USA saadikud kohtusid Putiniga Moskvas, teel esmakordsele Ukraina-visiidile

Miks see on oluline

See on esimene kord Trumpi ametiajal, kui tema peamised läbirääkijad sõidavad Kiievisse, avades otsese suhtluskanali Ukraina ja USA vahel. Kolmepäevane vastastikune löökide paus pealinnade vastu lepiti kokku, kuid see ei hõlmanud rindejoont ega teisi Ukraina piirkondi, kus rünnakud jätkusid. Kremli kohtumine ei toonud läbimurret ning Vene maksimaalsed nõuded (terve Donbasi ülekanne, NATOst ja EList loobumine, Ukraina relvajõudude vähendamine) jäid lauale. USA delegatsiooni kuulus USA Rahandusministeeriumi sanktsiooniametnik, mis viitab, et sanktsioonid olid arutelul. Zelenskõi seadis Ukraina piirangu tingimuseks Venemaa vastastikkuse, raamides juhtumit vastastikusena, mitte ühepoolselt.

Mis juhtus

USA president Donald Trump saatis oma erisaadikud Steve Witkoffi ja Jared Kushneri 5.–6. septembril Moskvasse ja Kiievisse ettepanekuga lõpetada Venemaa sõda Ukrainas. Witkoff ja Kushner saabusid Moskvasse laupäeva hommikul USA õhujõudude Boeing C-32A-ga (registreering SAM934), mis oli varem peatanud Helsingis, ja maandusid Vnukovo lennujaamas, kus neid võttis vastu Venemaa eriesindaja Kirill Dmitrijev. Enne Kremlisse minekut veetsid nad 3,5 tundi töölõunal Dmitrijevi juures.

Kremli kohtumine Putiniga algas umbes kella 20 paiku õhtul ja kestis üle kolme tunni – Ušakovi sõnul täpselt 3 tundi 10 minutit. Lisaks USA saadikutele osalesid Venemaa poolelt Putini abi Juri Ušakov ja Dmitrijev. Putin nimetas olukorda alguses «mitte lihtsaks», edastas Trumpile tervitusi ja tänusõnu ning ütles, et Venemaa on mugav Witkoffi ja Kushneriga töötada. Witkoff tänas teda kolmepäevase pausi eest Kiievi ja Moskva vastu suunatud löökide peatamiseks ning nimetas suhtlust Putiniga üheks oma elu parimaks ja meeldejäävamaks hetkeks.

Putin teatas ka, et alates südaööst 5. septembril Venemaa ei ole Kiievi pommitanud, ning väitis, et taoline taotlus tuli ametlike kanalite (luureteenistused ja välisministeerium) kaudu. Samal ajal ta väitis, et Venemaa «ei ole kunagi Ukrainaga laiemat relvarahu kokku leppinud». Witkoff ja Kushner esitasid Putinile oma ideid võimalike lahendusteede kohta; Ušakovi sõnul lubasid nad Putini hinnanguid Kiievi läbirääkimistel arvestada.

Sama päeva pärastlõunal kinnitas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et Putin oli andnud korralduse mitte lüüa Kiievi pihta kolme päeva jooksul, alates südaööst seoses USA läbirääkijate visiidi ettevalmistamisega. Zelenskõi oli varem neljapäeva õhtul kinnitanud USA saadikute tulekut ning teatas pärast laupäevast telefonikõnet Witkoffi ja Kushneriga, et Ukraina on valmis hoiduma õhurünnakutest Moskva pihta alates kõne hetkest kuni laupäeva lõpuni ja läbi pühapäeva ning esmaspäeva, eeldades, et Venemaa jätab Kiievi rahule. Samuti kinnitas ta diplomaatilise programmi Kiievis 6. septembriks.

