müümisel, ja Eesti praegu kohtuasja asjaomaste India ettevõttega. Eesti riigihanked viis läbi Kaitseministeeriumi nimel riiklik rakendusüksus, Eesti Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK). Auditi tulemused kujunesid Eestis suureks skandaaliks ja 3. septembril teatas kaitseminister Hanno Pevkur oma tagasiastumisest. Pevkur kinnitas, et ministril on üldine poliitiline otsus toetada Ukrainat, kuid kontsaktiläbirääkimised ja tarnijate leidmine on RKIK ülesanne; ta ei olnud kontsakte ise lugenud, kuna see ei kuulu ministri kohustuste hulka. Pevkur võttis poliitilise, kuid mitte kriminaalvastutuse. Formaalselt toimub kaitseministri tagasiastumine Riigikogu esimesel istungjärgul pärast suvepuhkust, 14. septembril või hiljem.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina keelne kajastus keskendub juhtumi mõjule Ukraina sõjalisele toele ja EL-i aruandluskohustuse mehhanismidele, raamistades skandaali riigihankeõigusliku rikkumisena, mis tõstatab ka vahendite tagastamise küsimuse Euroopa Rahu Fondi. Ukraina allikad rõhutavad kontsakti vahendite seost külmutatud Vene varade tuludega, toonitades juhtumi poliitilist tundlikkust Ukraina abipaketi jaoks. Osa Ukraina kajastusest ulatub riigihankeskaandaalist kaugemale, hõlmates Eesti sisepoliitilist olukorda: valitsuskoalitsioon kaotas enamuse, opositsioon nõuab peaminister Kristen Michali valitsuse tagasiastumist ning küsimust varajastest valimistest.
Kus kajastused lahknevad
Kaks artiklit teatavad, et Ungari võttis ära veto Euroopa Rahu Fondi 6,6 miljardi euro vabastamiselt, samas kui teine kajastus viitab EL-i kõrge diplomaadi Kaja Kallase 2. septembri avaldusele, et EL võib lähipäevil lõpuks vabastada 6,5–6,6 miljardit eurot õhutõrje rahastamiseks Ukrainas – raamistades vahendite staatust erinevalt (juba vabastatud versus peagi vabastatakse).
Taust
Euroopa Rahu Fond on EL-i instrument, mille kaudu liikmesriigid rahastavad Ukraina sõjalist toetust; Eesti Kaitseinvesteeringute Keskus tegutseb riikliku rakendusüksusena, kes sölmib tarnijatega lepinguid. Käesoleval juhul olid vahendid seotud külmutatud Vene varade tuludega, mille EL oli suunanud Ukraina sõjalisele toele. Augusti alguses lahkusid kaks saadikut Eesti valitsuskoalitsioonist, jättes selle ilma enamuseta; opositsiooniline Isamaa erakond nõuab ennetähtaegseid valimisi ja peaminister Kristen Michali valitsuse tagasiastumist.