Ööl vastu 5. septembrit, enne Kremli kohtumist, korraldas Venemaa lööke Kiievi ja Borõspili lennujaamadele, mida Zelenskõi nimetas «demonstratiivseks» ja seostas ettevalmistustega USA delegatsiooni võimalikuks lennuks Kiievisse. Samal ööl tabas Vene droon ka SBU peakorterit Kiievis. Rünnakud Ukraina teistele piirkondadele jätkusid kogu päeva jooksul. Pärast Kremli kohtumist lahkus USA delegatsioon öösel ja suundus pühapäeval Kiievisse kohtuma Zelenskõiga.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina ametivõimud ja meedia rõhutasid Zelenskõi telefonikõnet USA saadikutega ja tema ühepoolset valmisolekut hoiduda õhurünnakutest Moskva pihta, tingimusel et Venemaa teeb sama Kiievi suhtes. See esitleti Ukraina poolt tehtud vastastikuse ettepanekuna, mitte järeleandmisena. Ukraina allikad osutasid ka Vene "demonstratiivsetele" löökidele Kiievi ja Borõspili lennujaamadele ning SBU peakorterile öösel enne Kremli kohtumist kui tõendile, et Venemaa ei tegutse heas usus. Ukraina kindralstaap teatas, et rindejoone lahingutegevus jätkub, sest relvarahu ei saa olla ühepoolne, ning et üksused olid saanud korralduse järgida "vaikuse režiimi" 5.–8. septembrini, kuigi Zelenskõi kantselei hiljem eitas seda korraldust. Zelenskõi varem kritiseerinud USA saadikute varasemaid Moskvat külastamisi ilma Kiievi külastuseta kui lugupidamatut; nende esimest Kiievi-visiiti käsitleti kauaoodatud sammuna. Ukraina meedia osutas ka USA sanktsiooniametniku delegatsiooni kuulumisele ning USA palvele, et Ukraina katkestaks droonirünnakud Moskva ja Venemaa energiataristu vastu visiidi ajaks – mida tõlgendati ebasümmeetriliste nõudmistena.

Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad

Rahvusvahelised meediakanalid (BBC, Reuters, Bloomberg, AP, Le Monde, Axios, CNN) keskendusid diplomaatilisele koreograafiale: USA saadikud kohtuvad esmalt Putiniga Moskvas ja seejärel sõidavad Kiievisse – esmakordselt Trumpi ametiajal. Trumpi rõhuasetus oli, et nad kannavad "ettepanekut sõja lõpetamiseks". Putini avalause, et olukord on «mitte lihtne», ja Dmitrijevi «tähtis rahualane visiit» andsid tooni. Bloombergile edastatud Kremli lähedased allikad iseloomustasid ootusi kui "äärmiselt madalaid"; CNN hinnangul ei ole läbirääkimistelt tõelist diplomaatilist edu oodata. Märgiti Kremli maksimaalseid tingimusi (terve Donbasi, NATOst ja EList loobumine, relvajõudude vähendamine) ning nende vastuolu Ukraina seisukohtadega. Taustana käsitleti ka Saksa ametivõimude süüdistust, et Venemaa üritas droonirünnakut Leipzig-Halle lennujaama vastu, ja üldist pingete konteksti.

Kus kajastused lahknevad

Kolm peamist allikatevahelist erimeelsust: (a) Putini korralduse peatada Kiievile suunatud löögid jõustumise aeg – mõned allikad märgivad südaööd 5. septembril, teised südaööd 5./6. septembri vahel, ja akent kirjeldatakse kord 5.–8. septembrit, kord alates 6. septembrist; Ukraina kindralstaap ise teatasid "vaikuse režiimist" 5.–8. septembrini, kuid Zelenskõi kantselei eitas seda korraldust. (b) Öö vastu 5. septembrit saadud kaotuste arvu – ühtede andmetel hukkus Dnipro piirkonnas neli ja viis sai vigastada, teiste andmetel hukkus Kiievi oblastis kaks (Butša rajoonis, 28 objekti kahjustatud) ning Hharkivi oblastis Tšuhujivis kolm, sealhulgas laps. (c) Need kaks esimest on omavahel seotud – ühe versiooni kohaselt lõpevad löögid Kiievi pihta juba 5. septembri südaööst, kuid samal päeval sai kaks inimest siiski surma Kiievi oblastis Vene rünnakutes.

Taust

Ukraina õhuruum on suletud alates Venemaa täiemahulise sõja algusest veebruaris 2022. Witkoff ja Kushner olid varem Moskvat külastanud mitu korda ilma Kiievisse sõitmata, mida Zelenskõi oli avalikult kritiseerinud kui lugupidamatut. CIA direktor John Ratcliffe oli külastanud Moskvat veidi üle nädala varem kohtumisel, mida Trump kirjeldas kui "pooltavat rutiinset". Ukraina oli teinud ettepaneku 96-tunnisest relvarahust 5.–8. septembrini, mille Kreml esialgu ignoreeris, enne kui Putin nõustus piirduma kolmepäevase pausi vaid pealinnadega. Viimane kolmepoolne Venemaa-Ukraina-USA läbirääkimiste voor toimus 17.–18. veebruaril 2026 Genfis; järgmine voor oli kavandatud 5. märtsiks Abu Dhabisse, kuid lükati edasi pärast USA-Iisraeli sõja algust Iraaniga.